1-21-1578 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2022, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1578 (19250100018) Kohtukoosseis kohtunik Indrek

§ 184

lg 1 järgi üldmenetluse korras Prokurör eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav Arlet Martinson Isikukood või sünniaeg: 37010036013 Elu- või asukoht ja aadress: X Kontaktid: X Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Ülalpeetavad X Karistatus: kriminaalkorras kolm kehtivat karistust, viimati: Harju Maakohtu 08.09.2017 otsusega

§ 389

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus varasema Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistusega ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 aastat 5 kuud 3 päeva vangistust. Viru Maakohtu 06.02.2019 määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Elektroonilise valve tähtaeg viis kuud, katseaja pikkuseks määratud kuni 10.02.2021 (kandmata karistus 1a, 11k ja 18 p/v). Väärteokorras üks kehtiv karistus. 1 / 42 1-21-1578 Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.09.2020 ning kohtumääruste alusel vahistatud kuni 09.03.

1. vandeadvokaat Silver Reinsaar, lepinguline Kaitsja Süüdistatav Margo Soomets Isikukood või sünniaeg: 38408054224 Elu- või asukoht ja aadress: X Kontaktid: X Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Ülalpeetavad X Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras üks kehtiv karistus Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.
2. kuni 11.09.
3. 11.09.2020 kohaldatud elukohast lahkumise keeldu üheks aastaks ehk kuni 11.09.2021, tõkend puudub Kaitsja vandeadvokaat Teet Veer, lepinguline Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 310 lg 1, § 311 – 313, § 315 lg 4, § 180 lg 1 kohus RESOLUTSIOON otsustas:
4. Süüdi tunnistada Arlet Martinson

§ 184

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.09.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 (ühe) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust lugeda alates tema kinnipidamisest 09.09.2020.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Süüdi tunnistada Margo Soomets

§ 184

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 73

lg 1, 2 ja 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust, juhul kui Marko Soomets ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut 2 / 42 1-21-1578 tahtlikku kuritegu. Samas

§ 73

lg 2 alusel koheselt pöörata täitmisele 3 (kolm) kuud vangistust, millest arvata maha

§ 68lg 1 alusel eelvangistus viibitud aeg 3 (kolm) päeva.

Seeläbi koheselt reaalselt ärakandmisele jäävaks karistuseks on 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Margo Soometsal ilmuda karistust kandma kohtuotsuse jõustumisel kutse peale kinnipidamiskohta. Tõkendit ei ole kohaldatud.

1. Menetluskulud Välja mõista süüdimõistetutelt riigituludesse menetluskuluna juhindudes KrMS § 175 lg 1 pdest 3, 4, 9, § 179 lg 1 p-st 1 ja § 180 lg-st 1: 3.
2. Arlet Martinsonilt: 1635 eurot sundraha seoses esimese astme kuriteo toimepanemisega; 637,68 eurot määratud kaitsja Sven Sillari tasud kohtueelses menetluses summas (III kd tl 92: 97,20 eurot; tl 105-110: 178,08 eurot, 64,80 eurot, 32,40 eurot, 265,20 eurot) 42 eurot, s.o ½ narkootilise aine 12.11.2020 ekspertiisiakti 20E-AN1212 koostamise kulust (II kd tl 152); 370,50 eurot, s.o ½ DNA 06.10.2020 ekspertiisiakti 20E-GE0966 koostamise kulust (II kd tl 162); 57 eurot, s.o ½ DNA 08.10.2020 ekspertiisiakti 20E-GE1073 koostamise kulust (II kd tl 171). Arelet Martinsonilt välja mõistetud menetluskulud kokku on 2742,18 eurot. 3.
3. Margo Soometsalt: 1635 eurot sundraha seoses esimese astme kuriteo toimepanemisega; 42 eurot, s.o ½ narkootilise aine 12.11.2020 ekspertiisiakti 20E-AN1212 koostamise kulust (II kd tl 152); 370,50 eurot, s.o ½ DNA 06.10.2020 ekspertiisiakti 20E-GE0966 koostamise kulust (II kd tl 162); 57 eurot, s.o ½ DNA 08.10.2020 ekspertiisiakti 20E-GE1073 koostamise kulust (II kd tl 171). Margo Soometsalt välja mõistetud menetluskulud kokku on 2104,50 eurot. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele Arlet Martinson – X; Margo Soomets – X. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. 3.
4. Jätta rahuldamata süüdistatavate Arlet Martinsoni ja Margo Soometsa taotlused lepinguliste kaitsjate kulude hüvitamiseks.
5. Jätta rahuldamata Arlet Martinsoni süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõue ja sellega seotud lepingulise kaitsja menetluskulu taotlus. 3 / 42 1-21-1578
6. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde järgmised asitõendid: -DVD plaat (nr 1) jälitustoimingu 10.09.2020 protokolli juurde kuuluvate kõnesalvestistega; -DVD plaat (nr 2) jälitustoimingu 16.11.2020 protokolli juurde kuuluvate kõnesalvestistega; -DVD plaat (nr 3) jälitustoimingu 16.11.2020 protokolli juurde kuuluvate videosalvestistega; -CD plaat (nr 4) 11.09.2020 asitõendina vaadeldud sõiduki pardakaamera salvestisega; -CD plaat (nr 5) 17.09.2020 asitõendina vaadeldud kohvris olnud dokumentide fotode ja skaneerimise failidega; -CD plaat (nr 6) 18.09.2020 asitõendina vaadeldud punast värvi kaustiku fotode ja skaneerimise failidega; -CD plaat (nr 7) 17.12.2020 asitõendina vaadeldud märkmikust tehtud fotodega (I, 198-211); -DVD plaat (nr 8), millele on salvestatud: 09.12.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisana kõneeristuste algfailid, nõudekirjad ja vastuskirjad; 18.01.2021 asitõendi vaatlusprotokolli lisana kõneeristuste algfailid, nõudekirjad ja vastuskirjad; 16.11.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisana fail IP aadresside omanike kohta; Arlet Martinsoni, N. M., T. G., E. G. varalise seisundi analüüsiga seotud dokumendid; kriminaalasjas tehtud muud nõudekirjad ja nõudekirjade vastused, on jäetud kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Arlet Martinsonile PPA Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas (A. H. Tammsaare 68 Pärnu) asuvad järgmised asitõendid, mis on pakendatud ühte pakendisse nr 1: - pakend nr AM KP 1- 09.09.2020 Arlet Martinsoni kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefon Nokia IMEI1: X IMEI2: X, sees sim kaardid Telia Diil X, Telia Super X; - pakend nr AM FORD 1- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni kasutuses oleva sõiduauto Ford Focus reg. märgiga X salongist juhiukse sahtlist leitud valget värvi kasutatud kummikindad 4 tk; - pakend nr AM FORD 3- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni kasutuses oleva sõiduauto Ford Focus reg. märgiga X salongist kindalaekast leitud tahvelarvuti Samsung; Galaxy Tab S4, seerianumber X, IMEI kood: X, ümber halli värvi kaaned, sees sim kaart Elisa X; - pakend nr AM KODU LO 1- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni elukohas X garaaži ukselt garaaži poole vaadatuna paremat kätt seina ääres asuva riiuli pealt leitud kilekott Büroomaailm, milles on sees erinevad kilekotid, kaks respiraatormaski, sinist värvi kummikindad, pruuni värvi pakkekleeplint; - pakend nr AM KODU LO 2- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni elukohas X garaaži ukselt garaaži poole vaadatuna paremat kätt seina ääres asuva riiuli pealt leitud sinist värvi kilekott, milles sees kaheksa kilepakendit erinevas suuruses kasutamata minigrip kilekottidega ning kaks kasutamata kilerulli; - pakend nr AM KODU LO 3- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni elukohas X garaaži ukselt garaaži poole vaadatuna vasakut kätt seina ääres sinist värvi ustega metallist kappide parempoolsest kapist, alumiselt riiulilt, leitud mobiiltelefon Nokia 100 IMEI koodiga X, sees Zen sim kaart X; - pakend nr AM KODU LO 4- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni elukohas X magamistoas oleva garderoobiruumi ukselt vaadatuna otse asuva riiulite torni alumise parempoolse riiuli pealt leitud musta värvi pappkarbi sees olnud valget värvi ümbrik kirjadega „3000.“ ning teine valget värvi ümbrik, millel on kirjas „X laenuraha X + intressiraha. X - X“; 4 / 42 1-21-1578 - pakend nr AM KODU LO 5- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni elukohas X esikus välisukselt vaadatuna vasakul asuva kummuti pealt leitud pruuni värvi nahataolisest materjalist märkmik; - pakend nr AM KODU LO 6- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni elukohas X köögis köögikappide suunas vaadatuna paremalt esimeses kapist, kõige ülemisest sahtlist, leitud Tele2 sim kaart nr X; - pakend nr AM KODU LO 7- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni elukohas X esikus välisukselt vaadatuna vasakul asuva kummuti kõrval maas oleva pruuni värvi kohvri seest leitud mälupulk SonyEricsson CCR-80, mälupulk Sandisk 16GB X, mälupulk Intenso; - pakend nr AM KODU LO 9- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni elukohas X köögis köögikappide suunas vaadatuna paremalt esimeses kapist, kõige ülemisest sahtlist, leitud mobiiltelefon Apple iPhone 6 IMEI koodiga X; - pakend nr AM KODU LO 11- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni elukohas X köögis köögikappide pealt töötasapinnalt leitud mobiiltelefon Apple iPhone 6 IMEI koodiga X, sees sim kaart nr X; - pakend nr AM KONTOR LO 2- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni töökohas X kontoriruumi tagaseinas oleva dokumendikapi parempoolselt ülemiselt riiulilt leitud fooliumpaberisse mässitud tahvelarvuti Lenova TB-X505L, S/N: X, IMEI X, sees sim kaart Telia X; - pakend nr AM KONTOR LO 3- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni töökohas X kontoriruumi tagaseinas oleva dokumendikapi parempoolselt ülemiselt riiulilt leitud sim kaardi ümbris telefoninumbrile X ilma sim kaardita; mobiiltelefon Nokia TA-1034 IMEI X, milles sees sim kaart Telia Super X; paberileht, millel erinevad numbrid ja tekstid; sim kaardi ümbris telefoninumbrile X ilma sim kaardita; kaart VIADA Plus; - pakend nr AM KONTOR LO 4- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni töökohas X kontoriruumi tagaseinas oleva dokumendikapi parempoolselt ülemiselt riiulilt leitud mobiiltelefon Nokia TA-1010 IMEI X; sim kaardi ümbris telefoninumbrile X ilma sim kaardita; sim kaart Labas nr X; - pakend nr AM KONTOR LO 5- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni töökohas X kontoriruumi tagaseinas oleva dokumendikapi parempoolselt ülemiselt riiulilt leitud mobiiltelefon Myphone 3300 IMEI1: X, IMEI2: X; - pakend nr AM KONTOR LO 6- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni töökohas X kontoriruumi tagaseinas oleva dokumendikapi parempoolselt ülemiselt riiulilt leitud mobiiltelefon BlackBerry 9320 IMEI X; - pakend nr AM KONTOR LO 7- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni töökohas X kontoriruumi tagaseinas oleva dokumendikapi parempoolselt ülemiselt riiulilt leitud mobiiltelefon BlackBerry 9320 IMEI X; mobiiltelefon BlackBerry 9320 IMEI X; mobiiltelefon BlackBerry 9320 IMEI X; - pakend nr AM KONTOR LO 8- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni töökohas X kontoriruumi tagaseinas oleva dokumendikapi parempoolselt ülemiselt riiulilt leitud mobiiltelefon BlackBerry 9320 IMEI X; mobiiltelefon BlackBerry 9320 IMEI X; mobiiltelefon BlackBerry 9320 IMEI X; - pakend nr AM KONTOR LO 9- 09.09.2020 läbiotsimise käigus Arlet Martinsoni töökohas X kontoriruumi tagaseinas oleva dokumendikapi vasakpoolselt ülemiselt riiulilt leitud punane A4 suuruses Oxford kirjega kaustik; 5 / 42 1-21-1578

