KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3337 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vai

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu E.J kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. septembri 2016 määrus muutmata ja m ääruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroole In Jure 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot) E.J-ile määruskaebemenetluses advokaat Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabi eest.
4. Välja mõista E.J-ilt menetluskulu 96 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud tasu katteks
5. E.J-ilt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul määrusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu
7. oktoobri 2014 otsusega mõisteti E.J-ile

§ 122

järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrati, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.J ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja määratud kohustusi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrati E.J-ile kohustus pöörduda katseaja jooksul alkoholismivastasele sõltuvusravile.

2. detsembril 2014 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata E.J-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna E.J ei täitnud registreerimiskohustust ning ei elanud kindlaksmääratud elukohas.
3. Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2015 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata ning E.J-ile määrati kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis.
6. märtsil 2015 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata E.J-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna alates
7. veebruarist 2015 ei ilmunud E.J kriminaalhooldusosakonda ning tema asukoht oli teadmata.
8. Kuna E.J ei ilmunud
9. märtsil 2015 toimunud kohtuistungile, kuulutas maakohus E.J
10. märtsi 2015 määruse alusel tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist. E.J tabati
11. septembril
12. Maakohtu määrus
13. Tartu Maakohtu
14. septembri 2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja taotlus ja pöörati E.J-ile Tartu Maakohtu
15. oktoobri 2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, 1 aasta vangistust, täitmisele. Probleemid käitumiskontrolli nõuete täitmisega tekkisid E.J juba katseaja algul. Kriminaalhooldusametniku kaasabil sai E.J võimaluse elada Tartu Naiste Varjupaigas kuni sotsiaalmajutusteenusele saamiseni. E.J lahkus varjupaigast, kuid sotsiaalmajutusteenusele ei asunud ega ilmunud. Samuti oli E.J võimalus asuda elama sotsiaalkorterisse, mida ta ei kasutanud. E.J ei ole midagi ette võtnud selleks, et võtta ühendust kriminaalhooldusametnikuga. E.J enda käitumise tõttu ei olnud võimalik kriminaalhooldust poolteist aastat teostada. Süüdimõistetu on karistuse kandmiselt kõrvale hoidunud. E.J on tahtlikult rikkunud registreerimiskohustust, kohustust küsida kriminaalhooldajalt elukoha vahetuseks luba ja samuti ei ole E.J täitnud kohtu poolt määratud kohustust pöörduda alkoholismivastasele ravile ning osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutud sotsiaalprogrammis. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E.J kaitsja advokaat Marko Paabumets, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ning karistuse täitmisele pööramata jätmist.
17. Kaitsja leiab, et käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu tingimisi vangistuse täitmisele pööramise otsustamisel tuleb kaaluda, kas rikkumise tingis mõjuv põhjus või mitte. Kuna E.J on mõjutatav inimene ning tal puuduvad vahendid enda ülalpidamiseks, siis seda tõenäolisem on, et teine isik võib tema üle mõjuvõimu saada.
18. Enne esimest erakorralist ettekannet toimus kriminaalhooldusametnikuga viis kohtumist. Kaitsja on seisukohal, et kuna E.J ilmus 5.01.2015, s.o pärast esimese erakorralise ettekande esitamist, ise kriminaalhooldusametniku juurde ning pärast seda toimus kriminaalhooldusametnikuga veel kolm kohtumist, siis ei ole äkiline kadumine E.J-ile omane, kuivõrd ta on igati koostööaldis. Seega on E.J poolt esitatud põhjendus, et tal ei olnud võimalik midagi ette võtta, eluliselt usutav, kuna tal puudub motiiv kriminaalhoolduse teostamisest kõrvale hoiduda.
19. E.J ei ole katseajal pannud toime uusi kuritegusid, millega on E.J näidanud üles suutlikust elada õiguskuulekat elu. Karistuse täitmisele pööramine süvendaks E.J ühiskonnast kõrvalejäätust ning tema hilisem ühiskonda naasmine võib olla oluliselt raskem ja praegu saaks E.J veel endaga vabaduses hakkama. 2 2
20. Kuna E.J-ile mõisteti katseaeg tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud, siis ei ole karistuse täitmisele pööramine proportsionaalne olukorras, kus isik on küll rikkunud kohtu poolt määratud kohustusi, ent samas on tegemist juba kahe aasta taguse karistusega ning isiku käitumisest sel ajavahemikul nähtub, et ta on võimeline elama õiguskuulekat elu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 12.

