) § 45 järgi ettemaksukontole seatud arest. Kostja ei saanud oma nõuet tasaarvestada võlgniku tagastusnõuetega ega täita oma nõuet pankrotivara arvel enne jaotiste määramist pankrotimenetluses. MKS § 105 lg-d 3 ja 4 praegusel juhul ei kohaldu, kuna nõuete tasaarvestust pankrotimenetluses reguleerib eriseadusena pankrotiseadus ning selles reguleerimata küsimustes VÕS.
Kostja ei ole esitanud tasaarvestusavaldust, vaid üksnes selle tegemise soovile nõudeavalduses viidanud. Samuti puuduvad tasaarvestatavad nõuded, kuna kostja täitis võlgniku tagastusnõude enammakse kandmisega võlgniku ettemaksukontole. Isegi kui tasaarvestatavad nõuded esineksid, välistaks tasaarvestuse
lg 2 viimane lause, kuna tagastusnõuded muutusid (vähemalt 1 490 240 euro 90 sendi ulatuses) sissenõutavaks enne pankroti väljakuulutamist või hiljemalt pankroti väljakuulutamise päeval, st enne kostjal tasaarvestuse õiguse tekkimist. Pankrotimenetluses on õigus nõue tasaarvestada pärast nõuete kaitsmist (
Ka välistab tasaarvestuse VÕS § 200 lg
augustil 2019 tasaarvestada võlgniku pankrotimenetluses
lg 2 tähenduses pankrotivara, mille käsutamise õigus läks võlgniku pankroti väljakuulutamisega
Ettemaksukontol olev raha on maksukohustuslase (hageja) vara, mis on maksukoguja (kostja) hoiul olenemata selle ettemaksukontole kandmise eesmärgist. Võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõppes ettemaksukontole MKS § 1361 lg 1 alusel seatud arest (
Kostja käsutas võlgniku pankrotivara õigusvastaselt ning teiste võlausaldajate huve kahjustades. Kostja kui avalik-õiguslik isik võib teha vaid seda, mis on lubatud. Kostja ei saanud teha pankrotivaraga toiminguid ning tasaarvestuse tegemiseks puudus õiguslik alus. Pankrotimenetluses rahuldatakse võlausaldajate nõuded pärast nõuete kaitsmist ning jaotusettepaneku kinnitamist kohtus (
) vastavalt nõude rahuldamisjärgule (
) ja jaotisele (
). Kostja nõudel puudub pankrotimenetluses ja sellega seotud tsiviilõiguslikes suhetes eelisõigus teiste võlausaldajate ja nende nõuete ees. Tähtis on ka see, et kostja taotleb enda nõuete tunnustamist teise järgu nõudena (
Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusnormide (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 8) rikkumise tõttu, sest otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel maakohus hagi rahuldas. Hageja taotles hagiavalduses kostjalt raha väljamõistmist alusetu rikastumise (VÕS § 1028) ning alternatiivselt kahju hüvitamise (VÕS § 1043) või käsundita asjaajamise (VÕS § 1024 lg 1) sätete kohaselt. Maakohus neid sätteid ei analüüsinud, samuti jättis ta tähelepanuta
MKS § 105 lg 3 sätestab mh, et maksuseaduses sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval tasaarvestab maksuhaldur maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (MKS § 33). Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja tasaarvestada pankrotimenetluses kaitstud nõude ka pärast pankroti väljakuulutamist, kui tal oli õigus tasaarvestada enda nõue võlgniku nõudega enne pankroti väljakuulutamist. Võlausaldaja saab
lg 1 ja VÕS § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestada enda nõude pankrotivõlgniku nõudega seega eeldusel, et tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes on olemas võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ning tasaarvestuseks kasutatav nõue võlgniku vastu on võlgniku pankrotimenetluses kaitstud. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et ettemaksukontol olev raha on võlgniku vara. MKS § 31 lg 1 p 3 järgi on tagastusnõue isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse MKS § 33 kohaselt. Seega on ettemaksukontol olev raha maksukohustuslase varaline õigus ehk nõudeõigus riigi vastu. Ka Riigikohtu praktika järgi asuvad ettemaksukontol maksukohustuslase erinevad rahalised nõuded riigi vastu. Tagastusnõude täitmiseks peab maksukohustuslane esitama maksuhaldurile taotluse. Käibedeklaratsioon ise tagastusnõude täitmise taotlust esitada ei võimalda, kuid käibedeklaratsiooni täitmise juhend näeb ette, et kui maksukohustuslane taotleb enammakstud käibemaksu (sh eelnevate perioodide enammakstud käibemaksu) tagastamist, tuleb esitada taotlus ettemaksukontol oleva raha tagastamiseks või kandmiseks teise isiku ettemaksukontole. Võlgnikul oli seega pankroti väljakuulutamise ajal kostja vastu tagastusnõue ettemaksukontol olnud 1 582 019 euro 18 sendi tagastamiseks. Maksuhalduril oli MKS § 105 lg 3 ning