§ 83

lg 2 ja § 191 alusel konfiskeerida käesolevas asjas ekspertiisiobjektideks olnud narkootilised ained, mis on jäetud vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele hoiule EKEI keemiaosakonda. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel käesolevas asjas kinnipidamistel ja läbiotsimistel ära võetud Margo Soometsa ja Arlet Martinsoni seadmetest tehtud koopiafailid ja jäädvustatud fotod, mis on jäetud digitaalselt hoiule Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo digikriminalistikakeskuse andmehoidlasse ning pakend nr EKEI 1Ekspertiisiaktiga nr 20E-AN1212 tagastatud pakend. Kohtuotsus saata jõustumisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine:
2. jaanuar 2022 kell 09.
3. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates
4. veebruar 2022.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantselei ja e-toimiku kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Süüdistatavad on antud kohtu alla alljärgnevas: Arlet Martinsoni süüdistatakse selles, et tema sai ebaseaduslikult kohtueelse uurimisega tuvastamata ajal ja kohas enda valdusesse valget värvi kokaiini sisaldava tükilise aine, massiga 29,8 grammi (92% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega), mis sisaldas 24,5 grammi narkootilist ainet kokaiini ning hoidis seda enda valduses kuni 09.09.2020 kella 18.28-ni, mil ta andis eelpool nimetatud 29,8 grammi kokaiini sisaldava tükilise aine, mis sisaldas 24,5 grammi 6 / 42 1-21-1578 kokaiini, ebaseaduslikult X maja ees üle Margo Soometsale. Arlet Martinsoni poolt Margo Soometsale üle antud kokaiin oli pakendatud kahte soonsulguriga kilekotti, teibitud salvrätikusse ning seejärel pakendatud kilepakendisse. Narkootiline aine kokaiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiini käitlemine oli ebaseaduslik, kuna Arlet Martinsonil puudus luba narkootiliste ainete, sealhulgas kokaiini, käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks kokaiini puhul 0,65 grammist. Arlet Martinson käitles narkootilist ainet suures koguses, kuna tema poolt Margo Soometsale üle antud kokaiini kogusest oleks piisanud narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 376 inimesele, s.o enam kui kümnele inimesele. Eelpool kirjeldatud tegude puhul Arlet Martinson teadis, et ta käitleb narkootilist ainet ning seda, et narkootiliste ainete omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks, edasitoimetamiseks ja edasiandmiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Samuti oli ta teadlik, et tema poolt Margo Soometsale edasi antud kokaiinist piisanuks joobe tekitamiseks enam, kui kümnele inimesele. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Arlet Martinson kokaiini tahtlikult ebaseaduslikult. Kuna kokaiini ebaseaduslik oma valduses hoidmine ja edasi andmine oli tema eesmärgiks, siis on tuvastatud Arlet Martinsoni käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Arlet Martinson, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, pani toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Margo Soometsa süüdistatakse selles, et tema võttis ebaseaduslikult 09.09.2020 kella 18.28 ajal X maja ees Arlet Martinsonilt vastu kilepakendisse pakendatuna valget värvi kokaiini sisaldava tükilise aine massiga 29,8 grammi (92% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega), mis sisaldas 24,5 grammi narkootilist ainet kokaiini. Arlet Martinsoni poolt Margo Soometsale üle antud kokaiin oli pakendatud kahte soonsulguriga kilekotti, teibitud salvrätikusse ning seejärel pakendatud kilepakendisse. Margo Soomets pani saadud kokaiini enda seljas olnud dressipluusi taskusse, istus seejärel sõiduautosse Audi A6 (registreerimismärgiga X) ning toimetas kokaiini sõiduautoga edasi kuni 09.09.2020 kella 18.36-ni, mil Margo Soomets eelpool nimetatud kilepakendi kokaiiniga sõiduauto aknast Pärnu linnas, X hoonete vahelisel alal, vahetult enne tema kinnipidamist, välja viskas. Narkootiline aine kokaiin leiti sündmuskoha vaatlusel ja võeti politsei poolt ära. Narkootiline aine kokaiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiini vastuvõtmine, valdamine ja edasi toimetamine oli ebaseaduslik, kuna Margo Soometsal puudus luba narkootiliste ainete, sealhulgas kokaiini, käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe 7 / 42 1-21-1578 tekitamiseks kokaiini puhul 0,65 grammist. Margo Soomets käitles narkootilist ainet suures koguses, kuna tema poolt vastu võetud ja edasi toimetatud kokaiini kogusest oleks piisanud narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt vähemalt 376 inimesele, s.o enam kui kümnele inimesele. Eelpool kirjeldatud tegude puhul teadis Margo Soomets, et ta käitleb narkootilist ainet ning seda, et narkootiliste ainete omandamiseks, valdamiseks, hoidmiseks ja edasitoimetamiseks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Samuti oli ta teadlik, et Arlet Martinsoni poolt talle üle antud kokaiinist piisanuks joobe tekitamiseks enam, kui kümnele inimesele. Nimetatud asjaolusid teades, käitles Margo Soomets kokaiini tahtlikult ebaseaduslikult. Kuna kokaiini ebaseaduslik vastu võtmine, hoidmine ja edasi toimetamine oli tema eesmärgiks, siis on tuvastatud Margo Soometsa käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Margo Soomets, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, pani toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil prokurör taotles süüdistavate süüditunnistamist

§ 184lg 1 alusel: A.

Martinsoni karistamist 3 aastase vangistusega, liitkaristusena

§ 65lg 2 alusel 4 aasta, 11 kuu ja 18 päevase vangistusega ning M.

Soometsa karistamist 2 aastase vangistusega tingimisi

§ 73aluste 3 aastase katseajaga, sh šokivangistusega 6 kuud.

Kaitsjad taotlesid kaitsealuste õigeksmõistmist ning A. Martinsoni kaitsja süüteomenetlusega tekitatud kahjunõude rahuldamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED I. Esitatud süüdistuste tõendatus Kohus, usaldusväärsete tõendite kogumist tuleneva siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et esitatud süüdistused Arlet Martinsoni ja Margo Soometsa suhtes on tõendamist leidnud. Kohus grupeerib alljärgnevalt esitatud tõendid.

