← Eesti

1-14-4269/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 4. oktoober 2022 1-14-4269 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Konstantin Maslov

(39302253711)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  1. septembri
  2. a määrus Vandeadvokaat Kaido Kooga ja Konstantin Maslov Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Sofja Hristoforova RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Konstantin Maslov tunnistati süüdi Viru Maakohtu
  4. mai
  5. a otsusega. Talle mõisteti KarS § 275 järgi karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ning KarS § 114 p-de 1 ja 5 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Karistuseks mõisteti 12 aastat 6 kuud ja 21 päeva vangistust. Viru Maakohtu
  8. aprilli 2015 a määrusega vähendati karistust 1 kuu võrra (seoses
  9. jaanuari 2015 toimunud seadusemuudatusega, millega KarS § 275 muutus väärteoks). 12 aasta 5 kuu ja 21 päeva pikkust karistust kannab K. Maslov alates
  10. detsembrist 2012 ja selle lõpp saabub
  11. juulil
  13. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid süüdlase vabastamise otsustamiseks tingimisi enne tähtaega, ent ei soosi seda. Sama arvamust jagab prokuratuuri esindaja. K. Maslov soovib vabaneda ning tema püüdlusi toetab kaitsja.
  14. Maakohus tuvastas formaalsed eeldused K. Maslovi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. Vabastamise kasuks räägivad elukoht ja süüdlase valmisolek alluda elektroonilisele valvele. K. Maslovil on vabanemisel kindel töökoht, ta töötas vanglas erinevatel ametikohtadel, rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 2700 eurot, mis aitab toime tulla. Enne vangistust ta ametlikult ei töötanud, sest sattus vanglasse alaealisena. Arvestades siiski isiku katkendlikku töökogemust, ei saa olla veendunud, et ta suudab pikaajaliselt töökohta pidada – vabaduses eelistas ta majandusliku kasu saamise eesmärgil toime panna kuritegusid. Raha kulutas ta mõnuainete peale. Karistust kannab K. Maslov mh röövimise eesmärgil eaka naise mõrva eest. Pikaajalise töösuhte hoidmise kogemus tal puudub. Seega pole kuritegude toimepanemine kuritegeliku tulu teenimise eesmärgil välistatud. Sel põhjustel on tööharjumuste tekitamine vanglas ülioluline.
  15. Perega suhted olid enne vangistust pingelised, alates
  16. a on need paranenud, lähedastega suhtleb K. Maslov tihti, sh kokkusaamistel. Varasema suhtlusringkonnaga, s.o probleemsete ja kriminaalse taustaga inimestega ta enda sõnul enam ei suhtle. Lähedaste toetus on küll positiivne, ent nende olemasolu ei takistanud varem kuritegusid toime panemast.
  17. K. Maslovil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Esimest korda proovis ta alkoholi 12-13 aastaselt, tarvitades seda enne vangistust igavusest igapäevaselt. Istungil kinnitas ta, et ei tohi alkoholi tarvitada ega kavatse seda teha. Kohtu arvates suurendab alkoholi tarvitamine uute kuritegude riski – kontrollitud keskkonnas mittetarvitamine toimib, ent vabaduses ei ole olukord nii lihtne. Arvestades alkoholisõltuvust ja probleeme alkoholiga, ei saa teha põhjapanevaid järeldusi süüdlase muutumise kohta enne, kui ta on läbinud „Eluviisitreeningu“ jätkuvestlused, mis toetavad K. Maslovi alkoholiprobleemiga tegelemisel. Nende läbimist pidas kohus oluliseks enne vabanemist, et välistada K. Maslovi vanglasse tagasipöördumine.
  18. Iseloomustuse kohaselt on K. Maslovi üldine käitumine olnud impulsiivne ja läbimõtlematu, vanglas on ta toime pannud kaks kuritegu emotsioonide kontrollimise oskamatuse tõttu. Korduvalt on teda karistatud vägivallakuritegude eest. Ka rangelt kontrollitud keskkonnas oli K. Maslovil
  19. a probleem alluda vangla ametniku seaduslikule korraldusele – ta sülitas viimasele näkku. Selline käitumine annab põhjust kahelda, kas isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda.
