← Eesti

3-22-1691/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1691 Haldusasi Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Menetlusosalised Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AD Puudutatud isik X Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10.08.2022 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Puudutatud isiku määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus taotlus X RESOLUTSIOON Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.08.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 09.08.2022 halduskohtule taotluse paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel. PPA esitas taotluses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) puudutatud isik saabus Schengeni territooriumile
  2. a mais. PPA-l puuduvad andmed selle kohta, milliste dokumentide alusel ta Schengeni territooriumile saabus. Võimalik, et isik saabus Schengeni territooriumile ebaseaduslikult; 2) isik viibis 04.07.2022 Saue vallas ja üritas leida sõidukit, millega saaks sõita Lätti. Isik peeti 04.07.2022 48 tunniks kinni VSS § 15 lg 2 p-de 1–3 ning § 19 lg 1 alusel. Küsitlusel esitas isik vastuolulisi selgitusi (nt ta on Poola Vabariigi kodanik või Valgevene kodanik). Ta muutis pidevalt oma nimekuju. PPA ametnike kahtluse tõttu viidi isik SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliinikusse, kus ta vormistati tahtest olenematule vältimatule psühhiaatrilisele ravile. Harju Maakohtu otsusega paigutati isik tahtevastasele sundravile kuni 40 päevaks. Isik põgenes 29.07.2022 PERH-st, kuid politseinikud toimetasid ta ravile tagasi; 3-22-1691 2) Poolast ja Valgevenest saadud vastuste kohaselt oli tegemist nende jaoks tundmatu isikuga; 3) isik vabanes PERH-st 09.08.
  3. Tegemist on Venemaa Föderatsiooni kodanikuga. Isikule tehti samal päeval ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja tal tuli kohe lahkuda; 4) vabaduses olles võib isik põgeneda Lätti. Tal puuduvad dokumendid ning ajutise reisidokumendi hankimine Venemaa Föderatsõioonist võib viibida; 5) isikust lähtub põgenemisoht VSS § 68 p 6 mõttes. Isikul puuduvad Eestiga sidemed, tal puuduvad dokumendid ja ta ei soovi lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Viimati tunnistas isik, et ta soovib minna Ukrainasse. Samuti põgenes isik PERH-st, kui ta oli tahtevastasel sundravil. Isik esitas mitmel korral valeandmeid oma identiteedi ja Schengeni viisaruumis viibimise asjaolude kohta. PPA järeldab, et isik pole motiveeritud, et täita lahkumiskohustust. Isik ei ole iseseisvalt võimeline taotlema tagasipöördumistunnistust; 6) kinnipidamine on proportsionaalne. Järelevalvemeetmed ei aita taotletavat eesmärki saavutada.
  4. Puudutatud isik märkis kohtuistungil, et ta ei ole kinnipidamisega nõus. Ta soovib riigist lahkuda, kuid ei soovi minna Venemaale, vaid Ukrainasse, kus tal on sugulased. Isik selgitas, et tal on Eestis sõber, kelle nimi on Dima, kes kutsus isikut enda juurde elama. PPA selgitas istungil, et Dima elab Hollandis.
  5. Tallinna Halduskohus lubas 10.08.2022 määrusega PPA-l paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 10.10.
  6. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isik ei oma seaduslikku alust viibida Schengeni territooriumil. Isik väidab, et lahkus
  7. a mais Venemaalt Valgevenesse. Seejärel ületas ta Leedu piiri ja suundus Lätti. Eestisse saabus isik 03.07.
  8. Isik tuli Schengeni alale ebaseaduslikult; 2) isik peab väljasaatmiseks olema PPA-le kättesaadav. Isikul puuduvad dokumendid. Tal ei ole Eestis elu- ega töökohta, samuti on isikul probleeme vaimse tervisega. Need asjaolud lubavad järeldada, et ta ei pruugi vabaduses olles olla PPA-le kättesaadav. Viimati nimetatud kahtlust suurendab asjaolu, et ta soovib minna Ukrainasse, ta ületas ebaseaduslikult riigipiiri ja põgenes PERH-st; 3) kuna isikust lähtub põgenemisoht, ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik; 4) kuna isikul puudub pass ja tagasipöördumistunnistus, ei saa teda praegu kodakondsusjärgsesse riiki saata. Isikut on õigus kinni pidada VSS § 23 lg 1 ja lg 3 alusel. Kinnipidamine pole vastuolus isiku turvalisuse või tervise kaalutlusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  9. Puudutatud isik taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Isikut ähvardab kinnipidamisel oht, kuna teda tahetakse isolatsioonis tappa. Tal ei ole psüühikahäireid. Ta tuleb kiiresti vabastada, et ta saaks minna koju. Pass asub vanaema juures.
