2-18-17463/76

Tsiviilasi nr 2-18-17463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17463 Tsiviilasi GREENGREID OÜ hagi osaühingu Sahkar TT vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 375 344 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja GREENGREID OÜ (registrikood: 14165443), lepinguline esindaja vandeadvokaat R. V.

Kostja osaühing Sahkar TT (registrikood: 10628225), lepinguline esindaja vandeadvokaat R. T.

Kohtuistungi toimumise aeg 15. oktoober 2020. a, menetluses edasine menetlus kirjalikus RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata.

2.Jätta menetluskulud GREENGREID OÜ kanda.

3.Määrata osaühingu Sahkar TT menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista GREENGREID OÜ-lt välja osaühingu Sahkar TT kasuks 6653,2 eurot.

4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5.Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused 1. GREENGREID OÜ (edaspidi: hageja) esitas 17.11.2018 Tartu Maakohtule hagi osaühingu Sahkar TT (edaspidi: kostja) vastu. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõude 288 893,42 eurot, viivise 17.11.2018 seisuga 64 307 eurot ja alates 18.11.2018 protsendina (8% aastas + Euroopa Keskpanga intressimäär) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivse hagi esemena palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista seltsingu likvideerimisest tulenevalt rahalise kohustuse summas 288 893,42 eurot, seltsingu likvideerimisest tulenevate kohustuste täitmisest tuleneva viivise 17.11.2018 seisuga 64 307 eurot ja alates 18.11.2018 protsendina (8% aastas + Euroopa Keskpanga intressimäär) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt OÜ RTS Infraehitus (rg-kood 11716322) tellijana ja osaühing Sahkar TT (kostja) ning GREENGREID OÜ (rg-kood 11319615) töövõtjatena sõlminud 24.04.2014 töövõtulepingu põhimaantee nr 11 Kurna liiklussõlme ehituseks. GREENGREID OÜ (rgkood 11319615) osutas ehitusobjektil masinateenust, mis sisaldas endas mh pinnase kaevandamist, muldkeha ja killustikualuse ehitust, peenarde kindlustamist, dreenkihi ehitamist jm, samuti selleks vajaliku materjali tarnimist. Tellija ja töövõtjate vahelise 18.11.2015 aktiga on teostatud tööd tellijale üle antud.

Töövõtjad ei vormistanud omavaheliste suhete reguleerimiseks kirjalikke kokkuleppeid.

Algselt oli töövõtjatel plaan sõlmida seltsinguleping, kuid selleni ei jõutud. GREENGREID OÜ (rg-kood 11319615) asus töid teostama kostja allltöövõtjana, esitades kostjale tasuarveid, mida kostja ka tasus. Kostja on omakorda esitanud akte ja arveid otse peatellija, kes on maksnud tasuarved otse kostja kontole.

Kostja on tasunud osaliselt või jätnud täielikult tasumata GREENGREID OÜ (rg-kood 11319615) alljärgnevad tasuarved:

1.Arve nr. XXX summas 192.928,08 eurot, tasumata osa 135.102,33 eurot;

2.Arve nr. XXX summas 165.362,66 eurot, tasumata osa 59.969,64 eurot;

3.Arve nr. XXX summas 71.497,00 eurot, tasumata 10.000,00 eurot;

4.Arve nr. XXX summas 50.593,82 eurot, tasumata osa 41.593,80 eurot;

5.Arve nr. XXX summas 17.721,05 eurot, tasumata osa 17.721,05 eurot;

6.Arve nr. XXX summas 16.028,35 eurot, tasumata osa 16.028,35 eurot;

7.Arve nr. XXX summas 8.388,25 eurot, tasumata osa 8.388,25 eurot.

Kokku on kostjal tasumata arvete kogusumma 288 893,42 eurot. GREENGREID OÜ (rgkood 11319615), uue ärinimega GREENGREID HOOLDUS OÜ, loovutas eelkirjeldatud rahalised nõuded GREENGREID OÜ-le (rg-kood 14165443), kes on käesolevaga hagejaks.

Vaatamata nõudmistele ei ole kostja arveid tasunud, esitamata samas nõudele sisulisi vastuväiteid.

Alternatiivselt on hagejal rahaline nõue 288 893,42 eurot kostja vastu seltsingu vara jaotuse kaudu.

Kostja seisukohad 2 2. Nii vana Greengreid kui ka kostja teostasid töid RTS Infraehitus OÜ alltöövõtjatena, jagades omavahel ära RTS Infraehitus OÜ-ga kokkulepitud tööd ja mahud. Omavahelises suhtes moodustasid vana Greengreid ja kostja seltsingu. Seltsingukokkulepe sõlmiti poolte vahel 25.04.2014. Tööd anti alltöövõtjateks olnud vana Greengreidi ja kostja poolt RTS Infraehitus OÜ-le jooksvalt üle tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Tööd lõpetati 2015. a novembris.