1. Süüdistatavate igapäeva tegevusi iseloomustavad tõendid Kokkuvõttes alltoodud tõendid otseselt ei kinnita, kuid samas ka kindlasti välistavalt ei lükka kuidagi ümber võimalikkust, et süüdistatavad võisid süüdistuses toodud ajal tegeleda kokaiini käitlusega. 26.07.2021 jälitusprotokoll (IV kd tl 65-83). Tegemist on kaitsja S. Reinsaare poolt taotletud kõnede protokollimisega. Kaitsja leidis (IV kd tl 87), et antud tõend tõendab Soometsa ja Martinsoni ning Martinsoni ja M. T. vahelist suhtlust seoses küttepuiduäriga ja tõsteteenuse osutamist. Prokurör istungil märkis, et käesolevas asjas puudub vaidlus, et süüdistatavad võisid tegeleda ka puiduäriga paralleelselt. Kohus on seisukohal, et antud tõend ei kummuta prokuröri tõendeid süüdistuses kirjeldatu aset leidmise osas, sest puiduäriga jm tegelemine ei välista loogiliselt kuidagi, et narkoaine käitlus ei ole lisaks muudele tegevustele enam võimalik. A. Martinsoniga seotud kohtades läbiotsimistel leitud digitaalsed kaalud, minigrip kotid, erinevad telefonid ja SIM kaardid jm saab loomulikult seletada konteksti ja tõendikogumi 8 / 42 1-21-1578 väliselt ka muude asjaoludega, et kaalud on juuksevärvi kaalumiseks ja minigrip kotid kruvide jm väikeste esemete tarbeks. Kuid tõendeid hinnatakse kogumis ja mitte konteksti väliselt. Seega kuriteoliigist tulenevalt tüüpiliselt ja eelduslikult narkoainete käitluseks vajalikud esemed on kaudsed tõendid, mis on käsitletavad süütõenditega piisava süüstava tõendi kogumi korral. Juuksevärvi, kaalu ja minigrip kottide asukoha kohta on esitatud ka lisaks fotosid kaitsja poolt (IV kd tl 84-85, 99-110). Asjaolu, et mitmed ülekuulatud isikud (A. Martinson, N. M., K. L.) märkisid, et minigrip kotte ja kaalusid kasutati ka seaduslikel eesmärkidel, ei kinnita muu süüstava tõendite kogumi korral, et kindlasti ei olnud võimalik nt kaale kasutada seoses kokaiini käitlusega. Antud üldistavad etteheited läbiotsimise tulemustest süüdistatavatele ei ole muidu püstitatud üldse nii teravdatult riikliku süüdistaja poolt. Prokurör istungil hoopis märkis kaitsja poole selliste püüdluste osas, et näidata minigrip kottide muud otsarvet, et prokurör ei ole püüdnud neid iseenesest otseselt inkrimineerida süüdistatav A. Martinsonile esitatud süüdistusega seoses (IV kd tl 60), vaid tegemist on üksnes läbiotsimisel ära võetud esemete nimekirja kuuluvate asjadega. Kokkuvõtvalt selle läbiotsimise tulemusel otseselt süüstavaid tõendeid A. Martinsoni vastu ei selgu tõepoolest. On üksnes väga kaudsed tõendid, mis võivad kahtlusena viidata narkoainete käitlemisele, kuid ei enamat ning nende roll süüdistuse tõendatuks lugemise lõplikul otsustamisel on sisuliselt olematu. 10.09.2020 koostati Arlet Martinsoni elukoha (X) läbiotsimisprotokoll (II kd tl 15-91; kaitsja poolt esitatud IV kd tl 84-85, 99-110; digitaalsed kaalud II kd tl 39-43). Kaitsja poole vastuväiteks esitatud, et kaalud olid nii toitumisega seoses kui ka juustevärvi kaalumiseks, ei välista kohtu hinnangul tõendite kogumi korral, et sellise kaalude arvu korral mingi kaal oli mõeldud narkoaine kaalumiseks, kui edasised tõendid viitavad narkoaine üleandmisele. Kaalu võib kasutadagi erinevatel juhtumitel, peaasi, et kaalumisvõimalus narkoaine käitlemiseks on olemas ja seda ka kaalud kinnitavad. Kaitsja ja süüdistatav (IV kd tl 129) omalt poolt soovisid ka näidata, kus kellegi tuba majas asus (toas elas) - kohus leiab, et antud juhtumis ei see olulisus kohtuliku uurimise eseme seisukohast seostatud ja seetõttu on see sisutu väite püstitus. Samuti ei ole oluline kaitsja ja süüdistatava (IV kd tl 128) viide, et mutreid ja muid saab panna ka minigrip kottidesse ja nii oli see ka X. Viimane on niigi üldteada. 11.09.2020 Arlet Martinsoni töökoha (X) läbiotsimisprotokoll (II kd tl 9291) kohaselt leiti punane kaustik (II kd tl 108) ja selle kohta on koostatud ka 18.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd tl 109-127). Kohtuhinnangul antud märkmiku sisu haakub esitatud süüdistuse ja süüstavate tõendite kogumiga otseselt, see kinnitab A. Martinsoni suurt huvi konkreetselt just kokaiini käitlemise osas ja ka süüdistus on kokaiini käitlemises. Märkmikus on üksikasjalikult ülestähendatud asjaolud kokataime seemne mulda külvamisest kuni selle kasvatamiseni, pulbri tegemiseni, retseptideni ja transpordi küsimusteni (II kd tl 112 -115). Ülestähendused on süüdistatava A. Martinsoni ütluste kohaselt tehtud raamatust „Null Null Null“. 02.11.2021 süüdistatava A. Martinsoni ütluste kohaselt ülestähendused raamatust „Null Null Null“ tegi ta selleks, et poega narkoainest eemale hoida. Ta kirjutas need tekstid raamatust käsitsi ümber, mil ta oli Jõhvi vanglas ja võttis selle raamatu vangla raamatukogust. 9 / 42 1-21-1578 A. Martinsoni ütluste kohaselt tegi ta need ülestähendused hariduslikel eesmärkidel pojale: „Et kui midagi huvitavat inimene loeb, siis see talletub. Aga antud „Null Null Null“ on kirjutatud
2. a. Minu poeg oli siis 20-aastane ja iga isa teeb kõik selleks, et sellesse maailma poeg ei laskuks, et narkootikumidest eemale. Kuna ma ise selle läbi lugesin, siis mulle see raamat väga meeldis. Konteksti põhiselt, et kes selle raamatu läbi loeb, see mõistab seda narko teemat väga hästi ja on kindel asi, et kui ta seda loeb, siis ta hoiab sellest eemale, seda ta ei tarvita. Seda ma soovitasin pojale. Poeg ei leidnud seda, see on väga populaarne raamat, seda ei olnud isegi raamatukogudes. Kuna ta mingil hetkel tuli sinna pikaajalisele, siis ma kirjutasingi selle välja pikemalt, et mis fragmendid seal on ja andsin talle lugeda, et näe, poiss, mõtle. /…/“ „/…/Raamatus aga toodi välja ka see, mis keemia seal on ja mis jama sinna kõike sisse pannakse. On küll valge pulber ja särab ja jube hea on teda… või noh, himustab noori, see on raamatu tekst, aga kui saad teada, mis seal tegelikult sisse pannakse ja kui seda lugeda ja mõtled, kui pikaajalised ja halvad asjad sellele järgnevad, siis see mõjutab./…/“ Esiteks A. Martinsoni ütluste kohaselt puudub vaidlus, et tal on huvi kokaiini vastu. Küsimus on selles, kas see huvi - need detailsed ülestähendused, sh retseptid, on ikka eluliselt usutavalt üksnes poja hariduslikel eesmärkidel või huvi on laiem. Kasvõi asjaoludel, et antud kaustiku on peetud vajalikuks säilitada pikalt pärast vanglast vabanemist töökohas, näitab kohtu hinnangul, et huvi on jätkuv ja sügav. Maakohtu hinnangul arvestades ülestähenduste laiahaardelisust, siis on selge, et huvi kokaiini käitluse vastu on olnud laiem, kui üksnes pojale hariduslikel eesmärkidel kahjuliku keemilise koostise selgitamiseks, viimaseks piisanuks asjakohasest paarist lausest. Õpetussõnu on üles tähendatud ju kogu kokaaine käitluse/äri tarbeks, mis pole lapse huvides kaugeltki hariduslikult vajalik. Seega eluliselt ei ole usutav, et huvi on niivõrd kitsas ja tegelikkuses esineb ka vastuolu Martinsoni enda ütlustes, sest ühelt poolt on ta kinnitanud huvi kokaiini vastu ja väites, et üksnes poja hariduslikele eesmärkidel, läheb see vastuollu ülestähenduste ebaproportsionaalse rohkuse ja detailsusastmega. Maakohtu hinnangul haakub antud raamatu sisu ka prokuröri poolt viidatuga, et süüdistuse järgi ära võetud kokaiin oli äärmiselt puhas, s.t puhtalt 92% kokaiinhüdrokloriidi sisaldusega. Õige on, et sellise puhtusega ainega kauplevad asjatundjad ja tavaliselt tänavadiilerite poolt kaubeldavad narkoained ei ole reeglina kaugeltki nii puhta ainesisaldusega. Asjaolu, kas lisaks A. Martinsoni huvile ja võimalustele ka just ebaseaduslikult kokaiini üleandmine M. Soometsale toimus, näitavad ajaliselt vahetult süüdistuses toodud teoga seotud tõendid. Prokurör on kohtule esitanud ka 20.01.2021 A. Martinsoni varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli (III kd tl 30-33), mille kohaselt A. Martinsonil protokolli koostamise ajal osalusi äriühingutes pole, pole ka kinnisvara ega sõidukeid. MTA andmetel on deklareeritud A. Martinsoni poolt 2015-2020 tulu kokku 9803 eurot, väljamakseid on tehtud kolme OÜ poolt kokku summas 10 276,35 eurot (bruto). Kohtu hinnangul sõltumata asjaoludest, et A. Martinson on vahepeal viibinud ka kinnipidamiskohas, on siiski A. Martinsoni ametlikud sissetulekud olnud väga väiksed. Oluline on siinkohal see, et ebaseaduslikult 10 / 42 1-21-1578 narkoainetega kauplejate ametlik tulu on iseloomulikult kohtupraktikast tulenevalt samuti enamasti olematu või väga väike. Seega kuriteoliigi eripärast on kaudne viide praktikas eriomasele isiku profiilile. Prokurör on süüdistusaktis nimetanud ka muid mitmeid tõendeid, millega soovis iseloomustada A. Martinsoni elustiili ja varalist seisu. Kohus leiab, et kuivõrd A. Martinsonile on inkrimineeritud ühe episoodiline kuritegu, ei ole taotletud ka vara konfiskeerimist (milleks tavapäraselt selliseid tõendeid esitatakse) ning ka prokurör ei pidanud vajalikuks nendele tõenditele tugineda ega neid piisavalt seostada süüdistusega menetluse käigus või kohtuvaidluses ning asjasse puutuvaid seoseid ei ole võimalik ka kohtul selgelt märgata, siis nendel tõenditel ei ole ka asjasse puutuvust. Nendeks tõenditeks on: - 17.12.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (märkmik) lisadega (II kd tl 128-142). 02.11.2021 istungil ütlusi andnud A. Martinson ka selgitas, et kandis märkmikusse nii OÜ-d X kui teda ennast puudutavat infot (kriminaalhoolduses käimine, pole seost süüdistusega) ning kohtu hinnangul ei ole ka midagi enamat A. Martinsoni sellesisuliste kannetega tõendatud, et see oleks kuidagigi seotud inkrimineeritud kuriteo episoodiga. Samaselt on esitatud ka kriminaalhooldusest ajaliselt andmed A. Martinsoni kriminaalhooldusalaste nõuete täitmise kohta ilma konkreetseid hinnanguid andmata (18.12.2020 kriminaalhooldaja vastus menetlejale II kd tl 144-147) – eeltoodu lihtsalt kinnitab, et katseaja nõudeid A. Martinsoni poolt täideti. Kohtuliku uurimise ese antud asjas ei ole aga kriminaalhooldusalaste nõuete täitmise hindamine; - A. Martinsoni, tunnistajate N. M. ja T. G. ütlused seoses N. M. poolt elamiseks ja majapidamiseks kasutatava sularaha osas. Samuti tunnistaja H. L. ütlused N. M. poolt võetud laenu osas, mille ta oma pojale ja tunnistajana ülekuulatud K. L. edasi andis. Tunnistaja K. L. andis ütlusi ka seoses OÜ X majandustegevusega ja A. Martinsoni rolliga selles ning samuti küttematerjali müügiga tegelemise osas; 29.10.2020 N. M. varalist seisundid kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll (III kd tl 34-50), 18.12.2020 E. G. varalist seisundit kajastav vaatlusprotokoll (III kd tl 51-57); - 18.12.2020 T. G. varalist seisundit kajastavate vaatlusprotokoll (III kd tl 5876); - 18.12.2020 Euroopa uurimismäärusele saadud vastus Soome Vabariigist T. G. kohta (III kd tl 1-28); - 09.12.2020 vaatlusprotokoll (II kd tl 179-181) N. M. laekunud sularaha kasutamise kohta ja 18.01.2021 vaatlusprotokoll (II kd 184-210) N. M. kõneeristused ja tehingute kohta, sh Rimis; - 16.11.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (III kd tl 29). Süüdistusakti kohaselt peaks samuti antud tõend tõendama A. Martinsoni varalist seisundit. Maakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, et sellest oleks võimalik järeldada midagi asjasse puutuvat; 5) 10.09.2020 Arlet Martinsoni kasutuses oleva sõiduauto Ford Focus läbiotsimisprotokoll (II kd tl 1-14) - kohtu hinnangul samuti antud protokoll tõenduslikku väärtust kohtuliku uurimise eseme osas endas ei kätke.
