KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 29. juuli 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-6819 Tsiviilasi Sihtasutuse Põhja-Eest

) § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

§ 534

lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. 6.

1. Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et ravita jäämisel võib puudutatud isik ohtu seada nii enda kui ka ümbritsevate isikute turvalisuse. Puudutatud isiku käitumine lähtub psühhootilistest elamustest, mille tulemusel võib ta seada ohtu enda elu. Samas võib ta sattuda konflikti ümbritsevatega ja sellises olukorras võib käitumine olla ettearvamatu. Oma seisundist lähtuvalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega suuteline määratud toetusravist kinni pidama. Võttes arvesse puudutatud isiku tervislikku seisundit, siis vajab ta psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaarsetes tingimustes.
2. Puudutatud isiku raviarst teavitas
3. mail 2022 maakohut sellest, et puudutatud isik ei ole piisavalt paranenud ja vajab jätkuvalt haiglaravi.
4. Maakohus pikendas
5. mai 2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni
6. juunini 2022 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi. Maakohus kordas varasemas määruses esitatud seisukohti. MÄÄRUSKAEBUS
7. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel
8. mail 2022 ühes dokumendis mõlema eelviidatud määruse peale määruskaebused, milles palub määrused tühistada. Puudutatud isik on kindlal veendumusel, et tal puudub igasugune psüühikahäire, mistõttu on tema haiglasse paigutamine ja ravi kohaldamine alusetu. Puudutatud isik selgitas, et korteriühistu esimees peab ilmselt tema peale viha. Neid põhjusi on mitu. Võib olla ta ei pannud ühistu esimehe tütrele koolis nii häid hindeid kui oodati. Teiseks juhtis ta tähelepanu, et korteriühistu esimees ümardab arvetel summasid valesti. Ühistu esimees laseb tema korterisse heeliumit. Heeliumit kasutatakse keevitamisel ja see on kättesaadav. Heelium võtab ära kõrvakuulmise. Temaga juhtuski nii. Ükskord ta nägi, kuidas ühistu esimees tuli tema trepikojast välja, see on ilmne tõend, et just tema käib mürgitamas. Kukkus ta just selle heeliumi pärast. Tema koht pole haiglas, sest psüühikahäiret tal ei ole. MENETLUSE EDASINE KÄIK
9. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning andis avaldajale tähtaja vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebustele vastu. Maakohus kaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
10. juunil
11. 3

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Vastuseks kaebustele tuleb märkida järgmist.

1. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (orgaaniline luululine psühhoos ja sõltuvus alkoholist). Puudutatud isiku enda arvamus, et ta ei vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg 1 tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades ja kaebustes pole põhjendatud, miks pole viidatud seisukohad meditsiiniliselt korrektsed.
2. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul puudub haigusteadvus ja arusaam ravi vajalikkusest ning ta ei ole võimeline iseseisvalt ravimeid manustama, mistõttu haiglaravita on ta eelkõige ohtlik enesele. Ohtlikkus avaldus mh krampides, mis tal esinesid ka kliinikusse saabumisel. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Puudutatud isiku on korduvalt avaldanud, et ravi ta ei vaja. Sellest järeldub, et puudutatud isik ei ole võimeline ise ennast väljaspool raviasutust ravima.
3. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle ka tähtaja pikendamiseks. Menetlusnorme maakohus oluliselt ei rikkunud. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
4. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Puudutatud isiku esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus täna eraldi määrusega. 16.

§ 543võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 4