lg 1 järgi õigus tasaarvestada võlgniku ettemaksukontol olev raha 1 582 019 eurot 18 senti nõuete kaitsmisel tunnustatud maksukohustusega (2 027 132 eurot 14 senti). Kostja ei ole selle raha arvel alusetult rikastunud ega hagejale kahju tekitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes vajaduse korral otsuse põhjendusi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4
Ringkonnakohus jättis kohaldamata
Materiaalõiguse õige kohaldamise korral oleks kohus pidanud jõudma järeldusele, et kostjal puudus õigus võlgniku pankrotivarasse kuuluvat ettemaksukontol olevat raha endale kanda või enda nõudega tasaarvestada, sest pankrotivara käsutamise õigus oli pankrotihalduril. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostjal oli
lg 1 järgi õigus tasaarvestada enda nõue hageja vastu ettemaksukontol oleva rahaga, sest tasaarvestuse formaalsed ja materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Võlgnikul ja kostjal polnud tasaarvestatavaid vastastikuseid nõudeid, kuna ettemaksukontol olev raha ei ole käsitatav nõudena riigi vastu. Samuti puudus kostjal tasaarvestuse tegemise ajal kaitstud nõue. Kostja nõuet tunnustati võlgniku pankrotimenetluses osaliselt 8. mail 2019, kuid kostja võttis esimest korda võlgniku ettemaksukontolt raha 31. oktoobril 2018. Tasaarvestus on välistatud ka juhul, kui lugeda tasaarvestamise hetkeks 1. august 2019. Kostja pole teinud
lg-le 1 ja VÕS §-le 198 vastavat tasaarvestusavaldust, vaid nõudeavalduses üksnes teatanud soovist tasaarvestada pärast nõuete kaitsmist oma nõuded hageja pankrotieelse perioodi enammaksega. Selleks, et jaatada tasaarvestusolukorda, pidi see olemas olema enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Enne pankroti väljakuulutamist oli võlgniku ettemaksukontol 1 490 240 eurot 90 senti. Pärast pankroti väljakuulutamist laekus ettemaksukontole veel 91 778 eurot 28 senti. Kostja tegi tasaarvestuse 1 582 019 euro 18 sendi ulatuses.
lg 1 kohaselt ei ole võimalik teha tasaarvestust suuremas ulatuses, kui tasaarvestaval poolel oli õigus seda teha enne pankroti väljakuulutamist. Seejuures on ebaõige ja asjasse puutumatu ringkonnakohtu otsuses toodu, et vastavad tagastusnõuded tekkisid tehingute alusel, mis toimusid enne pankroti väljakuulutamist. Olenemata tagastusnõuete põhjustest lõppes tagastusnõue enammakse kajastamisega ettemaksukontol. Enne võlgniku pankroti väljakuulutamist puudus kostjal tasaarvestusõigus ka seetõttu, et ettemaksukontol olevale rahale seati arest
lg 1 alusel tasaarvestada, sest pankroti väljakuulutamisega läks pankrotivara käsutamise õigus üle pankrotihaldurile. Selle kohta märgib kolleegium järgmist. 12. MKS § 105 lg 3 sätestab, et maksuseaduses sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval tasaarvestab maksuhaldur maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (MKS § 33). Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta. MKS § 105 lg 6 kohaselt tasutakse või tasaarvestatakse maksukohustuslase rahalised kohustused nende tekkimise järjekorras. MKS § 31 lg 3 p 1 järgi lõppevad sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused muu hulgas tasaarvestamisega (MKS § 105). Korra § 11 lg 1 järgi täidetakse arvestusse kantud kohustused ettemaksukontolt kohustuse täitmise tähtpäeva lõpu seisuga, arvestades MKS § 105 lg-s 6 toodud järjekorda. Korra § 13 lg 1 kohaselt kantakse deklaratsiooni esitamisel tekkinud enammakse isiku ettemaksukontole pärast seda, kui maksuhaldur on tagastusnõude aktsepteerinud. Korra § 13 lg 2 sätestab, et maksuhalduril on õigus isiku tagastusnõudeid tasaarvestada rahaliste kohustustega ilma isikut sellest eraldi teavitamata. 13.
