← Eesti

3-21-1321/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1321 Haldusasi Osaühingu EH Energia kaebus Ma

) § 24 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käibemaksuga maksustatavatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud samal perioodil maksustatava käibe ja ettevõtluse tarbeks soetatud kaupade-teenuste sisendkäibemaks.

§ 29

lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ning

§ 31

lg 1 kohaselt arvatakse teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha

§ 37nõuete kohase arve alusel.

Seega on

-i eelnimetatud sätetest tulenevalt sisendkäibemaksuna lubatud maha arvata üksnes selline käibemaks, mille kohta on olemas nõuetekohane arve ning mahaarvamise õiguse tekkimiseks peavad arvel märgitud majandustehingud ka tegelikkuses ja arvetel näidatud poolte vahel aset leidma. 16.

  1. Selgusetuks jääb kaebaja etteheide (kaebuse p 1), mille kohaselt maksuhaldur on põhjenduseta ja selgituseta jätnud ettevõtte sisendkäibemaksu arvestusest välja kulutused, mis on toodud kaebuses tabelis
  2. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et kõik kaebaja poolt maksumenetluses MTA-le esitatud arved on loetletud 25.02.2021 kontrolliakti p-s 1.1.1 (lisaks OÜ EL Konsult poolt esitatud arved leiavad analüüsimist kontrolliakti p-s 1.1.2.5). Kõigile MTA-le esitatud arvetele on MTA andnud omapoolse hinnangu kontrolliakti p-s 1.1.
  3. 16.
  4. Kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks ilma nõuetekohaselt vormistatud ostuarveid maksuhaldurile esitamata ning tähele tuleb panna ka seda, et arve ei vasta nõuetele ka näiteks siis, kui maksukohustuslase maksuarvestuses kajastatud arve on esitatud teisele isikule või arvel kajastatud teenus ei ole maksukohustuslase ettevõtlusega seotud. Raamautpidamise algdokumentide puudumisel jäävad selgitused kulutuste sisu kohta (kaebuse lisa 2) paljasõnalisteks ning täidetud ei ole

-s sätestatud sisendkäibemaksu käibemaksust mahaarvamise eeldused. 16.3. Seonduvalt Mobire Eesti AS rekvisiitidega arvetega juhib vastustaja täiendavalt tähelepanu, et kontrolliperioodiga seonduvate kõnealuste arvete (kontrolliakt p 1.1.1 alapunkt d) eest tasumist luges MTA kaebaja ettevõtlusega seotuks (kontrolliakti p 1.2.2.1alapunktid b ja c). 3