Vana Greengreid ja kostja tegutsesid omavahelises suhtes 25.04.2014 sõlmitud suulise seltsingulepingu alusel. Kirjalikku seltsingulepingut pooled ei sõlminud, kuigi see oli kavas.

Vana Greengreid ei teostanud töid alltöövõtulepingu alusel. Sellesisulist kokkulepet ega isegi arutelu ei olnud töövõtjate vahel kordagi.

Vana GREENGREID ja kostja vastutasid solidaarselt RTS Infraehitus OÜ ees ning andsid töid üle samuti koos ja ühiselt. Kummagi töövõtja osa omavahelises seltsingus oli 50%.

Arveldamine käis läbi eraldiseisva, seltsingu tarbeks avatud pangakonto, millele oli juurdepääs mõlemal seltsingu liikmel. Tööde üleandmine tellijale toimus selliselt, et tööde üleandmisevastuvõtmise aktid allkirjastati mõlema töövõtja poolt ja pärast tellija poolset akti allkirjastamist esitas kostja tellijale arve ning vana Greengreid esitas seejärel kostjale arve talle kuuluva töövõtutasu osa saamiseks. Vana Greengreidi poolt väljastatava arve aluseks oli aga omakorda töövõtjate endi vahel kokku lepitud seltsingu sisene teostatud tööde akt. Vanal Greengreidil tekkis õigus raha saamiseks summas, milles pooled kokku leppisid. Vana Greengreid esitas mitmeid arveid summades, milles kokkulepe puudus. Seetõttu tasus kostja sellised arved üksnes mahus, milles oli olemas pooltevaheline kokkulepe. Kokkulepitud tasustamispõhimõtteid eiravad arved ei tekitanud vanale Greengreidile õigust raha nõuda.

Vana Greengreidi ja kostja poolt RTS Infraehitus OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping osutus rahaliselt töövõtjatele kahjumlikuks. Kahjum jagati töövõtjate vahel võrdselt. See oli kokku lepitud seltsingulepingu sõlmimisel. Mais ja juunis 2014. a teostatud tööde osas sõlmisid pooled kirjaliku kokkuleppe „Kurna liiklussõlme tulude ja kulude kokkuvõte mai-juuni 2014“, mille kohaselt esimesel kahel kuul sai seltsing kahjumit kogusummas 56 528,50 eurot.

Sellest 19 445,18 eurot saadi kahjumit mais 2014 ning 37 083,32 eurot kahjumit saadi juunis 2014. Kahjum tekkis ka edaspidistest töödest ning pooled kandsid selle võrdselt vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kostja kandis kogu tööde teostamise perioodil vanale Greengreidile üle poolte vahel kokku lepitud summad.

25.09.2015 esitasid seltsinglased RTS Infraehitus OÜ-le taotluse ühikhindade ja lepingu maksumuse muutmiseks. RTS Infraehitus OÜ esitas taotluse 26.09.2015 edasi Maanteeametile. Maanteeamet andis taotluse osas oma lõpliku vastuse 18.02.2016 teatades, et keeldub täiendava töövõtutasu maksmisest.

Vana Greengreid ja kostja olid RTS Infraehitus OÜ suhtes solidaarvõlgnikud. Kostja hinnangul ei ole Eesti eraõiguse kohaselt võimalik, et solidaarselt tellija ees vastutavad töövõtjad on samaaegselt omavahelises töövõtusuhtes selliselt, et üks töövõtja on teise suhtes tellijaks.

3.Kostja hinnangul on väär hageja väide, et vana Greengreid loovutas arvetest nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX tulenevad rahalised nõuded hagejale. Kostja vaidlustab hagi lisaks 10 oleva nõude loovutamise teate ehtsuse. Hagile lisatud nõude loovutamise teadet ei ole kostja varasemalt saanud. Kostja hinnangul on teada allkirjastatud alles pärast seda, kui vana Greengreid oli äriregistrist kustutatud. Seega ei ole teade allkirjastatud vana Greengreidi poolt.

3 4. Kostja leiab ka et hagejale ei ole läinud üle lepinguline seltsinglase positsioon, mistõttu ei ole hagejal võimalik kasutada sellega seonduvaid kujundusõigusi, s.o. taotleda seltsingu likvideerimist ja nõuda hagejale 288 893,42 euro suuruse väljamakse tegemist. Hageja nõue on sisuliselt perspektiivitu.

5.Kostja esitab arvete nr XXX ja XXX osas aegumise vastuväite. Arve nr XXX kogusummas 192 928,08 eurot on väljastatud 31.07.2014 ning muutus sissenõutavaks 15.09.2014. Arve nr XXX kogusummas 165 365,66 eurot on väljastatud 31.08.2014 ning muutus sissenõutavaks 15.10.2014. TsÜS §147 lg 3 järgi algas nende arvete osas aegumistähtaja kulg 01.01.2015.

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegusid eeltoodud arvetest tulenevad nõuded seega 31.12.2017.