3. Inkrimineeritud kuriteo ettevalmistamine Kohus on kontrollinud salajase pealtkuulamise seaduslikkust, tuvastanud, et ex ante esines põhjendatud kuriteokahtlus, et A. Martinson tegeleb ebaseaduslikult narkoaine käitlusega ja sellest tulenevalt olid põhjendatud ka salajase pealtkuulamise ja varjatud jälgimise toimingud. Ehkki käesolevaga on esitatud süüdistus üksnes ühes narkoaine episoodis, oli põhistatud kahtlus 11 / 42 1-21-1578 olemas, et A. Martinson tegeleb ebaseaduslikult suures koguses narkoainete käitlusega ning seega mitte ainult, et ette valmistab ühte (käesolevat) episoodi. Asjasse puutuvad jälitustegevuse load on nõuetekohaselt motiveeritud. 10.06.2020 jälitusprotokolli kohaselt (I kd tl 143) nähtub, et pärast pikemat aega välismaal viibimist Eestisse jõudnud M. Soomets helistas 08.09.2020 kell 18.57 A. Martinsonile. Vestluse alguses küsis Martinson naljatledes muuhulgas: „Litsid ja triibud ja kõik asjad vä?“, millele Soomets vastas naerdes, et „vara veel“. Seejärel ütles Martinson, et läheb kontorisse ja küsis Soometsalt, kas ta astub läbi. Soomets nõustus ja küsis üle, millal Martinson kontorisse läheb. 16.11.2020 jälitusprotokoll (I kd tl 158). Poole tunni pärast kohtusidki A. Martinson ja M. Soomets OÜ X kontoriruumis aadressil X. Kohtumise käigus peetud vestlus on fikseeritud nii helis kui pildis 16.11.2020 jälitustoimingu protokollis (16.11.2020 jälitusprotokoll), sh lisaks oleval plaadil. Jälitustoiminguga on fikseeritud järgnev: Soomets sisenes kontoriruumi kell 19.
4. Martinson istus laua ääres arvuti taga ja Soomets istus Martinson vastu. Kuni kella 19.53-ni räägiti teemadest, mis ei puudutanud narkootikume. Alates kell 19.53 soovis Martinson hakata rääkima küttpuudest, misjärel aga Soomets annab märku, et soovib enne veel ühest teemast rääkida: „Martinson: … okei, see selleks. Nüüd räägi sellest asjast, et minule on oluline. See küttepuu värk, ma räägin … Soomets: … ma räägin ühte asja veel. Vaata see, ta annab ju laenu, vaata, ühelt maalt ma saan, saan panka kätte. Ma annaks sulle ühelt maalt midagi ära. Näiteks minigi kaks tonni onju. Martinson: Sa mõtled see asi? (Samal ajal viipas Martinson nimetissõrmega oma ninale)“ Maakohus täielikult selles osas prokuröri tõendite analüüsiga, et loodud kontekst ja see A. Martinsoni viipamine ninale on otsene viide kokaiinile, kuna ka kokaiini tarvitatakse levinult pulbrina ninna tõmmates ja ühtlasi on see kohtu jaoks samuti üldteada. Igati loogiliselt on prokurör põhistanud, et korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuritegelikus ringkonnas kogenuna (mõeldud varasem karistatus), ei hakanud A. Martinson vestluses kokaiini nimeliselt nimetama, kuigi sellele on olemas tavakeeles ka mitmed erinevaid sünonüüme, siis valiti nn konkludentne viis vastastikku kuriteotahtluse väljendamiseks. M. Soomets andis märku, et A. Martinson saab temast õigesti aru ning seejuures vältis ka M. Soomets kokaiini mainimast, vaid rääkis sellest umbisikuliselt ja kontekst kriminaalõiguse valdkonnas tegelevale kohtule on igati aru saadav: „Soomets: Nojah see, mis mul üleval on. Martinson: Sul on juurde vaja? Soomets: Ma mõtlesin, et kuradi, et äkki ma teeniks sellega tagasi nagu.“ (I kd tl 158) Maakohus viitab, et ka olemasolev tekst kinnitab jälitustegevuse seaduslikkuse järeldusi, sest teksti järgi on arusaadav, et kui kokaiini on juurde vaja, siis on enne juba midagi olnud, mis kinnitab muuhulgas ka jälitustegevuse seaduslikkust ja lisaks praktilisele kogemusi näitavale ninale viitamisele, et pooled praktikas mõistavad teineteist ka sõnadeta ning mõistmiseks piisab ka märkide keelest. Praktilist kogemust kinnitab seegi, et niivõrd kõrge puhta narkoainega ainet eluliselt praktikas ei usaldata juhuslikule ühekordsele käitlejale. 12 / 42 1-21-1578 Prokurör leiab, et tegemist on viitega sellele, et Soomets soovis kokaiini edasimüügiks, et selle pealt ise vaheltkasu teenida. Kohus märgib, et eeltoodu haakub ka süüdistusega, kus käitlemist on sisustatud ka edasitoimetamise eesmärgiga. „Martinson: Palju sa tahad? Palju? Soomets: No ma mõtlesin kaks viis, kolmkümmend viis … on … võlgu. Mul muidugi kiiret ei ole. Martinson: Ei mul ei ole probleemi sinuga. Mul ei ole sinuga probleemi. Sa ei ole kunagi mind petnud. Soomets: Siis ma ei peaks nagu oma raha alla panema. Ta kindlasti maksab mulle ära. Martinson: Siis ei ole probleemi.“ (I kd tl 159) Vestlusest on aru saada, et keegi on M. Soometsale võlgu (mille eest, ei ole aru saada) ning seetõttu soovis M. Soomets A. Martinsonilt 25-35 grammi kokaiini n-ö võla peale, st et maksab selle eest hiljem. A. Martinson kinnitas, et usaldab M. Soometsa ja tal ei ole sellega mingit probleemi. Vestlus haakub esitatud süüdistusega. Edasi on jälitusprotokollis kajastatud: „Soomets: Praegu ma ise nagu olen puhas ka. Ma ei tee ka midagi. No teenib parem sellest. Midagi jääb ikka.“ (I kd tl 159) Kohus nõustub prokuröriga, et aru saadavalt kogu konteksti järgi andis eeltooduga M. Soomets ilmselt teada, et ta ise (hetkel) kokaiini ei tarvita ja soovib selle pealt hoopis raha teenida. Järgnevalt on salvestist kuulates aru saada (just hääletoonist), et kokaiini jutt lõpetatakse ära ja minnakse üle teisele teemale ning hakatakse rääkima küttepuudest ehk teistest teemadest, millel ei ole puutumust kohtuliku uurimise esemega ja mis osas eksitavalt on kaitsjad utreerinud, et eeskätt muudest ehk narkoainega käitlusega mitte seotud küsimustest justkui käiski jutt. „Martinson: Ee. Mis küttepuudega? Soomets: Küttepuudega on niimoodi ….“ (I kd tl 159) Kohtu hinnangul on ebaloogiline väita, et isik, kes tegeleb narkoaine käitlusega (üks episood süüdistust), peaks sellega eluliselt tegelema 100% ehk 24/7, et üldse süüstavaid tõendeid saaks tekkida, justkui muid elulisi küsimusi mis tahes narkoaine käitluse süüdistataval ja ükskõik kui paljude episoodidega polekski lahendada. Sellist eeldust ei saa loogiliselt ega eluliselt kehtida. Seega A. Martinson ja M. Soomets tegelesid ka teiste teemadega, mis on ka selgelt konteksti ja teksti järgi eristatav ning sellest tuleb kohtul ka lähtuda. Seega kaitsjate poolt jälitusega kogutud andmete viited (kaitsja esitatud 26.07.2021 jälitusprotokoll IV kd tl 65-82), mis kinnitavad ka muude teemadega tegelemist, on õiged, kuid üldse mitte asjasse puutuvad, kuivõrd lisaks kokaiinile võisidki isikud tegeleda ka muude teemadega enda elatamiseks. Kokaiini juurde tullakse uuesti vestluse lõpus kell 20.41 (I kd tl 159): „Martinson: Aga okei. Mis siis ikka Homme helista mulle.“ Martinson viitas sellele, et hangib vahepeal kokaiini ning Soomets võib siis järgmine päev Martinsoniga ühendust võtta. „Soomets: Ma loodan, selle nädala lõpuks äkki tuleb palk üle.“ Kuigi Martinson ütles, et usaldab Soometsa, peab Soomets siiski vajalikuks selgitada, et raha on õige pea tulemas. 13 / 42 1-21-1578 „Martinson: Kakskümmend viis jah?“ Kontekstist on arusaadav, et Martinson täpsustas veelkord Soometsa poolt tellitud kokaiini kogust, milleks oli 25 grammi. „Soomets: Ma arvan jah. Muidu ise arutasin kodus lihtsalt mingit teooriat. Martinson: … Kui kiirelt? Soomets: Kui kiirelt vä? Ei mul ei ole … Martinson: Ei, kui kiirelt seal läheb? Soomets: Aa.. No seda ma ei tea jah. Ma mõtlesin, ma lähen täna õhtul käin läbi sealt, küsin…. Martinson: Jah küsi Soomets: … otsas olema.“ Kohus mõistab konteksti selliselt, et Soomets võis seeläbi selgitada, et käib võimalikud kohad läbi, kellel on kokaiin otsas ja kes võivad seda soovida. Kokkulepe kokaiini üleandmiseks lepiti kokku: „Martinson: Äkki siis … omavahel. Siis on väga hästi. Soomets: Okei, okei Martinson: Et jah. Davai siis. Homme. Soomets: Davai. Martinson: Homme, homme“ Kokkuvõtvalt maakohus on seisukohal, et äärmiselt oluline haakuvalt süüdistusega on seegi, et hilisemalt leitud ja süüdistuses kajastatud narkoaine vastab eeltoodud tellitud kauba tingimustele: 1) tegemist on kokaiiniga; 2) 29,8 grammi tükilist ainet, mis vastas 24,5 grammile puhtale kokaiinile ehk ca 25 grammile. Seega enam-vähem haakub ka küsitud tootega ja esitatud süüdistusega, sest vestluses konkreetselt ainepuhtuse asjaolusid ei puudutatud. Eeltoodud tõendid kinnitavad küllaldast kahtlust, et süüdistatavate vahel sõlmiti esimese astme kuriteo toimepanemiseks kokkulepe ehk antud juhul tehti ettevalmistusi mõlema süüdistatava poolt subjektiivselt kavatsetult kuriteo toimepanemiseks esitatud süüdistuse järgi. Eeltoodu kujundab oluliselt kohtu siseveendumust.
5. Kuriteo toimepanek –