  20. Enne viimast kehtivat karistust oli teda karistatud osaliselt koheselt täitmisele pööratud ning osaliselt tingimisi katseajaga ja käitumiskontrolliga täitmisele pööramata jäetud vangistusega. Osaliselt tingimisi kohaldamata jäetud vangistuse katseajal pani ta toime uued kuriteod. Seega käitumiskontroll ja katseaeg ei mõjutanud teda.
  21. K. Maslovi hinnangul ei ole õige vangla osundus alustatud kriminaalmenetlusele, kuivõrd isikut ei ole süüdi tunnistatud. Alustades küll kriminaalmenetluse märtsis, ei ole K. Maslovi kahtlustatavana üle kuulatud. Kohus pooleliolevat kriminaalmenetlust kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ei võtnud.
  22. Kaitsja viidatud mitmed positiivsed asjaolud, sh distsiplinaarkaristuste puudumine, eneseharimine ja paranemissoov on küll hea, ent ei kaalu üles K. Maslovi raske kuriteo asjaolusid. K. Maslovil on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Mõrva pani ta toime 19-aastasena eesmärgiga röövida 81-aastast naist. Ta tungis kannatanu korterisse, ähvardas teda noaga, peksis jalgadega ja tekitas erinevaid haavu näos, peas ja roide murru. Takistamaks kannatanut abi kutsumast kattis ta soki ja kleeplindiga tema suu ja nina ning sidus koos kaasosalisega nööri ja kleeplindiga tema käed ja jalad, jättes ta koridori põrandale, kus kannatanu lämbus. Tegemist oli ettekavatsetud teoga. Sestap – mida raskemaid kuritegusid võib süüdlase varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. 2
  23. Kokkuvõtvalt hindas kohus kõrgelt süüdlase pingutusi (sotsiaalprogrammides ja vestlustel osalemine, eriala ja riigikeele omandamine ning töötamine, valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilisele valvele ja erinevatele kohustustele ning piirangutele). Negatiivseid asjaolusid pidas kohus siiski positiivsetest kaalukamateks. Positiivsed muutused ei ole veel sedavõrd kinnistunud, et annaks aluse K. Maslov tingimisi enne tähtaega vabastada. MÄÄRUSKAEBUSED
  24. Määruskaebuste esitajad paluvad tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada K. Maslov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest.
  25. Kaitsja arvates on maakohtu määrus vastuolus riigikohtu seisukohtadega. Väheoluliste asjaolude ja otsitud põhjenduste alusel ei saa jätta süüdlast vabastamata. Kõige olulisemaks on riigikohus pidanud isiku käitumist vanglas, seejärel tema elutingimusi ja siis kõike muud. K. Maslovi käitumine vangistuses on eeskujulik. Kohus seevastu leiab, et kaalukamad on 10 aastat tagasi toime pandud kuriteo asjaolud.
  26. Maakohus hindas erapoolikult ka kindlat töökohta vabaduses. K. Maslov on suutnud vangistuses pikaajaliselt töösuhet hoida, mistõttu jääb mõistetamatuks, miks ta ei peaks seda suutma vabaduses. Positiivset asjaolu käsitleb kohus negatiivsena.
  27. Otsitud on ka järeldus, et „Eluviisitreeningu“ jätkuvestlused
  28. a III kvartalis on vajalikud. Vaevalt saavad jätkuvestlused kinnistada K. Maslovi kindlat otsust loobuda alkoholist. Eeskujuliku käitumise ning resotsialiseerumist soodustavate elutingimuste tõttu tuleks ta tingimisi enne tähtaega vabastada.