Hagiavaldus esitati kohtule alles 18.11.2018 ehk rohkem kui 11 kuud pärast aegumistähtaja lõppu. Seega arvetest nr XXX ja XXX tulenev nõue kogusummas 195 071,97 eurot on hagiavalduse esitamise seisuga aegunud.

Hageja täiendavad seisukohad 6. Hageja leiab, et kostja ei ole seltsingu olemasolu tõendanud. Pooled ei ole käitunud nagu seltsinglased ja poolte õigussuhtel puuduvad seltsingule omased tunnused. VÕS-i seltsingu sätete kohaselt teevad pooled panuseid (§ 581), juhivad seltsingut ühiselt (§ 583), seltsingu lõppemisel täidetakse seltsingul lasuvad kohustused (§ 602), seejärel tagastatakse panused (§

603)ja jagatakse võimalik kasum (§ 603). Et tegemist ei saanud olla seltsinguga, kinnitavad järgmised asjaolud: - kostja on asunud kohe ehitusobjekti algfaasis vana Greengreid arveid tasuma. Juhul, kui arvete tasumist käsitleda panuste tagastamisena, oleks seda saanud teha alles peale ühise eesmärgi saavutamist ja seltsingu likvideerimise käigus; - seltsingu puhul ei saa ükski seltsinglane enne raha, kui ühine eesmärk on täidetud ja asutakse seltsingut likvideerima. Seltsingu regulatsioon ei näe ette, et üks seltsinglane esitaks teisele seltsinglasele enne seltsingu lõppemist mingeid tasuarveid ja teine seltsinglane neid maksaks; - tegemist ei ole olnud ühise juhtimisega, nagu seltsing ette näeks. Kostja on suhetes OÜ-ga RTS Infraehitus tegutsenud ainuisikuliselt, esitades OÜ RTS Infraehitus teostatud tööde akte ja arveid; - kostja on ainuisikuliselt käsutanud pangakontot, millel olevaid liikumisi sai vana Greengreid vaid jälgida, mingeid ülekandeid vana Greengreid teha ei saanud.

Seltsinglastel peaks olema ühine pangakonto käsutamise õigus; - VÕS § 590 lg 2 kohaselt ei või seltsingu võlgnik seltsinguvarasse kuuluvat nõuet tasaarvestada nõudega seltsinglase vastu. Kostja on teostanud RTS Infraehitus OÜ-ga tasaarvestusi kogusummas 2 309 376, 57 eurot, mis seltsingu puhul oleksid tühised, st seadusega vastuolus. Tasaarvestuste teostamine näitab iseenesest, et vana Greengreid ja kostja vahel ei olnud sõlmitud seltsingulepingut; - kostja on lasknud RTS Infraehitus OÜ-l tagastada endale 300 000 eurot (teostusaegne tagatis) mujale kui arveldusarvele, millel olevaid liikumisi oli vanal Greengreidil võimalik jälgida, ning varjanud vana Greengreidi eest neid kandeid. Seltsingu puhul läheksid kõik kandeid ühisvara hulka, aga antud juhul on kostja käitunud RTS Infraehitus OÜ-lt saabunud rahadega nagu enda omadega; - kostja on kasutanud enda poolt RTS Infraehitus OÜ-le esitatud arvete tasumiseks faktooringut Ehitusfirma Rand& Tuulberg AS-i poolt. Seltsingu puhul on iga tehingu tegemiseks vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek (VÕS § 582 lg 2). Vana Greengreid ei 4 ole andnud nõusolekuid (neid ei ole ka küsitud) faktooringulepingu sõlmimiseks ega eelviidatud tasaarvestuskokkulepete tegemiseks, mis viitavad samuti üheselt, et kostja on tegutsenud lähtudes teadmisest, et poolte vahel ei ole seltsingut.

Vana Greengreid on alates 2014.a. maist esitanud kostjale tasuarveid igakuiselt teostatud tööde eest kogusummas 1 561 808, 15 eurot, millest kostja tasus ära 1 272 914, 71 eurot ja tasumata on veel 288 893, 45 eurot, mis on hageja põhinõudeks. Kostja on seega tasunud vanale Greengreid objekti eest 81,5% ulatuses esitatud arvetest, tasumata on veel 18,5% ehk 288 893, 45 eurot.

Hageja on esitanud asja juurde kõik tasumata arved ja nende aluseks olevad tööde aktid, samuti e-kirjad, mille kaudu eelnimetatud dokumendid kostjale edastati. Kostja on esitanud omakorda enda aktid ja tasuarved tellijale RTS Infraehitus OÜ-le ja saanud selle eest tasud kätte.

Eelnevast nähtuvalt on vana Greengreid esitanud kostjale igakuised teostatud aktid ja arved, nagu tüüpilise töövõtulepingu täitmine käib. Kostja on neid arveid tasunud, kuid jätnud osad arved kas osaliselt või täielikult tasumata. Kosta ei ole vaidlustanud, et ta on võtnud arved enda raamatupidamisse ja arvestanud tasuarvetelt nähtava käibemaksu enda sisendkäibemaksuks. Vana Greengreid on omakorda maksnud riigile ära arvetelt nähtuva käibemaksuosa. Ka see näitab arvete tunnistamist kostja poolt.