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu realiseerimine 3.1.

Asjaolude riimumine ehk varem tellitud kauba vahetu üleandmiseni jõudmine Vastavalt süüdistatavate omavahel kokkulepitule toimuski samastele tunnustele vastava kokaiini üleandmine järgneval päeval s.o süüdistuses toodud ajal 09.09.2020 Arlet Martinsoni elukohas. Antud kohtumine ja sellele eelnenud vestlus on fikseeritud 10.09.2020 jälitustoimingu protokollis (I kd tl 144): 14 / 42 1-21-1578 09.09.2020 kell 10.18 helistas A. Martinson M. Soometsale ja küsis: „Kus kandis sa oled või liigud või oled?“ ning lisas „Ahah …aga sa .. sa sinna või kuidas sul selle … ma lähen ise Uulu praegu.“ Tõenäoliselt tundis Martinson huvi kuidas ja millal ta saab Soometsale kokaiini üle anda. Soomets vastas, et tal ei ole hetkel aega, et võib-olla pärast lõunat või õhtupoole pigem. Kell 15.08 helistas Martinson uuesti Soometsale ja ütles: „Ma lähen nüüd jälle sinna, et eee … kuidas sul selle liikumisega on?“ Tõenäoliselt viitas Martinson sellele, et soovib mingi aeg kokaiini Soometsale ära anda. Soomets vastas, et tal läheb veel tunnike aega, aga arvestades, et vestlus toimub telefoni teel, on ta ettevaatlik, öeldes järgmist: „Eilne …. ma vaata kuradi see … need küttepuu ruum .. sa küsisid.“ Martinson sai aru, mida Soomets mõtleb. Soomets jätkas: „Jaa, et seda võib ikkagi … võib rohkem vaadata.“ Kõnedest nähtub, et Soomets andis Martinsonile teada, et ta on valmis võtma rohkem kokaiini, kui ta oli eelmine päev tellinud, st rohkem kui 25 grammi. On arusaadav, et küttepuude nn konteksti siinkohal võidakse kasutada ka konspireerimiseks, soovides lühiajalist kokkusaamist, mida võinuks ka asendada telefoni teel otse rääkimine, kui tegemist oleks legaalse teemaga. Martinson ei tahtnud telefoni teel kokaiini teemat arutada ja pidas vajalikuks Soometsaga siiski kokku saada, et üle täpsustada, kui paju ta kokaiini siis tahab. Varjatud jälgimisega on fikseeritud, et pärast telefonikõnet sõitis Martinson Soometsa juurde X. Martinson ja Soomets said korraks kokku, vestlesid ligikaudu pool minut, misjärel Martinson lahkus. Sama päeva õhtul kell 18.05 helistas (I kd tl 146) A. Martinson M. Soometsale ja küsis: „Et astud läbi siis mingil ajal siit?“. Soomets vastas, et tuleb poole tunni pärast. Varjatud jälgimisega fikseeriti järgnev: Kell 18.25 saabus Soomets oma sõiduautoga Audi A6 Avant (registreerimismärgiga X) X Martinsoni elukoha maja ette. Kell 18.26 väljus Soomets autost ja läks X hoovi, kus sai kokku Arlet Martinsoniga. Kell 18.28 liikus Soomets Martinsonile lähemale olles ise seljaga X tänava suunas. Seejärel pööras Soomets ringi ja liikus hoovist välja. Liikumise ajal patsutas Soomets parema käega dressipluusi paremat taskut. Soomets istus enda autosse ja alustas liikumist. Maakohus leiab, et arvestades juba maakohtu poolt tuvastatud asjaolude konteksti, võib eeltoodud asjaolude käik ex ante anda piisava kahtluse, et Soomets sai tellitud kokaiini kätte ja pani selle taskusse ajal, kui oli seljaga X tn suunas. 3.