  29. K. Maslovi arvates argumenteeris kohus mittevabastamist teguritega, mida ta mõjutada ei saa. Alkoholi tarvitas K. Maslov enam kui 10 a tagasi ja sooritas väga vastiku kuriteo, mida ta iga päev kahetseb. Karistuse on ta ära teeninud. Sotsiaaltöötaja ja psühholoogi arvates kaotas K. Maslov enesekontrolli alkoholi tõttu. Kuritegu see ei õigusta, ent räägib alkoholist loobumise vajadusest, mida K. Maslov on otsustanud teha. K. Maslovi arvates ei anna asjaolu, et alkohol pole vanglas kättesaadav põhjust teda mitte uskuda. Ta suhtub väga tõsiselt alkoholijoobes toime pandud kuriteosse. Vanglas läbis K. Maslov „Eluviisitreeningu“, misjärel peaks igal aastal toimuma jätkuvestlused. Töötajate puudumise tõttu ei ole jõutud neid
  30. a läbi viia.
  31. K. Maslov on ära maksnud kõik võlad ja saadab nüüd raha kodustele, et aidata puudega ema ning õppurist venda. Ta soovib, et saaks veelgi panustada ema ja venna abistamisele. Vabanedes on tal töökoht keevitajana 8-eurose tunnipalgaga. Pikaajaline töökogemus K. Maslovil küll puudub, ent vangistuse jooksul on ta pidevalt töötanud. Vanglas ei saa ta näidata, et suudab töösuhteid hoida. Töökohustustesse suhtuks K. Maslov kohusetundlikult ning lubab ka väikse palgaga jääda ausaks. Ka vähene teenistus oleks perele abiks.
  32. Kuritegu toime pannes ei mõelnud K. Maslov selle tagajärgedele. Ta peab õiglaseks elektroonilise valve kohustuse panemist, mida tal ei ole kunagi olnud. Ka ennetähtaegselt ei ole teda kunagi vabastatud.
  33. Vangistustus on oma eesmärgi täitnud – K. Maslov saab aru elu väärtusest ja oma tegude tagajärgedest kahetsedes teisele inimestele halva tegemist. Ta lubab end tulevikus muuta ja elada seaduskuulekalt. Pere toetab teda, K. Maslovil on käitumisplaan edaspidiseks ning ta teab, kust saada abi. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  34. Kaitsja arvates seisneb kaalutlusõiguse rikkumine selles, et maakohus väheoluliste asjaolude ja põhjenduste ning otsitud järelduste alusel jättis süüdlase ennetähtaegselt vabastamata, hindas erapoolikult kindla töökoha olemasolu käsitledes seda negatiivsena. Kõige olulisemaks on riigikohus pidanud isiku käitumist vanglas, seejärel tema elutingimusi ning sellele järgnevalt kõike muud. 10 aastat tagasi toime pandud kuriteo asjaolud ei ole kaitsja arvates kaalukamad isiku vangistusaegsest käitumisest ja vabanemisjärgsetest tingimustest.
  35. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
  36. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
  37. Praegusel juhul ei saa allakirjutanute arvates I astme kohtule kaalutlusõiguse rikkumist ette heita. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja lisab omapoolsed põhjendused arvestades määruskaebuste sisu.
  38. Küsimusele, kas kohus saab jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata isiku, kelle käitumine vangistuses on olnud eeskujulik ja ka vabanemisjärgsed tingimused toetavad vabastamist, on vastus jaatav. Riigikohtu praktikas on leitud, et süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKK 1-09-14104/142 p 21; 1-14-10087/66 p 33). Tegemist on süüdlase tulevast käitumist puudutava prognoosotsustusega, mis tugineb tema minevikus asetleidnud käitumise analüüsil. Seda, kas süüdlane suudab edasiselt käituda õiguskuulekalt, peab ühe kriteeriumina näitama tema karistuse kandmise aegne käitumine vanglas, mille õiguspärasus on vabastamise oluline kriteerium (RKKK 3-1-1-91-06). Seega riigikohus n-ö ei järjesta KarS § 76 lg-s 4 toodud kriteeriume, vaid peab vangistusaegset käitumist üheks oluliseks mõõdupuuks. See aga ei tähenda, et ei tuleks hinnata minevikus asetleidnud sündmusi, sh isiku käitumist, kuritegude toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Karistusseadustiku kommentaarides väljendatu kohaselt on tingimisi ennetähtaegne vabastamine alati ka kriminaalpoliitiline otsus, mistõttu ei saa piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvestamisega, hindamata igat ennetähtaegset vabastamist õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist nõuab KarS § 76 lg 4 kuriteo asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist. Riigikohus on leidnud, et eelnimetatud kriteeriumide hindamise tulemina on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKK 3-1-1-12-17 p-d 20–21; 1-09-14104/142 p 21).