Hagis on toodud esile 7 arvet, mis on kas osaliselt või täielikult tasumata. Arveid nr XXX , XXX , 24014 ja 24015 on tasutud osaliselt, mis tähendab seda, et kostja on tunnistanud sellega võlgnevust. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda mh õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises.

Kostja ei ole vaidlustanud, et vana Greengreid on aktides näidatud tööd teostanud ja kostja ei ole tööde mahu/nõuetekohasuse osas pretensioone esitanud. Kostja väide, et ta tasus arveid üksnes mahus, milles oli olemas pooltevaheline kokkulepe, ei ole tõendatud.

Pooled ei ole leppinud kokku, et iga tööde akti esitamisega antaks kostjale mingi tööosa üle.

Vana Greengreidi tasunõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 18.11.2015 tööde üleandmisevastuvõtmise akti vormistamisest, millega vana OÜ Greengreid andis tööd tervikuna üle kostjale ja millega anti ühtlasi tööd üle RTS Infraehitus OÜ-le.

Greengreid poolt esitatud igakuised aktid fikseerisid tehtud tööd, ostetud materjali, tehnika rentimised jmt. Kostjale esitatud arved puudutasid rahalist arveldamist poolte vahel, mitte aga tööde üleandmist.

Hageja leiab, et õiguslikus plaanis ei olegi nii tähtis, millisele täpsele lepingutüübile vastas pooltevaheline õigussuhe – st kas see oli puhtakujuline töövõtuleping või kas poolte lepingu puhul võib täheldada mingeid segasuhte momente (nt töövõtuleping koos mõningate ühiskokkulepetele viitavate asjaoludega). Tähtis on hageja hinnangul see, et poolte vahel on teatud võlaõiguslikud kokkulepped olnud ja neid kokkuleppeid on konkreetsel viisil täidetud.

Kostja on arveid tasunud, seega tunnistanud oma kohustust nende maksmiseks, s. kostja on oma järjepideva käitumisega näidanud, et ta on kohustatud vana Greengreid esitatavate tasuarvete maksmiseks, et pooltel olid vastavad kokkulepped.

KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2.Vaidlus puudub selles, et OÜ RTS Infraehitus (rg-kood 11716322) tellijana ja osaühing Sahkar TT (kostja) ning GREENGRAID OÜ (rg-kood 11319615, edaspidi vana Greengreid) 5 töövõtjatena sõlmisid 24.04.2014 töövõtulepingu põhimaantee nr 11 Kurna liiklussõlme ehituseks (I kd tl 6-19). Töövõtjate omavahelist suhet lepingus ei reguleeritud. Tellija ja töövõtjate vahelise 18.11.2015 aktiga on teostatud tööd tellijale üle antud (tl 76).

3.Hagiavalduse kohaselt töövõtjad ei vormistanud omavaheliste suhete reguleerimiseks kirjalikke kokkuleppeid. Algselt oli töövõtjatel plaan sõlmida seltsinguleping, kuid selleni ei jõutud, ning vana Greengreid asus töid teostama kostja allltöövõtjana. Kostja leiab, et omavahelises suhtes moodustasid alltöövõtjad seltsingu. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas vana Greengreidi ja kostja omavaheline suhe vastas töövõtulepingu või seltsingulepingu tunnustele.

4.Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tuleb VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest.

5.VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega töövõtulepingule on iseloomulik kokkulepitud tasu maksmine vastastikuse soorituse eest.

6.VÕS § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enamat isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad VÕS § 589 lg 1 kohaselt seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara) ning seltsingu lõppedes toimub sõltuvalt asjaoludest kasumi jaotamine või kahjumi katmine (VÕS §-d 591-592). Erinevalt töövõtulepingust ei kohustu seltsinglased vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele. Riigikohus on selgitanud, et seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on võimalik jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 15).

7.Kohus ei nõustu kostjaga, et töövõtuleping ei olnud õiguslikult võimalik, kuna tellija ees vastutasid vana Greengreid ja kostja solidaarselt. Samas solidaarne vastutus tellija ees viitab kohtu hinnangul sellele, et vana Greengreid ja kostja pidid tegutsema ühise eesmärgi saavutamise, OÜ-ga RTS Infraehitus sõlmitud lepingu täitmise nimel, mis on iseloomulik eelõige seltsingulepingule.

8.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et seltsingulepingu sõlmimiseni ei jõutud ning et vana Greengreid asus töid teostama kostja alltöövõtjatena. Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et osapoolte tahe oli algusest peale suunatud seltsingulepingu sõlmimisele, ning sõltumata sellest, et kokkuleppeid kirjalikult ei vormistatud, käsitlesid pooled omavahelist suhet seltsinguna. Esitatud e-kirjavahetusest (hageja ja vana Greengreidi juhatuse liikme A. K. , kostja varasema juhatuse liikme A. K. ning kostja osaniku ning praeguse juhatuse liikme L.

