← Eesti

2-20-15758/39

Obsah (10)§ 14§ 3§ 111§ 69§ 2§ 23§ 78§ 52§ 105§ 65

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-15758 Määruse kuupäev Tartu, 26. oktoober 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu Kohtuasi Osaühi

) § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamist, mille tulemusena rahuldada kostjale I jäävast osast hageja nõue kostja I vastu.

  1. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja I tasub täitemenetluses sõlmitud kokkuleppe alusel võla katteks iga kuu 50 eurot. Hagejal puudub alus kokkuleppest taganeda. Kostja I ei ole ka nõus ühisvara jagamise viisiga. Korter on kostja II ja tema ema elukohaks. Seetõttu tuleb lõpetada ühisomand selliselt, et korter jääb kostja II ainuomandisse, kostja I kasuks tuleks kostjalt II välja mõista omandiõiguse kaotuse eest hüvitis 2500 eurot, mis tasutakse ositi 24 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest ning millest rahuldatakse hageja nõue kostja I vastu.
  2. Viru Maakohus rahuldas
  3. novembri
  4. a otsusega hagi osaliselt ja lõpetas kostjate korteri ühisomandi selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras selliselt, et korteri müügist saadud raha arvel tasutakse müügiga seotud kulud ning ülejääv raha jagatakse kostjate vahel võrdsetes osades. Sama otsusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palus rahuldada enda nõude kostja I vastu, mis tuleneb
  5. juuli
  6. a notariaalsest võlatunnistusest ja sundtäitmisele allumise kokkuleppest. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning
  7. oktoobri
  8. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Maakohus leidis, et esinevad

§ 14lg-s 2 sätestatud eeldused kostjate ühisvara jagamiseks.

Kostja I majanduslik olukord ei võimalda hageja nõuet rahuldada muul viisil. Hageja nõude rahuldamist ei välista see, et korter on kostja II ja tema ema elukohaks. Korter tuleb müüa avalikul enampakkumisel, saadud raha arvel tasuda esmalt müügiga seotud kulud ja ülejäänud raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata hageja nõude täita ühisvara jagamise tulemusena kostjale I jääva osa arvel hageja nõue kostja I vastu. Maakohus selgitas, et hageja saab

§ 14

lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad

§ 3lg 1 järgi kohtutäiturid.

Kohus ei saa sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades müügitulemi jaotamisse. Ühisvara jagamise tulemusena kostjale I tekkivale lahusvarale sissenõude pööramise otsustab kohtutäitur, kuna hageja rahalised nõuded kostja I vastu ei ole perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mis tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita. Hageja ei ole seda hagiavalduses ka väitnud. Samuti ei ole hageja nõue TsMS § 445 lg 1 järgne kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara jagamise nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hageja nõude läbi vaatamata, ja teha selles osas uue otsuse, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hageja leidis, et tal on võlausaldajana õigus nõuda ühisvara jagamist täitemenetluses, mis võimaldab rahalise nõude rahuldamise eesmärgil saada kohtutäituri käsutusse tehinguga üleantava vara. Hagi esitanud sissenõudjal on seejuures õigus nõuda, et tema nõue täidetaks jagamise tulemusena tekkiva võlgniku vara arvel. Olukorras, kus kohus ei määra kindlaks, et rahaline nõue tuleb rahuldada 2

(5)2-20-15758 müügitulemi arvel, ei saa kohtutäitur müügist saadud raha sissenõudja nõude katteks kanda. Hageja ainus õigustatud huvi on pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist, et oma nõuded rahuldada. Lisaks võib tekkida ebaõiglane olukord, kus hagi esitanud sissenõudja kannab menetluskulusid, kuid müügitulemi arvel rahuldatakse teiste sissenõudjate nõudeid. Hageja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et tema nõuet ei ole võimalik pidada TsMS § 445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks.
  1. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus võttis kostjate apellatsioonkaebuse
  2. aprilli
  3. a määrusega menetlusse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  4. Tartu Ringkonnakohus keeldus
  5. aprilli
  6. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastas selle hagejale. Ringkonnakohus leidis, et praegusel juhul on TsMS § 637 lg 1 p 6 mõttes tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu otsuse resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5). Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja saab

§ 14

lg 2 alusel nõuda, et kohtutäitur pööraks pärast ühisvara jagamist kostjale I jäävale osale sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selleks saab kohtutäitur

§ 111

kohaselt arestida kostja I nõude ühisvara jagamise tulemusena talle kuuluva osa väljamaksmiseks. Eelnimetatud sättest ei tulene, et kohus saaks otsustada kohtutäituri eest, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostja I lahusvara hageja nõude täitmiseks kasutada. Samuti märkis maakohus õigesti, et hageja nõue ei ole PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, mis tuleb PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Ka ei ole hageja nõue käsitatav TsMS § 445 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi teisele ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks või alternatiivselt hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Hageja leiab, et kohtud tõlgendasid

§ 14

lg-t 2 ebaõigesti.

