) § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses S.J isikukood: XXX; elukoht: XXXXX,XXXXX XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: XXXXXXXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärteokorras karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248 ja 249 kohus Süüdistatav otsustas: Süüdi tunnistada S.J
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXXX, XXXXX X-XX;
p 1 alusel hakata S.J-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata S.J katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagina välja mõista S.J-ilt kannatanu Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi (registrikood: 10151355; arveldusarve: XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX) kasuks kuus
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör mõista S.J-ile
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust.
august 2016) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.J ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kuriteoga tekitatud kahju on kokkuleppe kohaselt 6,19 eurot, mille hüvitamiseks on kannatanu Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv esitanud ka tsiviilhagi. S.J tunnistab tekitatud kahju ja on nõus tsiviilhagi hüvitama. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha riigi kanda ja määrata ülejäänud menetluskulude tasumine ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. 3 Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.J tuleb süüdi tunnistada
Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks on DVD+R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. S.J-i menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot ning kaitsjatasu 48 eurot. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega ning sellega, et on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda. Samuti nõustub kohus sellega, et on põhjendatud määrata süüdistatavale ülejäänud menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtunik Peet Teidearu 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.