1. Soometsa kinnipidamine Tunnistaja M. P. andis 25.08.2021 kohtus ütlusi (III kd tl 135-150), et nägi politseiautost läbi Audi tagumise aknaklaasi, kuidas selle juhi (Margo Soometsa) käsi liikus tagumise parempoolse aknas suunas, mis oli avatud. Seejärel õnnestus politseinikel Audi kinni pidada ja Soomets kahtlustatavana kinni pidada. Soomets peeti kinni kell 18.
2. Kinnipidamisel tuvastati, et Soomets viibis Audis üksinda. Eeltoodu alusel on selge, et kiirreageerija P. poolt märgatud Soometsa autost nutsaku väljaviskamine ja hiljem P. poolt leidmine, viitab üheselt, et tegemist sai olla selles samas kõnes 15 / 42 1-21-1578 kirjeldatud karakteristikutele vastava tellitud narkoainega. Isegi kui siia juurde mitte arvestada muid tõendeid, vaid esmast tunnistaja märkamise ja leidmise fakti ning antud jälitusprotokolli kõnet tellitud narkoaine kohta. Tunnistaja on piisavalt objektiivne. Tunnistaja P. ütluste kohaselt töötas ta 2020 septembris PPA-s kiirreageerijana. Tunnistaja ütluste kohaselt Soometsa teab ta juhtumist 09.09.2020, mil tal oli tavaline tööpäev ja kiirreageerijad said kriminaalpolitseilt eriülesande pidada kinni üks sõiduk, kus võib olla narkootilisi aineid. Saadi ka vastav instruktaaž ja isikukirjeldused, fotod, ka sõiduki registreerimisnumber ja isiku nimi, kes võib sõidukis olla. See võis olla poole seitsme ajal õhtul. Maakohus märgib haakuvalt X tn varjatud jälgimise tulemusega, mil 09.09.2020 kell 18.2718.28 (I kd tl 146) aset leidnud kohtumine andis aluse igati kahtlustada narkoaine üleandmist Martinsonilt Soometsale, et P. ütlustest saadi kohe vahetult pärast seda ülesanne kinni pidada vastava kirjeldusega sõiduk. Kinnipidamiseks anti ka juhi kirjeldus ja just vahetult pärast antud kohtumist loogiliselt saadigi ca 18.30 konkreetselt ülesanne kinnipidamise teostamiseks. Asjaolu, et kohe vahetult anti korraldus pärast M. Soometsa ja A. Martinsoni kohtumist need isikud kinni pidada haakub tunnistajana ülekuulatud operatsiooni juhtinud politseinikust tunnistaja T. V. ütlustega (IV kd tl 186-187). Samuti eeltoodu on ka läbi ajalise telje arusaadav, et järgmine samm kohtumise lõppedes oli suunatud isikute kinnipidamisele, mis ka aset leidis. Kinnipidamise korralduse saamisel tunnistaja P. ütluste kohaselt oldi ootel X. Seega väga lähedal X aadressile. Küsimus on ka selles, kui teravaks on võimalik ajada probleem kui jälitustoiming kasvab üle avalikuks menetlustoiminguks. M. P. ütluste kohaselt nägid nad nimetatud sõidukit esimesena X teel ja sisuliselt sellest ajast kuni kinnipidamiseni oli sõidukiga silmside. Tema eravärvides sõidukis Peugot oli 2 isikut ja tema oli ees kõrvalistuja. X tänavale keerates järgnes Peugetile ka Mercedes buss. Tunnistaja P. selgitas, et ta üritas käega anda Soometsale märku, et ta sõiduki peataks. P. ütluste kohaselt Soomets pidi seda nägema ja sellest aru saama, kuna tunnistaja ütluste kohaselt ta vaatas tema poole märguande ajal. Käega andis ta märku seetõttu, et see politseisõiduk ei olnud alarmsõiduk (sellest sai tunnistaja teadlikuks täpsemalt hiljem, sest see ei olnud nende büroo auto) ja alarmsõiduk Mercedes oli nende taga. P. ütluste kohaselt oli temal nähtavus hea ja autod olid ka kohakuti, vahe võis olla 1,5m. Peatumismärguandele vaatamata, andis aga Soomets hoopis hoogu juurde. Tekkis moment, kus kahe sõiduki küljed korraks põrkusid. Siis nad said Peugotiga temast mööda ja proovisid talle sõiduki ette keerata. Selle peale Soomets muutis suunda ja liikus X tänaval vanade hoonete vahele. Nad said talle uuesti kohe järgi sõita. Nende vahe oli võib-olla paar meetrit, siis oldi taas jälle tema taga juba. Sel hetkel, kui olid kahe vana hoone vahel, nägi M. P. läbi tagumise Audi klaasi, et Audil avanes parempoolne kõrvalistuja aken ja juhi käsi liikus akna suunas. Tunnistaja P. sai selles aru nõnda, et Soomets heitis midagi aknast välja. Ta nägi seda läbi aknaklaasi. Kohe, kui need hooned ära lõppesid, said nad uuesti tema kõrvale ja temast ka ette sõita ja blokeerida tema tee. Sel hetkel jõudis neile järgi ka nende alarmsõiduk Mercedes, kes blokeeris 16 / 42 1-21-1578 tema tagumise sõidusuuna. Sel hetkel väljusid sõidukitest, liikusid Audi suunas ja andsid juhile käsud avada uks. Teadvustati juhile ka, et nad on politseist. Vastavatele korraldustele juht allus. Sel ajal oli järsku kell 18.35, 18.36, kui antud sõidukijuht kinni peeti, kelleks osutus M. Soomets. Pärast seda kui isik oli rauastatud, liikus P. enda ütluste järgi tuldud tee suunas, umbes 40 m sellest kohast, kus nad lõpuks selle sõiduki seisma said ehk samas suunas liikus tagasi. Tunnistaja P. soovis seeläbi kontrollida seda nüanssi, mida ta läbi esiakna nägin, et tundus nagu isik oleks midagi välja visanud. Jõudes selle kohapeale, kus see Audi juhi liigutus toimus, nägigi maas sellist valget kilekotikest, rusikasuurust või natuke väiksemat nutsakat. Eeltoodu haakub ka hiljem ekspertiisi saadetu ja asitõenina vaadeldu kirjeldusega. Tunnistaja P. ütluste kohaselt, kuna sadas ka vihma, siis ta väljudes võttis Peugeot porimati ja pani selle sinna pakikese peale, et vihm ei hävitaks võimalikku asitõendit. Pärast seda teavitas ta kriminaalpolitseid, kes tulid kohapeale ja võtsid olukorra üle. Soomets sai toimetatud jaoskonda, vastavale leiule ta osutas ja sellega tegeles edasi kriminaalpolitsei. Soometsa kaitsja leidis, et P. ütlused on vastuolus politseisõiduki pardakaamera salvestise analüüsiga (V kd tl 39-40). Kaitsja leiab peamiselt vastuolusid selles, mida kaugemal olnud pardakaamerast ei olnud näha. Unustades aga, et P. asus tema taga sõitvast auto kaamerast Soometsale oluliselt lähemal ja seega olid tal ka paremad tajumiseeldused ning ütluste järgi ka võimalused. Samuti kaitsja viited ütluste ja kaamera vastuoludes, mis puudutab kiiruse suurust, täpsed asumist sõitmise ajahetkedel, on ebaselged, subjektiivsed ja ei võimalda tuvastada üheseid vastuolusid, mille alusel saaks tõsikindlalt usaldada pigem Soometsa ütlusi. On selge, et tunnistaja M. P. jaoks oli tajumisel oluline fakt nutsaka väljaviskamise näol M. Soometsa poolt sõiduajal, ebaselgete (väga subjektiivsete) ja ebaoluliste faktide mälus mittehoidmine ei kinnita kuidagi tunnistaja ebausaldusväärsust. Tunnistaja P. ülekuulamisel esitati ka küsimusi jälitamisega seoses ja P. vastas, et tema jälitamisega ei tegele ning kiirreageerijad said ülesandeks pidada kinni vastava kirjeldusega auto ja juht. P. ütluste kohaselt oli nende taga sõitval Mercedesel ka pardakaamera. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on tuvastatav, et seadusliku pealtkuulamise ja varjatud jälgimise tulemusena X tn tuvastati piisav indikatsioon tellitud narkoaine üleandmise aset leidmise kohta Martinsonilt Soometsale. Eeltoodu kohaselt on eluliselt usutav, et anti X tn ka vahetult kohtumise lõppedes korraldus isikute kinnipidamist teostavale üksusele. Maakohus märgib, et kohtupraktikas (nii üldmenetlustes kui lihtmenetlustes) on võrdlemisi levinud juhtumid, kui kiirreageerijatele antakse korraldus pidada kinni eeltoodud tuvastatud kahtluse tõttu mootorsõiduk ja kinnipidamise käigus üritatakse kõrvaldada asitõendeid, ehk otseselt tõendite kõrvaldamise eesmärgil visatakse autoaknast narkoaine välja. Kui antakse teada üldine korraldus isiku kinnipidamisega alustamiseks ja ka kiirreageerijad saavad korralduse mootorsõiduki kinnipidamiseks, ei ole see varjatud jälgimine, vaid avalik menetlustoiming - operatsioon. Antud kiirreageerija ei ole menetleja, vaid kinnipidamise ülesande saanud ametnik, kes ei tegele sisuliste otsustega kriminaalasjas. Ja selline asjaolu, mis isiku kinnipidamisel avaldub, võib avalduda ka nt praktikas isiku suust või kehaõõnsustes narkoaine leidmise kaudu. Selle kõige puhul ei ole tegemist veel jälitustegevusega, kui eelnevalt on otsus langetud isiku kinnipidamiseks konkreetse kuriteo kahtlustuse – avastamise tõttu. 17 / 42 1-21-1578 Veelgi enam, alates kinnipidamise korralduse saamisest, ei tekkinud kuriteokahtlus värskelt toime pandud kuriteoks mitte alles Soometsa mootorsõiduki kinnipidamise käigus, vaid ju selgelt ja üheselt see indikatsioon tekkis juba kogumis pealtkuulamisest ja X teostatud kohtumise varjatud jälgimisel tuvastatud asjaoludest. Kui kahtlust kuriteo lõpuleviimise kohta poleks tekkinud, ei oleks korraldatud ka spetsiaalset üksust Soometsa autot kinni pidama. Kohtu arvates küllaltki kaalukad kahtlused leidsid hilisemalt ka ju kinnitust. Kohtu hinnangul on seetõttu ka ainetud mis tahes viited, et kokaiini käitluse kahtlus tuvastati Soometsa mootorsõiduki varjatud jälgimise tulemusena, täpsemalt pärast süüdistuses toodud ajal Soometsa ja Martinsoni kohtumist (I kd tl 147). Vastupidi, narkoaine üleandmise piisav kahtlus tuvastati eelnevate menetlustoimingute tulemusena, milleks viimane oli X tn kohtumise varjatud jälgimine, millele vahetult järgnevalt anti korraldus Soometsa mootorsõiduki kinnipidamiseks. 09.09.2020 sündmuskoha (X) vaatlusprotokollis sisuliselt fikseeriti tunnistaja poolt osundatud nutsaka asukoht ja selle äravõtmine (I kd tl 172) ja pardakaamera salvestusest tehtud fotol on fikseeritud valge täpp punases ringis, mis haakub tunnistaja P. ütlustega (I kd tl 168). Ehkki istungil videot vaadeldes ei olnud võimalik seda selliselt seisata ja näha antud valget täppi, tuleb arvestada ka sellega, et tunnistaja asus oluliselt lähemal pardakaamera asukohast, kui tunnistaja antud tähelepaneku tegi. Lisaks on tegemist pardakaamera salvestusest kui videost tehtud fotoga (22.02.2021 asitõendi vaatluse käigus tehtud foto), mitte kiire video lõiguga. Kohtul puudub alus arvata, et antud foto on võltsitud ja antud foto haakub ka tunnistaja ütlustega üheselt ehk kinnitab tunnistaja tajumisvõimalikkust ja põhjendatud kahtluse tekkimist. 3.