§ 14

lg 2 mõtteks on võimaldada ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudjal nõuda enda rahalise nõude täitmist ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku vara arvel. Kohtute tõlgendus

§ 14lg 2 kohta viib ebaõiglase tulemuseni.

Normi eesmärk ei ole tekitada olukorda, kus kulutusi teinud isik ei saa soovitud tulemit. Samas ei jää teised võlausaldajad kaitseta, kuna nendel on samuti võimalik esitada ühisvara jagamise hagi ja paluda hagide liitmist. Kaitseta jääb aga hageja

§ 111

kohaldades pärast kuue kuu möödumist, sest arestimisel on eelarestimise tunnused.

§ 69lg 2 järgi vabastab kohtutäitur asja aresti alt, kui asi ei ole muutunud arestitavaks kuue kuu jooksul eelarestimisest arvates. 3

(5)2-20-15758 Lisaks ei ole kohtud hagejale selgitanud, kuidas nõue tulnuks esitada, ega andnud võimalust nõuet täpsustada. Seega on kohtud rikkunud TsMS § 392 lg-tes 1 ja 3 sätestatud selgitamiskohustust ning teinud üllatusliku otsuse.
  1. Kostjad tähtajaks määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
  3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hageja apellatsioonkaebusel puudub eduvõimalus ning ringkonnakohus võis TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest. Kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja, kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus. Kohtud leidsid õigesti, et tegemist on kohtuotsuse täitmise küsimusega, mis tuleb kohtutäituril lahendada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 2

lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest. Sellest tulenevalt saab ühisvara jagamise hagi esitanud võlausaldaja esitada täitmisavalduse ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks

§ 23

järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise ja müügitulemi jaotamise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades (

§ 78jj, § 150 jj ja § 105 jj).

Praeguses asjas on kohtud tuvastanud, et hageja nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus. Seega leidsid kohtud põhjendatult, et hageja taotlusel ei saa TsMS § 445 lg 1 järgi määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda selliselt, et ühisvara jagamise tulemusena tekkiva kostja I lahusvara arvel tuleb kohtutäituril täita kohustus, mis kostjal I on hageja vastu. 11. Vale on hageja arusaam

§ 14

lg-s 2 sätestatud sissenõudja õigusest nõuda sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.

§ 14

lg 2 alusel pööratakse võlgniku varale sissenõue vara arestimise ja müümise teel (

§ 52lg 1 esimene lause).

See aga ei tähenda, et kohus peaks ühisvara jagamise hagi rahuldamise korral korraldama ka ühisvara jagamise tulemusel võlgnikust abikaasale jääva vara arvel võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamist.

§ 52

lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll vara müügist saadud raha arvel, kuid see toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 105

jj), mis kuulub kohtutäituri pädevusse (

§ 3lg 1).

Kohus ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama ning kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. Samas on ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudjale tagatud võimalus rahuldada oma nõue võlgniku vastu ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel. 12. Ebaõige on hageja seisukoht ka selle kohta, nagu peaks ta saama ühisvara jagamise nõude esitamisega eelisõiguse teiste kostja I võlausaldajate ees. Üldjuhul korraldab kohtutäitur

§ 105

lg 1 järgi tulemi jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale (täitemenetluse prioriteedipõhimõte). Seega ei ole iseenesest välistatud, et ühisvara jagamise hagi rahuldamise korral rahuldatakse vara võõrandamisest saadud rahast ka nende sissenõudjate nõudeid, kes praeguses asjas hagi ei esitanud. Seejuures ei tulene seadusest, et mitme nõude menetlemisel ühe võlgniku vastu oleks raha jaotamisel tingimata eesõigus ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudjal (praegusel juhul 4

(5)2-20-15758 hagejal). Erandina prioriteedipõhimõttest täidetakse eelisjärjekorras laste elatisenõudeid (

§ 65lg 4, § 119 lg 1, § 174 lg 3 p 22), millega praegusel juhul tegemist ei ole.

  1. Hageja heidab määruskaebuses kohtutele põhjendamatult ette selgitamiskohustuse rikkumist. Kohtul on üldjuhul selgitamiskohustus olukorras, kus poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poole avaldustest ei ole selge, millisele alusele ta tugineb (vt nt
  2. aprilli
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Kolleegium leiab, et olukorras, kus hagis esitatud nõue on õiguslikult perspektiivitu põhjusel, et seda ei ole võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel, ei ole kohtul ka selgitamiskohustust. Sellisel juhul ei ole tegemist puudusega, mida oleks TsMS § 3401 lg 1 alusel hagi täpsustamisega võimalik kõrvaldada. Kuna kohtud leidsid praeguses asjas põhjendatult, et hagis esitatud nõue täita ühisvara jagamise tulemusena kostjale I jääva osa arvel hageja nõue kostja I vastu on õiguslikult perspektiivitu, ei ole selgitamiskohustust rikutud.
  4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud Riigikohtus TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostjad ei ole Riigikohtus menetlustoiminguid teinud. Seega ei ole kostjatel Riigikohtu menetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.