  10. PPA taotles vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist järgmistel põhjustel: 1) halduskohtu määrus on seaduslik; 2) isik lahkus Eestist 06.09.2022 kodakondsusjärgsesse riiki. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

(4)3-22-1691
  1. PPA tugines taotluses puudutatud isiku kinnipidamise pikendamisel VSS § 23 lg 2 p-des 1– 3 sätestatud alustele.
  2. Välismaalast võib kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1). Direktiivi 2008/115/EÜ art 3 p 7 järgi tuleb mõiste „põgenemise oht“ sisustada õigusaktides kehtestatud objektiivsete kriteeriumite alusel. Eesti õiguses on need ammendavalt sätestatud VSS §-s
  3. Sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2021 määrus asjas nr 3-20-2004, p 18).
  4. PPA jaatas isikust lähtuvat põgenemisohtu VSS § 68 p 6 alusel: välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku seletustest ja käitumisest võis järeldada, et ta ei soovinud kodakondsusjärgsesse riiki naasta. Isik väitis pärast lahkumisettekirjutuse tegemist algselt, et ta soovib minna Lätti, kuid hiljem avaldas soovi minna Ukrainasse. Isikul puudusid dokumendid, mis oleksid lubanud tal seaduslikult nendesse riikidesse lahkuda. Isik saabus Schengeni alale ebaseaduslikult, kuid vältis enda kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmist. Seega on VSS § 68 p-s 6 kirjeldatud eeldused ohu jaatamiseks täidetud.
  5. Teised asjaolud kogumis lubavad järeldada isikust lähtuvat põgenemisohtu. Isik saabus ebaseaduslikult Schengeni territooriumile Leedu kaudu. Leedust lahkus isik Lätti ning sealt omakorda Eestisse. Seega on isik vabaduses olles liikunud erinevate liikmesriikide territooriumil hoolimata sellest, et tal puudus seaduslik alus Schengeni territooriumile siseneda ja seal viibida. Isik on PPA-le andnud enda identiteedi osas valesid selgitusi. Isik põgenes kinnipidamiselt psühhiaatriakliinikus, kuid ta tabati. Isik on avaldanud soovi mitte lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki. Isikul puuduvad Eestiga isiklikud, majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed.
  6. Eeltoodust tulenevalt esines VSS § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alus, paigutamaks isik kinnipidamiskeskusesse.
  7. PPA on täiendavalt tuginenud VSS § 23 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alusetele (s.o välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust ja isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib). PPA taotlusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, kuidas ei ole isik täitnud kaasaaitamiskohustust. Sellest tulenevalt ei saa sellel alusel PPA taotlust rahuldada.
  8. Kohtupraktika kohaselt eeldab VSS § 23 lg 1 p-s 3 sätestatud alusele tuginemine muu hulgas seda, et isik ei aita endale dokumentide hankimisele kaasa (nt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Kohtupraktika järgi peaks konkreetne kohustus olema taotluses ka piisavalt konkreetselt piiritletud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2020 määrus nr 3-20-1268, p 12; 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 16; 02.11.2018 määrus nr 3-18-1771, p 9). Kuigi isikul puudusid taotluse esitamise hetkel vajalikud dokumendid, mille alusel oleks ta saanud tagasi pöörduda, ei nähtu PPA taotlusest ega halduskohtu määrusest, kuidas on isik jätnud täitmata kohustuse aidata kaasa endale dokumentide saamisele. Isiku kinnipidamisel ei olnud seega õige tugineda VSS § 23 lg 1 p-le 3 ja ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruse põhjendusi. 3
(4)3-22-1691
  1. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole praegusel juhul isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kinnipidamisega kaasneb eraelu- ja vabaduspõhiõiguse riive, kuid see on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (tagada isiku riigist väljasaatmine). Kinnipidamine ei olnud ebaproportsionaalne ka selle kestuse või isiku tervise või turvalisuse aspektist. Väljasaatmist ei saanud taotluse esitamise aja seisuga pidada perspektiivituks. Taotluse esitamise ajal oli väljasaatmismenetlus algusfaasis ja asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks toimingute tegemisega viivitanud. Isiku tervise kaalutlused ei välistanud tema lühiajalist kinnipidamiskeskuses kinnipidamist. Tänaseks on isik lahkunud kodakondsusjärgsesse riiki.
  2. Eeltoodust tulenevalt jääb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.