(7)3-21-1321
  1. Mis puutub OÜ EL Konsult väidetavatesse kreeditarvetesse (kaebuse p-d 8 ja 9), siis vastustaja märgib, et esiteks ei ole kaebaja kõnealuseid arveid ei MTA-le ega ka koos kaebusega kohtule esitanud, mistõttu jääb väide nende olemasolu kohta paljasõnaliseks ning teiseks HKMS § 158 lg 2 sätestab, et haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Ilmselgelt, isegi kui kõnealused kreeditarved siiski eksisteerivad, on need koostatud peale vaidlusaluse 24.03.2021 maksuotsuse tegemist ning ei saa vastustaja hinnangul omada mõju selle õiguspärasusele. Lisaks jääb vastustajale selgusetuks, miks OÜ EH Energia kaebuses (tabel 2) on arve nr 50 summaks märgitud 7192 eurot, kui MTA-le on maksumenetluses esitatud OÜ EL Konsult arve nr 50 hoopis summas 3864 eurot. Samuti jääb hoomamatuks, mille poolest erineb OÜ EL Konsult arve nr 52 (ei ole väidetavat kreeditarvet) arvetest nr 50, nr 51 ja nr 53 (väidetavalt tehti kreeditarved). Vastustaja hinnangul viitab eelkirjeldatud segadus kaebaja esitatavates andmetes jätkuvale juba 25.02.2021 kontrolliakti p-des 1.1.25 ja 1.1.2.6 kirjeldatud hetkevajadusele põhinevale meelevaldsete ja tegelikkusele mittevastavate andmete esitamisele, millega püütakse õigustada fiktiivsete arvete kasutamist.
  2. Kaebuse p-des 11 ja 12 on OÜ EH Energia vastustaja arusaamist mööda püüdnud äriühingu poolt alusdokumentideta tehtud väljamakseid selgitada väidetavate omanikulaenu tagasimaksetega. 25.02.2021 kontrolliakti p-s 1.2.2 on MTA sedastanud, et kaebaja pangakontolt on tehtud väljamakseid, mille kohta dokumente ei esitatud ning nende väljamaksete seotus äriühingu ettevõtlusega on tõendamata. Samas on MTA eelviidatud kontrolliakti punkti erinevates alapunktides selgitanud, milliseid väljamakseid siiski loeti kaebaja ettevõtlusega seotuteks ning alapunktidest d ja f nähtuvalt on kaebaja maksukohustust vähendava asjaoluna võetud arvesse ka kaebajale Marko Err´lt ja K. H.lt laekunud summasid kokku 19 669 euro ulatuses. Seega isegi suuremas mahus, kui kaebaja poolt väidetavalt saadud omanikulaenud, millega üritatakse kaebuses siduda äriühingu poolt tehtud erinevaid makseid. Eelnevat arvestades jääb vastustajale selgusetuks, milles täpsemalt seisneb antud juhul väidetav maksuhalduri poolne tulumaksu arvestuse põhimõtete meelevaldne tõlgendamine ning tegelike asjaolude tähelepanuta jätmine.
  3. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et kuivõrd maksumenetlustes tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid ja nendest tehtud järeldused on vaidlusaluses 24.03.2021 maksotsuses mõistlikult jälgitavad ja kõnealune otsus on seetõttu ka kontrollitav, on kõnealune maksuotsus ka nõuetekohaselt ja piisavalt motiveeritud. Seega puudub alus OÜ EH Energia 17.06.2021 kaebuse rahuldamiseks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
  5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Kuna kaebuses esitatud vastuväited ühtivad osaliselt eriarvamuses esitatutega ning vastustaja on maksuotsuses ja vastuses kaebusele neile põhjalikult vastanud, siis maksuotsuses ning kaebusele esitatud kirjalikus vastuses toodud seisukohtadega nõustudes ei korda ma kohtuotsuses kõiki kaebajale juba senises haldus- ja kohtumenetluses vastuseks antud põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.
  6. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tema väited põhinevad, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormuse jaotust maksuotsuse kontrollimisel täpsustab MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s 150 sätestatud maksumaksja tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri 4
(7)3-21-1321 seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust (RKHKo asjas nr 3-3-1-34-07 p-d 11 ja 13). Sisendkäibemaks
  1. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata sisendkäibemaksu, mis on kajastatud kaebaja raamatupidamises olevatel arvetel, mis on toodud kaebuses tabelis nr 1 (dtl 34). Kaebaja esitab kaebuse lisas nr 2 (dtl 24-26) põhistused nende arvete seotuse kohta kaebaja ettevõtlusega.
  2. Esmalt märgin, et kaebaja on maksuotsust ilmselt ekslikult mõistnud. Nimelt nähtub kontrolliaktist ja maksuotsusest (vt maksuotsuse p 2.1.2), et maksuhaldur on piiranud kaebaja õigust sisendkäibemaksu maha arvata üksnes järgnevate arvetega seoses: 24.
  3. Arved, mis on adresseeritud EL Konsult OÜ-le: Aqua Konsult OÜ arved nr 18039 ja 18056 ning Õigusnõu OÜ poolt esitatud arved nr 19-86 ja 20-18 (vt kontrolliakti p 1.1.
  4. tabel 1 ja p 1.1.2.2); 24.
  5. Arved, mis on adresseeritud Marko Errile: Õigusnõu OÜ arve nr 20-134 ja Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved nr 602 ja 838 (vt kontrolliakti p 1.1.1 tabel 2 ja p 1.1.2.3); 24.
  6. Kaebajale adresseeritud Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arved nr 1051 ja 1052 (vt kontrolliakt p 1.1.1 tabel 3 ja p 1.1.2.4). 24.
  7. Kaebajale adresseeritud EL Konsult OÜ müügiarved nr 50, 51, 52 ja 53 (vt kontrolliakti p 1.1.2.5).
  8. Seega puudutab vaidlustatud maksuotsus vaid ülal märgitud arveid ning muude kaebuse lisas nr 2 nimetatud arvete osas kaebajale täiendavat maksukohustust määratud ei ole (sh Mobire Eesti AS poolt esitatud, kontrolliperioodiga seonduvad arved, mille maksuhaldur on arvesse võtnud (kontrolliakti p 1.2.2.1 alapunktid b ja c)). Sellest tulenevalt ei ole tarvidust käesolevas otsuses käsitleda kaebuse väiteid seonduvalt arvetega, mille osas MTA sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei piiranud.
  9. Leian, et maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebaja ei saa sisendkäibemaksu maha arvata arvete alusel, mis on väljastatud kaebaja asemel EL Konsult OÜ-le (kontrollakti p 1.1.
  10. tabel nr 1). 26.1.