3. Kokaiini nutsakas - DNA ja narkootilise aine ekspertiisiaktid ning ekspert M. L. ütlused Narkoaine kahtlusega nutsaka (vaadeldud 09.09.2020 asitõendi vaatlusprotokollis ja tehtud ka positiivne kiirtest kokaiini suhtes, I kd tl 176-177) väljaviskamine avastati tunnistaja P. poolt juba enne sündmuskoha vaatlust ning antud nutsakas pärast sündmuskoha vaatlust toimetati ka ekspertiisi. Narkootilise aine ekspertiis tuvastas haakuvalt süüdistusega, et soonsulguriga kilekotis 29,80 grammi kaaluv aines sisaldub puhast ainet 92% kokaiinhüdrokloriidi ja kokku viimast 24,5 grammi (II kd tl 150), seega on täidetud objektiivse koosseisu tunnus, et tegemist on narkootilise ainega. Toksikoloogia eksperdi hinnangul piisab kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 0,65 grammist kokaiinist. Eeltoodu kinnituseks on kohtule esitatud selle kohta 23.10.2020 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. vastuskiri koos 23.10.2020 narkootiliste ainete annuste tabeliga (II kd tl 173-174). Seega piisanuks Martinsoni ja Soometsa poolt käideldud kokaiinist joobe tekitamiseks keskmiselt 376 inimesele, s.o enam kui kümnele inimesele. Seega on täidetud objektiviise koosseisu tunnus, et tegemist on suure kogusega. Narkootiline aine kokaiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja 18 / 42 1-21-1578 psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Asjas puudub igasugune vaidlus selles, et A. Martinsonil ja M. Soometsal puudus luba kokaiini käitlemiseks, mis nähtub ka 12.04.2016 Ravimiameti vastuskirjast ja 26.01.2021 vanemuurija R. P. teatisest (II kd tl 176-178). 28.09.2021 DNA eksperdi M. L. ütlused (IV kd tl 18-27) on kooskõlas 06.10.2020 ja 08.10.2020 ekspertiisiaktide ja nende lisadega (II kd tl 156-172). Kohtuistungil usaldusväärselt ekspert kirjeldas, kuidas uuringutulemusteni - lõplike seisukohtadeni - ekspertiisiaktis jõuti. Kohus nõustub siinkohal samuti täielikult prokuröri hinnanguga tõendile. Lähtudes juba eelnevalt tuvastatud tõendikogumist, siis täiendavalt on DNA ekspertarvamusega kinnitust leidnud seegi, et Soometsa poolt autost välja visatud kokaiini sisaldaval kilepakendil olnud jälgede puhul on võimalik, et need on nii Margo Soometsa kui ka Arlet Martinsoni DNA jäljed. Seejuures tõi ekspert välja, et pakendilt võetud proovi DNA-segaprofiili alusel püstitati hüpoteesid, mille tõepärasuhteks saadi nii Soometsa kui ka Martinsoni puhul
4. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 108 korda tõenäolisem juhul, kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikaks on Arlet Martinson/Margo Soomets ja kaks tundmatut isikut võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut (II kd tl 167). Seega ei saa jõuda ekspertarvamuse kohasel järeldusele, et on ebatõenäoline, et antud kilepakendil olid Soometsa ja Martinsoni DNA jäljed. Vaid vastupidi, s.o pigem võimalik ja ei ole kuidagi välistatud ekspertarvamuse kohaselt. Soometsa kaitsja märkis, et eksperdi seisukoht (V kd tl 40), et saadud proovist ei saa kindlalt välistada süüdistatavate DNA sisaldumist seaproovis, välistab selle kui süüstava tõendi. Sellised eksperdi selgitused istungil ja ekspertarvamus on kooskõlas ka kohtupraktikaga - Riigikohus on leidnud, et võrdlusisiku DNA sisaldumise võimalikkust mööndes teeb ekspert järelduse, mis on käsitatav tõenäoliku eksperdiarvamusena, ja sellist eksperdiarvamust sisaldav ekspertiisiakt on tõendina lubatav (RKKTo otsus asjas nr 3-1-1-29-14 p 11.2 jj). Antud DNA ekspertiis ei välista süüstavate tõendite kogumi paikapidavust, ei sea seda ka kahtluse alla ja see on oluline. Samuti ei ole ekspertarvamus kaugeltki ainuke süüstav tõend ja nõustudes kaitsjaga, siis ei ole see ka kuidagi otseselt süüstav. Kuid see tõend kuidagi ei kummuta ja peab võimalikuks süüstavaid kahtlusi ning see on oluline antud juhul, sest DNA ekspertarvamuse kõrval on lisaks piisav usaldusväärselt süüstav tõendite kogum. Kohus peab vaagima kõiki tõendeid kogumis ja kujuneva siseveendumuse kohaselt. Arvestades tõendite kogumit on kohtu hinnangul eluliselt ebatõenäoline eeldada, et Margo Soometsa ja Arlet Martinsoni DNA jäljed sattusid narkoaine nutskaka kilepakendile peale kuidagi viimaste tahtest olenematult ülekandmisena. Kohus rõhutab sedagi, et kui asjad oleksid olnud n-ö korras, puudunuks Soometsal ka vajadus sõidu ajal visata aknast välja antud nutsakat kokaiiniga. Kohus hindab tõendeid kogumis. Soomets pidas vahetult Martinsoni juurest tulles aga niivõrd vajalikuks vahetu emotsiooni ajel ehk pingelises situatsioonis teha viimane meeleheitlik ja väljapääsmatu katse, milleks põhjuseks eluliselt saab olla üksnes soov süütõendist vabaneda - just nimelt antud nutsakast vabanemiseks enne oma kinnipidamist. Seega Soomets sai igati aru, et tema järel sõitvad autod on politsei poolt kinnipidamise teostamiseks. Seega ka DNA ekspertiis kinnitab, et antud kokaiini võisid vallata mõlemad süüdistatavad, mida aga kogumis näitavad teisedki tõendid otsesemalt. 19 / 42 1-21-1578 Kohus leiab, et uuritud tõendid kinnitavad usaldusväärselt täielikult kogu inkrimineeritud objektiivset koosseisu süüdistatavate süüdistuste järgi. 3.
5. Süüdistatavate ütlused 02.11.2021 andsid ütlusi süüdistatavad Martinson ja Soomets (vastavalt IV kd tl 121-140 ja IV tl 140-171). Kohus on juba märkinud, et ütlused selle kohta, et tegeleti küttematerjali küsimustega, ei välista mitte kuidagi lisaks ka narkoainete käitluse võimalust ning sellele rõhumine ja keskendumine on ainetu, arvestades prokuröri süüstavat tõendite kogumit. See ei lükka prokuröri tõendeid kuidagi ümber. Kohus nõustub prokuröri hinnanguga süüdistatavate ütlustele, et arvestades tõendite kogumit, mille usaldusväärsust ei saa eirata, ei ole nende ütlused usaldusväärsed. Süüdistatavate endi ütlused paraku ei riimu kohtus uuritud usaldusväärsete tõenditega ehk suure hulga tõenditega, mistõttu ei saa neid usaldusväärseks pidada. Seejuures ei osanud Soomets selgitada ega ümber lükata asjaolu, et politseinik nägi teda Audi aknast midagi välja viskamas ning seda, kuidas sai politseinik vahetult pärast tema kinnipidamist osundatud väljaviskamise kohast leida kokaiini sisaldava pakikese. Lisaks muudele tõenditele ka DNA ekspertarvamuse kohaselt pakikeselt leitud DNA-profiil kinnitab, et antud kokaiini võisid vallata mõlemad süüdistatavad. Arusaamatul põhjusel väitsid mõlemad süüdistatavad, et nende 09.09.2020 kokkusaamine X hoovis kestis 10-15 minutit, erinevalt jälitustoimingu protokollis märgitud paarist minutist. Sellist vastuväidet ei ole võimalik usaldusväärsete tõenditega kuidagi kinnitada või protokolli usaldusväärsust kahtluse alla seada. Samas on kaitsjad täiendavate tõendite taotluse kuulamisel ise pidanud seda vastuolu oluliseks ja asjasse puutuvaks (IV kd tl 173-174). Tunnistaja V. kinnitas istungil antud ütlustes, et tegemist on sisuliselt meeskonnatööga ja selline ajaline nihe protokollis lühemana kirja panna ei ole eluliselt võimalik, kirjapanemisel lähtutakse ka sidevahendite kaudu saadud andmetest. Puudub piisav indikatsioon kohtu jaoks esitatud asjaoludest, et kahtlustada, et politseil on meetodi ja taktika tasandil fikseeritud kellajad suurema ajalise nihkega, valesti protokollijale öeldud või läbi ajalise telje oleks see kuidagi kahtlusena ka küllaldaselt kohtule põhistatav. Selleks on üksnes süüdistatavate paljasõnalised ütlused, ei muud. Muud püstitatud kahtlused on liigselt tuletatud ja äärmiselt kauged oletused. Jälitusprotokollis on kogu tegevus fikseeritud jooksvalt minuti täpsusega, nii enne süüdistatavate kohtumist kui ka pärast ning seejuures ei ole võimalik, ei tahtlikult ega kogemata, märkida protokolli 10-15 minutilist erinevust. Protokolli õigsust kinnitasid kohtus ka PPA Lääne prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht T. V. ning antud jälitustoiminguid vahetult juhtinud ja protokolli koostanud politseiametnik S. J. Seejuures andsid nad täpsemaid selgitusi X hoovis läbi viidud varjatud jälgimise ja protokolli koostamise asjaolude kohta. Tunnistaja S. J. lükkas ümber süüdistatavate väite, et Soomets oleks Martinsonile kohtumisel üle andnud A4-formaadis paberi. Tunnistaja J. kinnitas, et seda oleks varjatud jälgimise teostamisel kindlasti nähtud ja fikseeritud ning sel juhul ei oleks Soometsa kinni peetud. Seda põhjusel, et kohtumise eesmärk oleks võinudki olla selle dokumendi üleandmine ja menetlejal oleks puudunud veendumus, et kokku saadi ainult narkootikumi üleandmiseks. Sama kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud T. V. (IV kd tl 183) ja lisaks sedagi, et varjatud jälgimise protokollis kajastatakse see, mida nad näevad, mitte see mida nad ei näinud (IV kd tl 182). Kohtus uuritud tõendite kogumi põhjal on veenvalt tõendamist leidnud 20 / 42 1-21-1578 Martinsoni poolt Soometsale ebaseaduslik suures koguses narkootilise aine kokaiini üleandmine ning samuti mõlema süüdistava poolt kokaiini ebaseaduslik valdamine. Eeltoodud tõendite alusel on tuvastamist leidnud kogu süüdistatavatele inkrimineeritud koosseisu objektiivsed tunnused. Usaldusväärsed tõendid kogumis kinnitavad, et süüdistatavad eelnevalt kokku leppides kokaiini üleandmises, ka süüdistuses toodud ajal ka kokkuleppe realiseerisid. A. Martinson andis üle suures koguses kokaiini M. Soometsale, kes pani selle enda dressipluusitaskusse ja seejärel toimetas edasi autoga kokaiini. Seega on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et kõik süüdistatavate süüdistustes kirjeldatud faktilised asjaolud esinesid ja need vastavad