R. vahel) nähtuvalt olid vana Greengreid ja kostja arusaamisel, et seltsingukokkulepe oli sõlmitud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vana Greengreid ja kostja oleks isegi arutanud omavahelises suhtes töövõtulepingu sõlmimist.

A. K. 24.09.2014 e-kirja kohaselt A. K. le ja L. R. le (kostja 13.09.2019 seisukoha lisa 2, II kd tl 169) „Minu eesmärk on meie koostööd seltsingus teha paremaks. Vaikimisi võtsime aluseks edukalt toimunud mudeli meie ühises eelmises seltsingu „Aardlapalu“. Lisaks seltsingulepingule oli selle osa ka eesmärk ja arusaam tööst ja arveldustest. Lepingu (Aardlapalu seltsing) täiendamine võtab natuke rohkem kui tunde. Samas minu juurdepääs seltsingu kontole on esimene lihtne samm, millest L. ga rääkisime ja mille A. saab ära teha.“ /…/ „Pikka kokkuvõtet lisamata kinnitan, et vastutame kolmekesi (mina, A. ja L.) viletsa seltsingu juhtimise eest ja meie roll on ka seda muuta.“ 6 Hageja on 09.12.2019 seisukoha lisadena esitanud A. K. , A. K. ja L. R. e-kirjavahetuse, millest nähtuvalt kasutati Kurna objektil eelmise, Aardlapalu seltsingukokkulepet ja mudelit, arutati tekkinud probleeme ning seda, mida saaks lepinguga täpsustada.

A. K. 19.09.2014 e-kirja kohaselt A. K. le, L. R. le (IV kd tl 104) „Meie Kevadise kokkuleppe kohaselt kasutame Kurna objektil meie eelmise, Aardlapalu seltsingukokkulepet ja mudelit.“ Et kasutati „Aardlapalu“ seltsingu mudelit, nähtub ka A. K. ja L. R. 25.09.2019 e-kirjadest (IV kd tl 106-107), A. K. 15.10.2014 e-kirjast (IV kd tl 108).

Lisaks eeltoodud kirjavahetusele, on hageja esitatud aktides viidatud alusena seltsingulepingule kuupäevaga 25.04.2014 („Alus: Seltsing leping 25.04.2014“) (II kd tl 7 tööde akt nr 03, tl 13 tööde akt nr 04, tl 23 akt nr 10, tl 134 akt nr 02). Teistel aktidel on alusena viidatud sama kuupäevaga lepingule („Lepingu/Tellimiskirja nr.: leping 25.04.2014“).

Samuti kostja vastuse lisast 1 „Kurna liiklussõlme tulude ja kulude kokkuvõte mai-juuni 2014“ (I kd tl 107) nähtuvalt on hageja ja vana Greengreid omavahelist suhet käsitlenud seltsinguna. Kuna mais ja juunis 2014 saadi kahjumit, siis vähendati seltsingu partnerile vanale Greengreidile arvetest XXX ja XXX ülekantavaid summasid.

9.15.10.2020 kohtuistungil kuulas kohus tunnistajatena üle Kurna liiklussõlme ehitusel vana Greengraidi projektijuhina tegutsenud P. S. ja osaühingu Sahkar TT (kostja) objektijuhi A. P. . Tunnistajate ütlused töökorralduse kohta Kurna liiklussõlme objektil viitavad samuti tööde teostamisele seltsinguna, mitte alltöövõtusuhtes.

P. S. vande all antud ütluste kohaselt „Töölõikudes olime koos, tegime nii Sahkar kui Greengreid, mõlemal poolel olid omad mehhanismid, mis neid töid tegid pluss siis mehed. /…/ Töö tegemine käis koos, omad masinad olid mõlemal firmal, samasid lõike tegime. Ühel oli näiteks buldooser teisel oli rull. Töölõik ei olnud meil jagatud, töö tegemine töölõikude kaupa käis ühiselt.“ /…/ „Ei olnud seda, et sina teed sina lõiku ja sina teed teist lõiku. Pigem oli masinate jaotamine, kui seal lõigus oli vaja teha, siis sinna läks nii palju tehnikat. Ei olnud vahet kumma firma oma see oli. /…/ Mehhanisme oli mõnel hetkel nii mitu ühikut, et nende n-ö jaotamine mitu seal ühe ettevõtte poolt oli ja mitu teise ettevõtte poolt oli.“ Tunnistaja A.

P. vande all antud ütluste kohaselt „Põhimõtteliselt rivistati hommikul inimesed üles ja jaotati ära, kes kuhu läheb ja mida tegema hakkab.“ Kohus leiab, et tunnistajate vande all antud ütlused kinnitavad, et töölõigud ei olnud töövõtjate vahel jagatud, vaid et töid teostati ühiselt.