  39. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus sedasi ka toiminud – pidades küll kiiduväärseks K. Maslovi käitumist vangistuses ning arvestades ka tema vabanemisjärgseid tingimusi, pidas ta siiski asjaolude kogumis hindamisel kaalukamateks kuriteo asjaolusid, süüdlase varasemat elukäiku ja tema isikut. Väheolulised, otsitud ja erapoolikud need põhjendused kohtukolleegiumi hinnangul ei ole. 4
  40. Minnes tagasi aega, mil K. Maslov kohtu huviorbiiti sattus, hakkab silma järgmine muster. Olles alaealine, süüdistati teda grupiviisiliselt eakaaslase põhjuseta peksmises ning talle füüsilise valu ja vigastuse tekitamises. Viru Maakohtu
  41. aprilli
  42. a otsusega tunnistati ta KarS § 263 p-de 1,4 järgi süüdi ja karistati šokivangistusega, mida aga 3-aastase katseajaga täitmisele ei pööratud. Möödunud polnud veel aastagi, kui K. Maslov tunnistati süüdi KarS § 404 järgi Viru Maakohtu
  43. a otsusega. Seejärel
  44. veebruaril 2011 tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning otsusega mõistetud karistusele liideti Viru-Maakohtu
  45. novembri 2010 otsuse alusel mõistetud karistus, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Sellest vangistusest pöörati koheselt täitmisele 10 kuud, samas 2 kuud jäeti täitmisele pööramata, kui K. Maslov ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning allub käitumiskontrollile ja talle pandud nõuetele ja kohustustele. Katseajal esitati erakorraline ettekanne seoses alkoholikeelu rikkumisega. Arvestades kriminaalhooldaja ettepanekut, pani maakohus
  46. jaanuaril 2012 K. Maslovile KarS § 75 lg 4 alusel täiendava kohustuse - täita 20 tundi abi- ja heakorratöid. Määrusest nähtub, et K. Maslov oli siis 18aastane, läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“, tal ei täheldatud kriminaalseid hoiakuid ning oli lootus, et abi- ja heakorratööde täitmine aitab parandada K. Maslovi distsipliini ja vastutustunnet. Ometi see nii ei läinud, kuivõrd K. Maslov vahistati Viru Maakohtu
  47. aprilli
  48. a määrusega ning mõisteti
  49. detsembri
  50. a otsusega süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ja KarS § 114 p-de 1 ja 5 järgi. Karistust suurendati Viru Maakohtu
  51. veebruari 2012 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse 2 kuu võrra ning mõisteti liitkaristuseks 13 aastat ja 2 kuud vangistust, mille hulka arvestati eelvangistuses viibitud 8 kuud ja 9 päeva.
  52. Kahtlemata annab K. Maslovi varasem elukäik aluse prognoosida uute kuritegude toimepanemist ka tulevikus – nimelt peetakse ka kohtupraktikas varem korduvalt kuritegusid toime pannud ja vanglakaristust kandnud isikute retsidiivsusohtu suureks. Lisaks nähtub K. Maslovile inkrimineeritud kuritegude asjaoludest, et tema puhul esineb suur oht nii vara- kui ka isikuvastaste kuritegude toimepanemiseks. K. Maslovile on tema noorusest tulenevalt korduvalt kohaldatud katseajaga karistusi, ta on olnud kriminaalhooldusel ning kandnud lühiajalist vangistust, ent mingit tulemust karistamise ega sekkumisega ei saavutatud – K. Maslov pani järgmise kuriteo toime enne kui varasema otsusega kohaldatud katseaeg veel möödunudki oli. Kuriteod ise aga läksid ajas julmemaks ja küünilisemaks. Kohtukolleegiumi hinnangul peegeldab see K. Maslovi üldist suhtumist õiguskorda enne käesoleva vangistuse kandmisele asumist. Seejärel pani K. Maslov KarS § 275 järgi kvaliftseeritava süüteo toime vangistuses, ent selle eest mõistetud karistusest vabastati ta seadusemuudatuse tõttu.
