4-22-2918/8

4-22-2918 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-22-2918 (2440,22,002900) Kohtunik Märt Toming Aleksei Reznitšenko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 29.07.2022 otsusele nr 2440,22,002900 Aleksei Reznitšenko karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Aleksei Reznitšenko, 50010310229, elukoht: xxx, e-post: xxx. ik: Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON
3. Jätta Aleksei Reznitšenko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 29.07.2022 otsusele nr 2440,22,002900 Aleksei Reznitšenko karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata.
4. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 29.07.2022 otsus nr 2440,22,002900 Aleksei Reznitšenko karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata ja tühistamata.
5. Kohaldatud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.
6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju 1 Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 09.09.
7. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 10.10.
8. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 11.10.
9. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs 29.07.2022 otsusega nr 2440,22,002900 karistati Aleksei Reznitšenkot LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et Aleksei Reznitšenko juhtis 10.07.2022 kella 22:40 ajal Narva tee
10. kilomeetril Kuusalu vallas Harju maakonnas mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 158 +/- 6 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli vastavalt liikluskorraldusvahendile 110 km/h. Ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h võrra, rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kaebuses palub kaebuse esitaja lubada tal loovutada oma juhiload Transpordiametile 15.09.2022 seoses perekondlikel põhjustel. Ees on kolimine ühest üürikorterist teise. Ei soovi kohtuistungil osaleda. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, tutvunud A. Reznitšenko kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on koostanud väärteoasjas otsuse tähtaegselt 29.07.2022, mis kaebuse esitamata jätmise korral oleks jõustunud 25.08.
11. Liiklusseaduse §-st 127 tulenevalt on isik kohustatud tema suhtes jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse korral viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Käesolev tähtaeg on seega seadusest tulenev kohustus. Liiklusseadus ei näe ette võimalust antud tähtaja pikendamiseks. Vaatamata sellele on kaebuse esitamine Harju Maakohtule täitnud A. Reznitšenko taodeldavat eesmärki, kuivõrd kaebuse esitamisega ning selle menetlusse võtmisega on tagatud, et kohtuvälise menetleja otsus ei jõustu ning seega on saavutatud soovitud ajaline pikendus. Lähtudes eelpool toodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja Aleksei Reznitšenkole määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaevatavat otsust ei ole ka vaidlustatud sisuliselt. Seega puudub kaebuses esitatud põhjendustel alus kohtuvälise menetleja 29.07.2022 otsuse muutmiseks. Maakohtu seisukoht Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. 2 Kuigi esitatud kaebuses ei vaidlustata otsust sisuliselt ja taotletakse karistuse täitmise alguse edasilükkamist, mida väärteomenetluse seadustik eriõiguse äravõtmise puhul ette ei näe ja kohtul puudub seadusest tulenev alus kaebuse rahuldamiseks, peab kohus vaatamata sellele väärteoasjas esitatud kaebust läbi vaadates lähtuma VTMS §-s 133 sätestatust. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 227 lg 3 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 227 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kaebuse esitaja Aleksei Reznitšenko juhitud sõiduki BMW 530D registreerimismärgiga XXXXXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 10.07.2022 kella 22:40 ajal mõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP021146 (taatlustunnistus nr TTRS-22/00055). Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 158 km/h teelõigul, millel oli vastavalt liikluskorraldusvahendiga kehtestatud suurimaks lubatud sõidukiiruseks 110 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 6 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 152 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 42 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Dmitri Kolhonen, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 3 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h võrra, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 keeldu. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 110 km/h mitte vähem kui 42 km/h võrra, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 keeldu ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (110 km/h) mitte vähem kui 42 km/h, siis rikkus menetlusalune 3 isik LS § 50 lg 5 p 3 keeldu ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 3 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära 1/4 määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seadusandja on LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks sellele võib LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest teiseliigilise põhikaristuse kõrval kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 3 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites 42 km/h kiiremini lubatust, on see oluliselt kiiremini kui suurim lubatud piirkiirus ning lubatud sõidukiiruse ületamise vahemikku 41-60 km/h arvestades on kiirust ületatud alumises määras. Isik, kes ise sellisest kiiruse vahest aru ei saa, on aga eriti ohtlik liikluses, kuna ta ei tunneta sõiduki kiirust ega mitte mingisugust endast tulenevat ohtu. Kui aga isik käitub sellisel viisil teadlikult, antud juhul oli menetlusalusel isikul kiire sihtkohta jõudmisel, siis kujutab ta teistele liiklejatele ohtu juba oma mõttelaadilt, kuivõrd sellise käitumisega põhjustab ta ohu juba teadlikult. Arvestades lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena. 4 Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses ei tuvastatud ning neid ei tuvastanud ka kohus kaebemenetluses. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mida näitab ka sõidukiiruse ületamine teelõigul, kus lubatud sõidukiirus on liikluskorraldusvahendiga üheselt ja arusaadavalt juhile teatavaks tehtud. Seetõttu leiab kohus, et teiste liiklejate teadmine sellest, et liiklust ohustavad juhid kõrvaldatakse liiklusest, tagab ka teiste liiklejate turvatunde. Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja 02.08.2021 otsusega LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest samuti mootorsõidki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ning karistus on täidetud 25.11.
12. Seega on tegemist kehtiva karistusega, mis on määratud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Samas, kui eelmine kord karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 järgi, siis käesoleval juhul juba LS § 227 lg 3 järgi. Sellest saab järeldada, et menetlusaluse isiku liiklust ohustav käitumine on ajas muutunud ohtlikumaks. Arvestades aga seda, et eelmine samalaadse rikkumise eest määratud karistus ja liiklusest eemaldamine oma mõju ei avaldanud ja menetlusalune isik jätkab samalaadset liikluse ohustamist, leiab kohus, et rahaline mõjutamine menetlusaluse isiku puhul eesmärki ei saavuta ja menetlusalust isikut korrale ei kutsu, mistõttu on kohtu arvates menetlusaluse isiku liiklusest järjekordne eemaldamine põhjendatud ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud karistuse liigiga. Kohus asub seisukohale, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on täiesti piisavad selleks, et kohaldada kaebuse esitaja suhtes põhikaristusena just juhtimisõiguse äravõtmist ning väärteotoimiku materjalid ei anna alust teiseliigilise karistuse kohaldamiseks ega ka põhikaristuse vähendamiseks. Mis puudutab kaebuses esitatud taotlust pikendada juhiloa Transpordiametile loovutamise tähtaega, leiab kohus, et selline taotlus jääb tagajärjetuks. LS § 127 sätestab üheselt, et kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Isegi juhul, kui isik jätab juhiloa loovutamata, ei muuda see kohtuvälise menetleja otsust tühiseks ja juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumisest, sõltumata juhiloa loovutamisest. Juhul, kui isik juhiluba tähtaegselt ei loovuta, kohaldatakse isiku suhtes LS § 128 sätestatud ettekirjutust ja sunniraha. Kehtiv väärteomenetluse seadustik näeb ette võimaluse mõistetud aresti või rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamiseks, kuid eriõiguse äravõtmise täitmisele pööramist väärteomenetluse seadustik ette ei näe, kuivõrd selleliigilist karistust peab süüdlane ise täitma, s.o hoiduma eriõiguse kasutamisest karistuse kehtimise ajal. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5