Akteerimise osas selgitas P. S. , et „Aktide ja arvete esitamine käis mõlema poolselt ehk Sahkar esitas Greengreidile akte kinnitamiseks oma kulude poolt ja Greengreid esitas Sahkarile akte oma kuludega kinnitamiseks Sahkari poole pealt. Raha maksis RTS Infra, minu teada oli tehtud konto kuhu peale raha kanti /…/“. Tunnistaja ütluste kohaselt oli akteerimine seega vastastikuna. Kohus nõustub kostjaga, et kui vana Greengreid teostanuks kostjale alltöövõttu, siis miks pidi kostja kooskõlastama vana Greengreidiga enda töid. Selline käitumine ei vasta alltöövõtusuhtele, vaid viitab tööde teostamisele seltsinguna. Samuti märkis tunnistaja, et „Akti mis oli RTS Infrale arve esitamise aluseks panime kokku koos Sahkariga, /…/ Ehk mina osalesin ka akti koostamise juures.“ Ka A. P. vande all antud ütluste kohaselt teostatud tööde aktidega tegeles P. S. . Seega osales ka vana Greengreidi töötaja lõpptellijale arve esitamise aluseks olnud aktide koostamisel.

Kohus nõustub kostjaga, et seltsingulepingule viitab ka tunnistaja A. P. öeldu, et dubleerutud ametikohti objektil ei olnud, projektijuht oli P. S. vanast Greengreidist, A. P. ise oli objektijuht, töödejuhatajad olid vanast Greengreidist A. A. ja T. O. . Projektijuht on kõrgemal positsioonil kui objektijuht, projektijuht oli vana Greengreidi palgal.

9.Kohus leiab, et seltsingulepingule viitab praegusel juhul ka majandusliku riski jaotumine lepingupoolte vahel. Vaidlus ei ole selles, et lepingu sõlmimisel võeti aluseks varasem 7 samade poolte vahel sõlmitud Aardlapalu objekti seltsinguleping (hageja 09.12.2019 seisukoha lisa 7, IV kd tl 110-116). Aardlapalu objekti seltsingulepingus oli vastutus projekti raames tööde teostamise eest ja sellega seotud riskid jagatud võrdselt (p 4.2.). Asjas esitaud tõendid näitavad, et ka käesoleva projekti puhul oli vastutus kahe alltöövõtja vahel jagatud ning mõlemad pidid osalema kahjumi kandmises (eelnevalt viidatud „Kurna liiklussõlme tulude ja kulude kokkuvõte mai-juuni 2014“, I kd tl 107).

25.09.2015 esitasid kostja ja vana Greengreid tellijale (kostja vastuse lisa 2, I kd tl 114-116) ühikuhindade ja lepingu maksumuse muutmiseks, tellija esitas taotluse 26.09.2015 edasi Maanteeametile (kostja vastuse lisa 3, I kd tl 119-120), kes 18.02.2016 vastuses teatas, et keeldub täiendava töövõtutasu maksmisest (kostja vastuse lisa 4, I kd tl 122-125).

Vaidlus ei ole selles, et pärast seda arutati lepingu lõpetamist, kuid lepingut ei lõpetatud, kuna lepingust väljaastumine oleks tähendanud kohustust tasuda leppetrahvi. Vana Greengreid ja kostja olid sunnitud jätkama lepingu täitmist.

10.Kohus leiab, et hageja välja toodud põhjendused ei kinnita, et tegemist ei saanud olla seltsinguga.

Rahulolematus seltsingu juhtimisega, võimalikud seltsingukonto väärkasutamised, võimalike lubamatute tasaarvestuste tegemine jne ei anna alust asuda seisukohale, et vana Greengreidi ja kostja vaheline õigussuhe ei vastanud seltsingu tunnustele.

11.VÕS § 582 lõigete 1 ja 2 kohaselt igal seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises; seltsinglased juhivad seltsingut ühiselt ning iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek. Samas VÕS § 583 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga võib seltsingu juhtimise õiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele. Sel juhul ei osale teised seltsinglased seltsingu juhtimises. Seega ei pea seltsinglased tingimata seltsingu juhtimises ühiselt osalema. OÜ-ga RTS Infraehitus sõlmitud töövõtulepingu kohaselt töövõtja konsortsiumi esindaja aktide esitamisel ja mistahes rahalistes arveldustes tellijaga oli Sahkar TT OÜ (kostja) (lepingu p 6.12.). Varasemas samade poolte vahel sõlmitud Aardlapalu objekti seltsingulepingus (IV kd tl 110-116) oli juhtiv seltsinglane vana Greengreid.

Asjaoludest nähtuvalt Kurna liiklussõlme projekti puhul oli kostja juhtiv seltsinglane (sellele viidatud ka esitatud e-kirjavahetuses 25.09.2014, IV kd tl 106-107).

12.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vana Greengreidi ja kostja vaheline õigussuhe vastas seltsingulepingu tunnustele.