lg 1 järgi võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ning nõuded rahuldatakse ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (
lg 1).
lg-s 1 on sätestatud, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. 14. Kolleegium leiab, et eristada tuleb MKS § 105 lg-s 3 sätestatud maksuõigussuhtes toimuvat maksuvõla automaatset tasaarvestamist ja
§-s 99 reguleeritud tsiviilõiguslikku tasaarvestamist pankrotimenetluse ajal. Maksukorralduse seaduses (sh MKS § 105 lg-tes 3 ja 6) sätestatud tasaarvestamise kord reguleerib tasaarvestamist maksuõigussuhetes maksukohustuslase igapäevase majandustegevuse raames ning see ei kehti pankrotimenetluse ajal enne pankroti väljakuulutamist tekkinud maksuvõla tasaarvestamise puhul. Pankrotiseadus on enne pankroti väljakuulutamist tekkinud maksuvõla tasumise ja tasaarvestamise osas maksukorralduse seaduse suhtes eriseadus. Pärast maksukohustuslase pankroti väljakuulutamist saab maksuhaldur (kostja) nõuda maksuvõla tasumist ja ühtlasi maksuvõla tasaarvestada võlgniku tagastusnõudega pankrotiseaduse järgi. 6
). Seadusandja eesmärk on panna kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõuded neil on. See tähendab, et pankrotiseaduse järgi on ka riik võlausaldajana võrdne teiste võlausaldajatega (
mai
) tõttu ei kohaldu ning kostja tasaarvestuse lubatavust tuleb kontrollida
§-s 99 sätestatud reeglite järgi. Kuigi ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostjal oli lubatud maksuvõlg tasaarvestada MKS § 105 lg 3 alusel, ei toonud see siiski kaasa ebaõiget kohtulahendit. Kolleegium muudab kostja maksuvõla tasaarvestamise lubatavuse aluse osas ringkonnakohtu põhjendusi. 15.
lg 1 esimene lause kehtestab üldpõhimõtte, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist (Riigikohtu
lg 1 teise lause järgi esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjal puudus õigus oma nõue võlgniku tagastusnõudega tasaarvestada, kuna
15.
Eelnevat ei mõjuta asjaolu, et kostja on andnud
Pankrotivara on
lg 2 järgi vara, mis oli võlgnikul olemas pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. TsÜS § 66 kohaselt kuuluvad vara hulka mh kõik isikule kuuluvad rahaliselt hinnatavad õigused, sh nõudeõigused. See tähendab, et pankrotivõlgniku nõuded kolmandate isikute (sh riigi) vastu kuuluvad pankrotivara hulka. Samas ei toonud ka see ringkonnakohtu eksimus kaasa ebaõiget kohtulahendit, kuid kolleegium muudab kõnealuses osas ringkonnakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus on tuvastanud, et pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku ettemaksukontol käibemaksu tagastusnõudeid kokku 1 490 240 eurot 90 senti, mille ulatuses oli kostjal õigus oma nõue tasaarvestada. Kuigi pärast pankroti väljakuulutamist lisandusid ettemaksukontole käibemaksu tagastusnõuded 28. detsembril 2018 (89 492 eurot 3 senti) ja 4. jaanuaril 2019 (2286 eurot 25 senti) kokku 91 778 eurot 28 senti, oli kostjal ka selles ulatuses õigus oma nõue tasaarvestada. Tasaarvestuse lubatavus pärast pankroti väljakuulutamist lisandunud tagastusnõuetega ei sõltu sellest, millal need lisandusid võlgniku ettemaksukontole. Samuti ei ole tähtsust deklaratsiooni esitamise ajal. Kolleegium leiab, et
lg-t 1 tuleb võlgniku nõude osas tõlgendada laiemalt ning lubada tasaarvestust juhul, kui võlgniku nõudeõigus võlausaldaja (kostja) vastu on seotud pankrotieelse perioodiga. Selline tõlgendus toetab ka