§ 31

lg 1 kohaselt saab sisendkäibemaksu maha arvata sama seaduse paragrahvis 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel.

§ 37

lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida samas avaldatud loetelule vastavad andmed, sealhulgas kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress (p 3); teenuse nimetus või kirjeldus (p 5); teenuse maht (p 6) ja teenuse osutamise kuupäev või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast (p 7). 26.

  1. Viidatud arved ei vasta eelpoolkirjeldatud nõuetele, kuivõrd on väljastatud teisele isikule (EL Konsult OÜ) ning arvetel kajastatud andmed on sedavõrd lakoonilised, et nende põhjal ei ole võimalik aru saada teenuse täpsemast sisust, mahust ega ka selle võimalikust seotusest kaebaja ettevõtlusega. Nii on Aqua Konsult OÜ arvetel märgitud teenuse sisuks vastavalt „Laulasmaa reovee mõõtmised“, kogus 2 ja „Põltsamaa Felixi reovee mõõtmised“, kogus
  2. Ka OÜ Õigusnõu poolt esitatud arvetel on teenuse sisuna märgitud üksnes „õigusteenus“ ja kogused vastavalt 1 ja
  3. 26.
  4. Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitanud detailsemaid andmeid selles osas, milles vastavad teenused täpsemalt seisnesid ega mistahes dokumente, mis võimaldaks teenust seostada kaebaja ettevõtlusega. Ainuüksi kaebaja poolt viidatud asjaolu, et teenuste eest tasuti kaebaja 5

(7)3-21-1321 pangakontolt ei võimalda eelpooltoodud käibemaksuseaduse sätetest tulenevalt sisendkäibemaksu maha arvamist.
  1. Samuti nõustun maksuotsuse põhjendustega, et EL Konsult OÜ poolt kaebajale esitatud müügiarvetel nr 50, 51, 52 ja 53 (vt kontrolliakti p 1.1.2.5, maksuotsuse 2.1.2) kajastatud tehingute tegelik toimumine ei ole tõendatud ning sellest tulenevalt ei ole kaebajal õigust arvetel märgitud sisendkäibemaksu maha arvata. 27.
  2. Minu hinnangul on maksuhaldur kontrolliaktis ja maksuotsuses piisava põhjalikkusega toonud välja asjaolud, mis seavad kahtluse alla tehingute tegeliku toimumise. Kaebaja on maksumenetluses selles osas esitanud vastuolulisi seisukohti nii teenuse sisu, selle osutamise aja kui ka dokumenteerimise kohta. Lisaks tuleb osundada, et selgituste kohaselt on EL Konsult OÜ poolt teenuse osutajaks olnud Marko Err, kes on ka kaebaja juhatuse liige. Samuti olid arved algselt esitatud EH Konsult OÜ blanketil ja kasutatud oli EH Konsult OÜ kontaktandmeid. Kaebaja ei ole teenuse sisu osas esitanud mistahes täpsustavaid andmeid. Seega ei ole maksumenetluses esitatud andmetest võimalik usaldusväärselt aru saada, milliseid teenuseid ja millises mahus on EL Konsult OÜ kaebajale väidetavalt osutanud. 27.
  3. Kaebaja kaebuses selgitanud, et EL Konsult OÜ on esitanud kreeditarved arvetele nr-ga 50; 51 ja 53 ning kaebaja loobub seega sisendkäibemaksu hulgas nendel arvetel märgitud summade kajastamisest. See asjaolu ei tingi aga maksuotsuse tühistamist, sest maksuotsuse tegemise hetkel kreeditarveid esitatud ei olnud. Maksuhaldur märgib ka õigesti, et kaebaja ei ole väidetavaid kreeditarveid MTA-le ega kohtule ka esitanud. Kaebusest ei ole võimalik ka aru saada, mille poolest erineb arve nr 52, mille osas kreeditarve esitamist kaebuses mainitud ei ole, teistest eelpoolnimetatud arvetest, mistõttu ei ole põhjust maksuotsust ka selles osas tühistada.
  4. Kaebaja ei ole sisendkäibemaksu osas vastuväiteid esitanud OÜ Õigusnõu arve nr 20-134 ja Maria Mägi advokaadibüroo OÜ arvete nr 602 ja 838 osas, mis on adresseeritud Marko Errile, samuti sama advokaadibüroo poolt esitatud arvete nr 1051 ja 1052 osas, mis on küll väljastatud kaebajale, kuid mille osas maksuhaldur leidis, et arvetel kirjeldatud teenused ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, sest teenuste sisuks on kaebaja juhatuse liikme Marko Err isikliku vaidluse lahendamine. Nõustun selles osas maksuhalduri seisukohtadega (vt kontrolliakti p 1.1.2.3 ja 1.1.24 ja maksuotsuse p 2.1.2 ja 2.1.3) ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt
  5. Kontrolliaktist (p 1.2.2) ja maksuotsusest (p 2.2) nähtub, et MTA on maksumenetluse käigus tuvastanud, et kaebaja on kontrollitaval perioodil teinud oma pangakontolt väljamakseid, mille kohta kaebaja maksumenetluses dokumente ei esitanud ja mille seotus ettevõtlusega on seega tõendamata (vt kontrolliakti p 1.2.2.1 ja kontrolliakti lisad 60-72 (dtl 271-326)). Peamiselt seisnevad väljamaksed erinevates kaardimaksetes kaubandusettevõtetes, restoranides, kohvikutes, tanklates jms. Pangakontolt on ka tehtud väljamakseid mitmele äriühingule (sh Õigusnõu OÜ, Telia Eesti AS-ile, Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, Neste Eestile, SFM Law Office OÜ-le, Lavateir OÜ-le jne).
  6. Kaebaja viitab, et kaebaja juhatuse liikmed on küll teinud äriühingu pangakaardiga kulutusi, kuid MTA on jätnud tähelepanuta, et kaebaja juhatuse liikmed on andnud kaebajale laenu kokku 14104,354 eurot, lisaks on äriühingu pangakaardiga soetatud kütust 1203,71 euro ulatuses ja tehtud kulutusi telekommunikatsioonile 1091,06 eurot. Kaebaja leiab seega, et ebaõige on maksuhalduri väide, et tegu on ettevõtlusega mitteseotud kuludega, millelt tuleb tasuda tulumaks.
  7. Selgitan siinkohal kaebajale, et kaebuses viidatud omanikulaenu tagasimakseid on MTA maksuotsuse määramisel arvesse võtnud. Nii nähtub kontrolliakti p 1.2.2.1 alapunktist d-f, et MTA on tulumaksuga maksustatavateks ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks lugenud ettevõtlusega mitteseotud kulude ja Marko Errilt ning K. H.lt laekunud ja kulude tagasimakse summade vahe. Samuti on MTA lugenud ettevõtlusega seotuks Mobire Eesti AS-ile sõiduki rendiarvete eest 6
(7)3-21-1321 tasumised, pangakaardi teenustasud, saldopäringute teenustasud, infopäringute tasud, äriregistri muutmiskannete riigilõivud kokku 1739,61 eurot (kontrolliakti p 1.2.2.1 alapunkt c). Seega on MTA kaebuses osundatud asjaolud arvesse võtnud, mistõttu puudub vajadus maksuotsuse ümbervaatamiseks ka selles osas.
  1. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
  2. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi täies osas rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.