13.Vana Greengreid on äriregistrist 19.08.2017 kustutatud (I kd tl 167). Hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise teatest nähtuvalt vana Greengreid, uue ärinimega GREENGRAID HOOLDUS OÜ loovutas hagejale 12.12.2016 nõude loovutamise lepingu alusel kogu rahalise nõude, mis tulenes vana Greengreidi ja kostja vahelistest kokkulepetest põhimaantee nr 11 Kurna liiklussõlme ehituseks sõlmitud töövõtulepingu täitmisel (hagiavalduse lisa 10, I kd tl

86).

14.Kostja on vaidlustanud nõude loovutamise teate ehtsuse. Kostja sõnul ei ole kostja seda teadet enne 27.11.2018 saanud ning kostja hinnangul on nõude loovutamise teade koostatud tagantjärele ajal, mil vana Greengreid oli registrist kustutatud. TsMS § 277 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kostja leiab, et kuna ta on dokumendi ehtsuse vaidlustanud, tuleb dokumendi esitajal tõendada selle ehtsust – et see on koostatud selles märgitud isiku poolt (õigusvõimelise juriidilise isiku poolt) ning kas see on allkirjastatud selles märgitud ajal. Hageja on esitanud kohtule kirjaliku teate nõude loovutamise kohta. Kohus leiab, et dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks ei ole piisav kostja arutluskäik selle kohta, et teade võib olla allkirjastatud pärast seda, kui vana Greengreid oli juba registrist kustutatud.

8 15. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus leiab, et esitatud nõude loovutamise teatisega on tõendatud nõude üleminek hagejale.

16.VÕS § 588 kohaselt seltsinglastele üksteise suhtes kuuluvaid seltsingulepingust tekkinud nõudeid ei saa loovutada, välja arvatud seltsingu juhtimisest tulenevate kulutuste hüvitamise nõue ja nõue kasumile või likvideerimisel saadavale varale. Seega seltsinglasel on võimalik loovutada nõuet kasumile või likvideerimisel saadavale varale.

17.VÕS § 600 lg 1 kohaselt seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Seltsingu likvideerimine toimub üldjuhul selliselt, et esmalt tuleb täita ühised kohustused (VÕS § 602), seejärel kindlaks teha seltsingu kasum või kahjum ja see jagada või katta (VÕS §-d 591 ja 592), tagastada panused (§ 603) ning lõpuks jagada ülejääk (§ 604). Seltsingu likvideerimisele kohaldatakse VÕS § 600 lg 1 teise lause järgi kaasomandi jaotamise sätteid (s.o asjaõigusseaduse § 77), kui seltsingu erisätetest ei tulene teisiti (vt Riigikohtu 14.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-11, p-d 16-20).

18.Seltsingu lõppemise alused näeb ette VÕS § 596 ja mh lõpeb seltsing seltsingu eesmärgi saavutamisega (VÕS § 596 lg 1 p 5). Kohtuistungitel 28.10.2019 ja 31.08.2020 tõusetus küsimus, kas seltsing on lõppenud, kuna RTS Infraehitus OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenev viieaastane garantiiaeg veel kestis. Hageja hinnangul seltsing lõppes tööde tegemise ja üleandmisega, kuid kostja hinnangul saab seltsing lõppeda pärast võimalike garantiitööde tegemist. Asjaoludest nähtuvalt seltsingu eesmärk oli RTS Infraehitus OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu täitmine, mis hõlmas ka garantiitööde tegemist. Seega kohtu hinnangul sai seltsing lõppeda garantiiaja lõppemisega novembris 2020. Projekti lõplik kasumlikkus või kahjulikkus sai samuti selguda pärast garantiitööde tähtaega.

19.Seltsinglase panuseks võib VÕS § 581 lg 1 kohaselt olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Hageja nõuab tehtud tööde eest esitatud arvete tasumist, mis on käsitletav panuse tagastamise nõudena. Hageja on esitanud 19.08.2019 seisukohaga asja juurde tasumata arved ja nende aluseks olevad tööde aktid, samuti e-kirjad, mille kaudu need kostjale edastati. Kostja on jätnud arved osaliselt või täielikult tasumata, kuid hageja sõnul kostja ei ole vaidlustanud, et vana Greengreid on aktides näidatud tööd teostanud ja kostja ei ole tööde mahu ega nõuetekohasuse osas pretensioone kinnitanud. A. K. selgituste kohaselt (28.10.2019 kohtuistungi protokoll, I kd tl 191 pöördel) põhiväide, miks arved on maksmata, oli et lihtsalt ei jätku raha. P. S. vande all antud ütluste kohaselt vana Greengreidi aktid Sahkarile koostas tema. Tema mäletamist mööda aktide tagasilükkamist ei olnud. Kohus loeb tõendatuks tasumata arvete ulatuses panuste tegemise vana Greengreidi poolt. Samas on panuseid võimalik tagastada üksnes juhul, kui seltsing on kasumlik. Hageja ei ole tõendanud, et seltsingule kuuluks vara, mille arvelt panuseid tagastada, või kasumit, mida jagada. Hageja taotles kostjalt erinevate dokumentide väljanõudmist, soovides esitada asjatundja arvamuse või taotleda kohtu kaudu ekspertiisi määramist (28.10.2019 kohtuistung, I kd tl 193), kuid hageja ei ole seda teinud. Asjas esitatud tõendite pinnalt on usutav, et seltsing kujunes esialgu kahjumlikuks ja peeti läbirääkimisi ühiku hindade suurendamiseks. Selles osas on pooled üksmeelsed olnud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

9 21. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tema menetluskuludeks on õigusabikulud 8866,67 eurot. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat R. T., kes osutas kostjale õigusabi tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks. Menetluskulude nimekiri on koostatud ilma käibemaksuta summades, sest kostja on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10).

Lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 63 tundi ja 20 minutit.

Ülejäänud kulu moodustavad vana ja uue Greengreidi äritoimiku dokumentide, majandusaasta aruannete ja likvideerimisaruande, äriregistri väljavõtte ning Maanteeametilt sõiduki andmete saamise kulud kokku 22 eurot ning lepingulise esindaja sõidukulu kokku 331,2 eurot (kolm korda Tallinn-Tartu-Tallinn, iga kord 110,40 eurot – edasi-tagasi 368 km, arvestusega 0,3 eurot/km). Sõidukulu arvestamisel on kostja juhindunud Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ §-st 5.

22.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Vastuses kostja menetluskulude nimekirjale on hageja pidanud ajakulu hagiavaldusele vastuse koostamiseks ligikaudu 13 tundi koos mitmete nõupidamistega ebaproportsionaalselt suureks, samuti hageja 19.08.2019 esitatule vastuse koostamise ajakulu ca 10 tundi ning 28.10.2019 kohtunõude täitmise ajakulu ca 13 tundi. Hagejale jääb arusaamatuks, mida peab esindaja silmas „töö tõenditega“ tegevuse all. Tõendid esitab esindajale tema esindatav ja esindaja ülesanne on need kohtule edastada, mis ei saa võtta 13 tundi. Kostja näitab nimekirjas ka edaspidiselt „tööd tõenditega“, mis on kontrollimatu kulu ja kostja esitatuna liigselt ajakulukas. Samuti ei peaks hageja maksma kinni kostja ja tema esindaja mitmeid nõupidamisi, mille sisus ja asjakohasuses ei ole võimalik veenduda.

Kohtu hinnangul oli tegemist küll keskmisest keerukama ning tõendite poolest keskmisest mahukama vaidlusega, kuid nõustudes hageja vastuväidetega kostja lepingulise esindaja ajakulu ülemäärasuse osas, peab põhjendatuks vähendada kostja lepingulise esindaja ajakulu 45 tunnini. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ületa keskmist sarnase õigusabi eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades loeb kohus hageja õigusabikulud põhjendatuks ja vajalikuks 6300 euro ulatuses (140 x 45).

23.Äritoimiku dokumentide, väljavõtete jmt kulud saavad kuuluda hüvitamisele kui dokumentaalse tõendi saamise kulud (TsMS § 143 p 2). Hagejale on jäänud arusaamatuks, miks on olnud vaja teha kulusid uue ja vana Greengreidi äritoimiku materjalide osas, erinevate majandusaasta aruannete tellimiseks – neid ei ole asja juurde esitatud. Sama käib Maanteeametilt sõiduauto kohta andmete saamise kohta. Kohus ei nõustu, et dokumente ei ole hageja poolt asja juurde esitatud ning kulu on seega põhjendatud (äriregistri väljavõte – hageja 22.05.2019 vastuse lisa, I kd tl 167; sõiduauto andmete väljavõte Maanteeameti registrist, äritoimiku dokumendid ja väljavõte – hageja 13.09.2019 vastuse lisad II kd tl 141166).

24.Kostja lepingulise esindaja sõidukulude osas leiab hageja, et TsMS-i kohaselt ei hüvitata esindaja kulu sõiduajale, kohtupraktika jaatab vaid nt bussipiletite või kütusetšekkide alusel kulu hüvitamist, aga need kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Kostja esindaja ei ole esitanud asja juurde kulusid tõendavaid dokumente. Kohus märgib, et nimetatud tõendeid on kohtule esitatud ja peab kulu põhjendatuks.

Riigikohtus on märkinud, et kui kuludokumente pole mingi asjaolu tõendamiseks võimalik esitada, saab asjaolu tõendada ka muul menetluses lubatud viisil. Kuna asjas ei ole põhjust kahelda, et kostja esindaja sõitis istungile autoga, on võimalik sõidukulude hüvitamine 10 analoogia alusel Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 („Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord") §-s 5 kehtestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, mida makstakse isikule isikliku sõiduauto kasutamise korral teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Riigikohtu seisukohtade kohaselt lisandub sellele kulule käibemaks ja see kulu vastab eelduslikule tegelikule kulule sõiduauto kasutamisel taotluses nimetatud marsruudil (vt Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-140-15, p-d 7275).

25.Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 6653,2 eurot (6300 + 22 + 331,2).

26.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Kohtuotsust osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 30. märts 2022 otsusega.

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.