§ 74

lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E.J karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule on antud võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei ole suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid. Väidetav mõjuvõim teise isiku poolt E.J üle ei saa olla põhjuseks, miks E.J ei suutnud käitumiskontrolli nõudeid täita. Maakohus on õigesti märkinud, et E.J oli võimalik pärast selle teise isiku surma ise kriminaalhooldusametnikuga ühendust võtta, kuid ta ei kasutanud seda võimalust. 14.

§ 74

lg 4 alusel võib kandmata karistuse täitmisele pöörata juhul kui süüdlane ei täida katseajal kontrollnõudeid. Käesoleval juhul ei ole E.J talle määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi täitnud ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et probleemid kontrollnõuete tingimuste täitmisega tekkisid E.J juba katseaja alguses. Esimene erakorraline ettekanne esitati kriminaalhooldusametniku poolt kohtule 30.12.2014, s.o mõned kuud pärast süüdimõistvat kohtuotsust. Tartu Maakohtu 14.01.2015 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata ning E.J-ile määrati kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis. See abinõu aga ei osutunud tulemuslikuks.

1. Iseenesest asjaolu, et E.J ei ole katseaja jooksul uusi kuritegusid toime pannud, on positiivne, kuid see ei saa olla aluseks karistuse täitmisele pööramata jätmisele. Rikkudes korduvalt kriminaalhoolduse tingimusi, näitas E.J oma negatiivset suhtumist õiguskorda. Kaitsja on määruskaebuses välja toonud, et karistuse täitmisele pööramine süvendaks E.J kõrvalejäätust ühiskonnast ning käesoleval hetkel, kui karistust ei pöörataks täitmisele, tuleks E.J veel endaga vabaduses toime. Ringkonnakohus on seisukohal, et E.J on ise läbi oma käitumise süvendanud enda desotsialiseerumist ühiskonnast. Kriminaalhoolduse eesmärgiks on karistuse kandmise ajal pakkuda isikule tuge ja toetust elus hakkama saamisel. E.J ei ole talle pakutud võimalusi ära kasutanud, hoides kontrollnõuete- ja kohustuste täitmisest kõrvale, millest saab järeldada, et ta ei saa endaga vabaduses hakkama.
2. Kaitsja väide, et karistuse täitmine ei ole proportsionaalne olukorras, kus tegemist on 2 aasta taguse karistusega, on asjakohatu. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et E.J kuulutati tagaotsitavaks juba 25.03.2015 ning tabati alles 20.09.
3. Sellest järeldub, et E.J on ise enda käitumisega tinginud olukorra, kus tema suhtes ei ole olnud võimalik täita kohtuotsusega mõistetud karistust ning asjaolu, et kohtuotsusega määratud katseaeg on käesolevaks hetkeks lõppenud, ei anna alust karistuse mitte täitmisele pööramiseks.
4. Arvestades E.J katseaja kulgu ja käitumist kriminaalhoolduse ajal ning asjaolu, et E.J tuli kuulutada tagaotsitavaks, näitab ilmekalt seda, et süüdlane on mitmel korral kohtu usaldust kuritarvitanud. Seega ei ole karistusest tingimisi vabastamine E.J-ile soovitud mõju avaldanud ning talle mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele.
5. Kaitsja adv M. Paabumets esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu lahendiga tutvumiseks ning määruskaebuse koostamiseks kaks tundi, mille eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 3 3 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel E.J kanda.
6. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu 21.09.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus