Obsah (10)

§ 162§ 168§ 206§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Karin Sonntak Kohtujurist Annika Iliste Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-3038 Tsiviilasi Ta

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Puudutatud isik ei täida oma maksekohustusi täies ulatuses. Oma mitte korrektse käitumisega puudutatud isik suurendab oma võlgnevuse suurust avaldajale ja sellega tekitab raskusi avaldaja raamatupidamises. Avaldaja poolt esitatud avalduses puudutatud isiku põhivõlg oli arvestatud 27.02.2022 seisuga.

§ 206

lg 1 kohaselt lisaks menetlusosalise õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Arvestades seda, et puudutatud isik 13.07.2022 osaliselt tasus võla summas 1489.86 eurot, kuid jätkab avaldaja poolt väljastatud arvete osalist tasumist ning juhendades

§ 206

lg 1, siis avaldaja suurendab oma nõuet puudutatud isiku vastu perioodi eest alates 28.02.2022 kuni 22.08.2022 summas 21.33 eurot. Puudutatud isiku poolt perioodil 01.03.2022 kuni 22.08.2022 on jäänud tasumata järgmised arved kokku summas 21.33 eurot: - - - - 15.02.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule oli väljastatud arve nr 02-xx jaanuarikuu eest summas 273.76 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 28.02.

1. Arve on tasutud 16.02.2022 summas 270 eurot. Seega, puudutatud isiku poolt on jätnud tasumata 3.76 eurot; 11.03.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule oli väljastatud arve nr 03-xx veebruarikuu eest summas 206.20 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 31.03.
2. Arve on tasutud 13.03.2022 summas 203.00 eurot. Seega, puudutatud isiku poolt on jätnud tasumata 3.20 eurot; 12.04.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule oli väljastatud arve nr 04-xx märtsikuu eest summas 211.91 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 30.04.
3. Arve on tasutud 14.04.2022 summas 207.00 eurot. Seega, puudutatud isiku poolt on jätnud tasumata 4.91 eurot; 11.05.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule oli väljastatud arve nr 05-xx aprillikuu eest summas 236.09 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 31.05.
4. Arve on tasutud 5 15.05.2022 summas 229 eurot. Seega, puudutatud isiku poolt on jätnud tasumata 7.09 eurot; - 10.06.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule oli väljastatud arve nr 06-xx maikuu eest summas 153.65 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 30.06.
5. Arve on tasutud 13.06.2022 summas 151.00 eurot. Seega, puudutatud isiku poolt on jätnud tasumata 2.65 eurot; - 11.07.2022 avaldaja poolt puudutatud isikule oli väljastatud arve nr 07-xx juunikuu eest summas 175.72 eurot. Arve tasumise tähtajaks oli 31.07.
6. Arve on tasutud 12.07.2022 summas 176.00 eurot. Seega, puudutatud isiku poolt on ülem tasutud 0.28 euro. Kuna puudutatud isik jätkab oma maksekohustuste kuritarvitamisega ning jätkab avaldaja poolt väljastatud arvete tasumist osaliselt, siis avaldaja rakendab puudutatud isiku suhtes viivisenõuded. Avaldaja lähtub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast 0,022% päevas. Arvestades seda, et 13.07.2022 puudutatud isiku poolt oli ülemtasutud 0.28 eurot, siis avaldaja vähendab viivise nõuet 0.28 eurot, so kuni 3.58 euroni. Seega, avaldaja lõplikuks nõude summaks puudutatud isiku vastu 22.08.2022 seisuga on 404.57 eurot. Puudutatud isiku seisukoht Kohtule 18.07.
7. a esitatud vastuses annab puudutatud isik teada, et on tasunud tsiviilasjas esitatud põhinõude summas 1489.86 eurot 13.07.
8. KÜ juhatuse esimees ei ole puudutatud isiku poole pöördunud pakkumusega lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt. Palun kohtul pöörata tähelepanu asjaolule, et KÜ on nõude kogu tähtaja ulatuses viidanud KÜ üldkoosoleku protokollidele milledega puudutatud isikut ei ole tutvustatud. Juhin kohtu tähelepanu asja olule, et KÜ juhatuse esimehe tööstiiliks on KÜ liikmete igat liiki nii suuliste, kirjalike kui ka e-kirja teel esitatud pöördumiste täielik ignoreerimine. Arvestades asjaoluga, et KÜ on mittetulundusühing ning KÜ ülesanne on KÜ liikmetele osutada kommunaalteenuseid aga mitte teenida tulu ja ühiskonnas kujunenud kriitilise olukorraga taotleb puudutatud isik vabastada teda viiviste tasumisest. Arvestades eeltooduga palun menetluskulud jätta KÜ kanda. Kohtumääruse põhjendused
9. Kohus, tutvunud avalduse ning lisatud tõenditega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
10. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 404,57 eurot. Puudutatud isik ei ole korrektselt tasunud Õismäe tee 137, Tallinnas asuva korteri majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevuse eest perioodil veebruar
11. a kuni veebruar
12. a ning perioodil märts 2022 kuni august
13. a.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.

1. Kohus on tuvastanud, et X on Õismäe tee 137, Tallinnas asuva korteri nr xx omanik. Xi võlgnevus korteri majandamiskulude eest pärast kohtumenetluse ajal võlgnevuse tasumist summas 1 489,86 eurot, moodustab seisuga 22.08.
2. a 400,99 eurot. 6
3. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
4. Kohtule on esitatud avaldaja põhikiri, mille punkt 3.2.6 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma elamu majandamise kulusid. Põhikirja punkt 3.2.8 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
5. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja nõude aluseks olev avaldaja poolt osutatud teenus seisneb järgnevates: vesi, vee soojendamine; üldvesi; üldelekter; prügivedu; küte; vee soojendamine, hoolduskulud; remondikulud, avariide likvideerimine, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on eelpool nimetatud teenused saanud, kuid jätnud kahetsusväärselt nende eest osaliselt tasumata.
6. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et avaldaja on koostanud ja esitanud puudutatud isikule arved. Puudutatud isik on jätnud arved tasumata ning teinud seda osaliselt alles kohtumenetluse ajal. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib puudutatud isik maja hooldusteenust, prügivedu, samuti on puudutatud isik kohustatud tasuma remondikulud. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Arvete tasumata jätmisega suurendab puudutatud isik nende korteriühistu liikmete kohustusi, kes enda arveid korteriühistule korrektselt tasuvad. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 400,99 eurot.
7. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 3,58 eurot ning taotleb lisanduva viivise väljamõistmist

§ 367

alusel võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Puudutatud isik ei ole kohustust korrektselt täitnud. VÕS § 100,

§ 367ja Krt

S § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 3,58 eurot ja viivis põhinõudelt (s.o. 400,99 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.08.2022. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus 7 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda. 11.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 12. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kasutanud lepingulise esindaja teenust 4,5 tundi ning avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista õigusabikulud summas 540 eurot ja riigilõivu. Avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 350 eurot, riigilõiv summas 50 eurot kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Enammakstud riigilõivu summas 300 eurot tagastab kohus avaldajale. Avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 100 eurot ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele 590 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Sonntak kohtunik 8