  53. Ringkonnakohus ei saa mööda vaadata ka kuriteo asjaoludest ja süüdlase isikust. Kannatanu piinava röövmõrva pani K. Maslov toime katseajal. Seejuures nähtub otsusest, et kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsusest annab aimu surnu ekspertiisiakt, millest nähtuvalt tuvastati tal vigastustena põrutushaavad, marrastused ja nahaalused verevalumid vasakul pool näol-kõrvalestal, nahaalused verevalumid vasakul labakäel, parema VI-VII roide murd. Surma põhjuseks oli mehhaaniline lämbus suu ja ninaavade sulgusest. Apellatsioonikohus tuvastas toona, et K. Maslov suhtus kannatanu üleelamistesse äärmiselt ükskõikselt ning lõpetanud kannatanu vara hõivamise eesmärgil korteris läbiotsimise, ei tundnud K. Maslov huvi kõrges vanuses, vigastatud ja liikumisvõimetu kannatanu seisundi vastu ja jättis ta korterist lahkudes ükskõikselt põrandale tema kannatustes ja õhupuuduses abituna piinlema. Kohtukolleegium järeldab kuriteo asjaoludest aga ka süüdlase isikust, et K. Maslovi puhul esineb oht väheolulisel põhjusel (mõrva majandusliku kasu saamise eesmärgil pani toime soovist oma tolleaegsel tüdruksõbral aidata trahve maksta) panna toime väga raske tagajärjega kuritegu. Süüdlase retsidiivsusriski võivad mõjutada välised tegurid, aga ka sisemised tegurid, sest teisiti ei ole võimalik selgitada äärmist ükskõiksust inimelusse, mida süüdlane on üles näidanud. 5
  54. Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus kuidagi põhjendatuks vabastada K. Maslovit tingimisi enne tähtaega. Kohtukolleegiumi arvates pole midagi taunitavat selles, et kohus argumenteerib isikut tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes teguritega, mida isik käesoleval ajal mõjutada ei saa (varasem elukäik, kuritööni viinud tegurid (alkoholisõltuvus), süüteo asjaolud). Kohtu ees on raske ülesanne teha otsus, kas uskuda süüdlase ilusaid lubadusi või lähtuda objektiivsetest asjaoludest, nagu isiku varasem elukäik, kuriteo asjaolud, süüdlase isik jm uue kuriteo riski kasuks rääkivad asjaolud. Kui kohut ei veena isiku lubadused ja ta leiab, et karistuse eesmärgid täidetud ei ole, on ta kahtlemata õigustatud õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades jätma süüdlase karistust kandma. Ringkonnakohus möönab küll, et ilmselt ei ole põhjust mitte uskuda K. Maslovi selgitusi, mille kohaselt ta kahetseb iga päev kuriteo toimepanemist, soovib loobuda alkoholist ning tahab südamest oma lähedasi aidata, nendega koos olla ja oma elu mõtestatult elada. Samas aga ei ole kohtukolleegium praegusel ajal veendunud, et oht uue kuriteo toimepanemiseks puudub. Allakirjutanud ei taha küll kuidagi alahinnata K. Maslovi soovi oma käitumist muuta, ent kui tõsised on tema kavatsused oma elu reaalselt muuta ja motivatsiooni püsivus selleks, ei ole kontrollitud keskkonna käitumise põhjal võimalik tõsikindlalt ennustada.
  55. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu tuleb Viru Maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.