eesmärki tunnustada pankrotimenetluse eelseid nõudeõigusi ja nende tasaarvestusi. Samuti tuleneb kolleegiumi hinnangul MKS § 33 lg-st 5, et tagastusnõue ei teki deklaratsiooni esitamisel, vaid enne seda, kuna maksukohustuslane deklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis üksnes teavitab maksuhaldurit tagastusnõudest. Kuivõrd praegusel juhul ringkonnakohus tuvastas, et pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist lisandunud tagastusnõuded (kokku 91 778 eurot 28 senti) tekkisid pankrotimenetluse eelsete tehingute alusel, oli võlgniku nõudeõigus kostja vastu seotud pankrotieelse perioodiga. Eelmärgitust tulenevalt oli õige ringkonnakohtu järeldus, et
lg-s 1 sätestatud tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes oli olemas võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal, kuna kostjal oli võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud maksunõue ning võlgnikul kostja vastu nõudeõigus, mis on seotud pankrotimenetluse eelse perioodiga. Tasaarvestus ei ole ka välistatud VÕS § 200 lg 3 järgi, kuna võlgniku varale kohaldatud arest lõppes
15.2. Põhjendatud on hageja seisukoht, et võlausaldaja peab nõude tasaarvestamiseks esitama
lg 1 järgi VÕS §-le 198 vastava tasaarvestusavalduse ning võlausaldaja ei saa tasaarvestust teha mh võlgniku ettemaksukontol automaatse arveldusega. Sellist tõlgendust toetavad
lg 1 p-d 2 ja 3 ning § 36 lg 1, mille järgi läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle õigus pankrotivara valitseda ja käsutada. Isegi juhul kui võlausaldajal on võimalus oma nõue tasaarvestada võlgniku pankrotivara käsutamise kaudu, ei ole see pankrotiseaduse järgi lubatud. Pankrotivara käsutamise õigus on üksnes pankrotihalduril. Seega tasaarvestamine ilma nõuetekohase avalduseta võlgniku ettemaksukontol olevat pankrotivara käsutades, nagu seda tegi kostja praegusel juhul, on lubamatu. Samas leiab kolleegium, et pankrotimenetluses tasaarvestusavalduse esitamata jätmine ei mõjutanud praeguses asjas kostja tasaarvestusõigust. Kolleegiumi arvates on
Eelmärgitut arvestades muudab kolleegium ringkonnakohtu põhjendusi kostja tasaarvestusavalduse osas. Kolleegium märgib ühtse praktika kujundamise huvides lisaks, et kui maksuhaldur soovib maksuvõla tasaarvestada tagastusnõudega, võib
lg-s 1 sätestatud tasaarvestusavalduseks lugeda ka maksuhalduri poolt pankrotihaldurile esitatava kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmisest keeldumise kohta (sarnaselt MKS § 106 lg-s 7 sätestatule tagastusnõude täitmise taotluse osalise rahuldamise korral). Kuigi kostja tasaarvestas nõude põhjendamatult võlgniku pankrotivara käsutamise kaudu, siis ka see ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuna kostjal oli
lg 1 alusel lubatud oma pankrotimenetluses tunnustatud nõue tasaarvestada võlgniku tagastusnõuetega 1 582 019 euro 18 sendi ulatuses, mille tulemusena vähenesid võlgniku kohustused sama summa võrra. Kostja ei ole selle arvel rikastunud ega hagejale kahju tekitanud.
jj tähenduses, ei ole hageja RLS § 22 lg 2 p 51 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv TsMS § 150 lg 32 järgi riigituludesse. Järelikult tuleb hagejalt riigilõiv 4760 eurot riigituludesse välja mõista. TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.