§ 184lg 1 objektiivsete koosseisu tunnustele.

Seega inkrimineeritud tegu viidi lõpule ja see on ka tõendatud. Kogutud tõenditest ei nähtu, et esineksid õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Eeltoodu alusel mõistab kohus süüdistatavad esitatud süüdistustes süüdi.

1. Kaitsjate vastuväited Alljärgnevalt kohus hindab vastuväiteid ja nende mõju kriminaalasjale. Kaitsjate kohtuvaidluses esitatud vastuväited põhinevad peamiselt kahel põhivastuväitel, n-ö sambal, s.o prokuratuuri 13.08.2020 varjatud jälgimise loaga ning 09.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolliliga seotud argumentidel. 4.
2. Kaitsjate etteheited 10.09.2020 jälitusprotokollile 13.08.2020 varjatud jälgimise loale (nr X) ja prokuratuuri Konkreetsemalt on vastuväited tuletatud 10.09.2020 uurija S. J. koostatud jälitusprotokolli viimase lehekülje osas (I kd tl 147) ja prokurör O. P. 13.08.2020 loa konkreetselt osaliselt ühe resolutsiooni punkti (ühe loa) tõlgenduse ja selle järgi väidetava rakendamise osas. 4.1.
3. Menetluslikult põhivastuväite esitamise aeg (vt ka p 4.2.
4. ja 4.
5. alapunkt h) Kohtuvaidluses tõstatati õiguslik küsimus, kas konkreetse resolutsiooni kasutamine varjatud jälgimise loal ja selle järgi tõendite kogumisel ei ole mitte ebaseaduslik. See väide oli üheks peamiseks nurgakiviks õigeksmõistmise taotlusele kohtuvaidluses (nt Martinsoni kaitsja kohtukõne ca 10,5 leheküljest teesidest on see kirjas sissejuhatuse järgselt otseselt ca 4 lehel, V kd tl 11-15; Soometsa kaitsekõnest 12 lk on nii sündmuskoha vaatlusprotokoll kui jälitusküsimused otseselt ca 6 lehel, V kd tl 33-39). Õiguslik küsimus on, kas võistlevas menetluses selliseid kaitsjate poolt just nii äärmiselt oluliseks peetavaid vastuväited tõendile võib tõstatada alles kohtuvaidluses, kui jälitusprotokoll on juba vastu võetud ja load olid ka kaitsjal tutvuda. Samuti enne jälitustegevuse esmast kontrolli kohtu tähelepanu kaitsja poolt sellele väidetavale probleemile ei juhitud. Kohtupraktika kohaselt lähtutakse kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse (RKKKo 28.11.2019 asjas nr 1-175210 p 25). Menetlusseadusest kinnipidamine tagab ka ressurssi otstarbekuse ja ka selle, et kui tõesti on probleem, on piisavalt võimalusi selle tõstatamiseks kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni. Ka 21 / 42 1-21-1578 kriminaalkohtus üldmenetluses reeglina kõik väga oluliseks peetavad sisulised vastuväited tuleks esitada enne kohtuliku uurimise lõpetamist, et oleks võimalik ka sisuliselt professionaalne võistlev tõendite uurimise protsess. Uus poole poolt äärmiselt oluliseks peetav sisuline vastuväide võib olla nagu uus tõend või asjaolu, millele tuleb sarnaselt anda hinnang nagu tõendile, ka õigeaegsuse seisukohalt, ja see ei tohi olla üllatuslik, sest igat tõendit saab ka kohtuliku uurimise staadiumis uurida vastavalt tekkinud vastuväidetele ja võimelike taotluste tulemustena. Kohtuvaidluses ei saa eeldada, et toimikud, sh jälitustoimikud, on sõnasõnalt kõigil pähe õpitud, kui täiesti uus vastuväide esitatakse mõnes konkreetses sõnastuse küsimuses. Lisaks seegi kui on tõstatatud äärmuslik tõlgendamisvõimaluse väide. Seega üldse kohtumenetlustes teoreetilises mõttes on ka põhjendatult piiratud täiesti uute n-ö nurgakiviks/sambaks/vaalaks peetavate vastuväidete esitamine kohtuvaidluse ajal ja sätestatud sellise õiguse kaotamine1, kui oli võimalik neid väiteid esitada ka varem ehk seda tõepoolest peeti ka oluliseks. Vastupidisel juhul kaotaks võistlevas menetluses mõtte eelmenetlus, kaitseaktid ja kohtuliku uurimise staadium ning poolte võrdsus, kui uurimise täiendamine ei lõppegi ja õigel ajal uurimata tõendiga seotud (nt tunnistajatelt n-ö küsimata jäänud) küsimused saavad justkui hoopis kõige olulisemaks asjaoluks üldse antud menetluses – ka nt dubio pro reo põhimõtted peaksid kujunema siiski seadusliku menetluse tulemusena. Eeltoodu teenib ka mõistliku menetlusaja tagamise nõuet, millise täitmise osas peavad ka kohtumenetluse pooled heas usus toimima. See on kohtupraktika otsustada muidugi, millise õigusvaldkonna võistlev menetlus on teatud küsimustes n-ö võistlevam – kas tsiviil - või kriminaalmenetlus, sh kriminaalmenetlus üldse ja ka nt tsiviilhagi osas. Maakohus kaalutleb, et siiski selliseid kaitsja poole vastuväiteid ei saa ka praeguses staadiumis siiski täiesti tähelepanuta jätta, kuivõrd need esitati väidetavalt niivõrd jõulise rõhuga õigeksmõistmise taotluses, et ka süüdistatavatele peab olema igati selgitatud ausa kohtumenetluse printsiibist lähtudes tekkinud kaitsjate poolt väidetud olukord käesoleva otsusega. 4.1.
6. Väidetava ebaseadusliku jälitustoimingu ja loa rikkumise sisu Kaitsja pool leiab, et kuivõrd Soometsa varjatud jälgimist jätkati pärast X tänavalt lahkumist, siis on kogu jälitustegevus ebaseaduslik. Maakohus märgib, et kaitsja on esitanud selle vastuväite, ehkki tema poolt väidetavat rikkumist otseselt puudutaval ajaperioodil ei kogutud asja ühtegi olulist tõendit (ka narkoaine visati välja hiljem auto aknast). Asjaolu, et jälitusprotokollis on täpsemalt selline vormiline viga, on õige, kuid nimetatud probleem ja selle taust ei ole suuruselt võrreldav sellena nagu seda on kohtule esitatud kaitsjate poolt. 4.1.2.
7. Vastuväitest tulenevad õiguslikud küsimused kohtu jaoks - kui niivõrd vahetult kasvab salajane menetlustoiming üle avalikuks menetlustoiminguks, siis kas saab vahetult isiku nt võistleva tsiviilkohtumenetluse juurdunud reeglite kohta RKTKo 22.11.2011 asjas nr 3-2-1-113-11 p
8. 1 22 / 42 1-21-1578 kinnipidamisega seotud üksuste tegevust (sõltumata sellest, kas need olid eelnevalt varjatud jälgimisega seotud või kiirreageerijad) enam pidada salajaseks menetlustoiminguks ehk jälituseks üldse ja seda olukorras, kui sellise teoreetilise hinnangu on andnud varjatud jälgimise protokolli koostaja ja kui seda tuleb pidada ekslikuks. Ekslikuks mitte jälitamises, vaid jälitamiseks pidamises. Mingil põhjusel on kajastatud väga lühikest aega jälitusprotokollis (I kd tl 147) ka M. Soometsa auto liikumine X tänavalt ära ehk sisuliselt pärast

§ 184lg 1 koosseisu realiseerimist A.

Martinsoni ka M. Soometsa (süüdistuse järgi Soometsa osas jätkus tegu veel edasi kuni kinnipidamiseni kokaiini autos vedamise läbi) poolt. See on protokolli koostanud ametniku teoreetiline hinnang. Maakohtu hinnangul on see ekslik, sest vormiks ja sisuks on isiku kinnipidamise asjaolude kajastamine, mis olemuslikult ei ole salajane ehk jälituse toiminguks konkreetsel juhtumil, on see siiski pandud varjatud jälgimise protokolli. Mingit menetluslikku tarvidust selles ilmselt ei olnud, sest 22.02.2021 asitõendivaatluse protokollis (I kd tl 162 jj) on eraldi vaadeldud politseisõiduki pardakaamera salvestis ja on selge, kui auto keerab nn X poole X teelt, siis kiirreageerijad ka sekkuvad tegelikkuses X teel ning kohtu arvates on tähtsusetu ja ülepingutatud probleemi püstitus, kui nt selles toimingus osalesid ka eelnevalt varjatud jälgimisega seotud isikud, üksused või üksus. Ka isiku kinnipidamine tahes või tahtmata eeldab teatud vahetut jälgimist tegutsemiseks, kuid see pole veel jälitus. Vastamata jääb küsimus nii Eesti suuruse riigi seisukohast, kui ka muidu, miks politsei ei või omavahel õiguskorra kaitsmise eesmärgil ratsionaalsust, otstarbekust ja ökonoomsust silmas pidades koostööd teha, kui see on vältimatu sellistes operatsioonides ning üleüldse kui eesmärgiks ei ole enam salajased menetlustoimingud, vaid kogu sündmuse avalikustamine isiku kinnipidamise läbi. Ei nähtu kuskilt, et politsei eesmärgiks oli õiguste rikkumine. Kaitsjate poolt toodud probleemi asetus oleks ebaloomulik teoreetiline käsitlus toimingutest ja eluliselt võimatu eristuse vajaduse nõudmine, mis omakorda ei tooks kaasa ka mingeid isiku õigusi kahjustavaid tegevusi (isegi kui hüpoteetiliselt kaitsjatega nõustuda). Ainukeseks riiveks isiku õigustele pärast X tn lahkumist oli kuriteos kahtlustatavate kinnipidamise kui igati seadusliku eesmärgi realiseerimine, et neile kahtlustused esitada. Kinnipidamine on avalik toiming. Vahetu eesmärk oli kaitsta õiguskorda ja kurjategija pidada kinni loetud minutite jooksul pärast antud kohtumist. Eesmärk ei olnud isikute õiguste rikkumine ja selle läbi tõendite kogumine, vastupidise väitmine on väga suur liialdus. Kinni peeti Soomets küllaltki vahetult ja on ka arusaadav, miks praktikas taktikalistel jm kaalutlustel või lihtsalt ajaliselt kohe sündmuspaigal X kinnipidamist ei jõutud teha. Eeltoodu ei tohiks olla ka diskussiooni teema. Esiteks ei ole teada, kui kaua kohtumine kestab ja kas kokaiin antakse edasi just antud aadressil või liigutakse selleks veel kuhugi edasi jne. Kui on vahetu operatsioon X, kus elab ka teisi inimesi – on loomulik ja proportsionaalne, et tuleb arvestada ka sellega. Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt, kui komplekteeriti meeskond, siis eesmärk oli see, et reageeriksid need, kes on kõige lähemal antud asukohale. P. ülekuulamisest (III kd tl 138): „Te rääkisite, et oli vaja meeskond komplekteerida, kes osaleks kinnipidamisel. Kas ma saan õigesti aru, et teine sõiduk oli kõnealune Mercedes? - Meil oli rohkem sõidukeid kasutada. Aga sündmuskohta jõudis kaks sõidukit? 23 / 42 1-21-1578 - Jah. Eesmärk oligi see, et reageerisid need, kes olid kõige lähemal antud asukohale.“ Kohtumine lõppes sisuliselt ca kell 18.30 I kd tl 146 ja Soomets peeti kinni juba 18.

1. Kohus leiab, et eeltoodust on arusaadav, et kui on antud käsk isik kinni pidada kuriteo avastamise tõttu, siis hakatakse ka politsei poolt kogu jõududega seda tegema. Määrav on see, et kokkuvõttes kinnipidamine toimus üsna vahetult ja kohtumise lõppedes oli eesmärk kinni pidada täitmiseks ning koheselt asuti seda ka realiseerima. Eeltoodut näitab ka kogu sündmuste käik uuritud tõendite järgi. Pardakaamerasalvestist kohus vaatles ka kohtuistungil (I kd tl 171). Praktikas isikute kinnipidamisel kasutatavad pardakaamerad ja ka nt vormikaamerad ei ole ka sellised tehnilised vahendid, mis on riigisaladus. Reeglina on need avalike menetlustoimingute fikseerimise vahendid. See ei tähenda, et kinnipidamise käigu kohta ei võiks ka seda teostanud ametnikud ütlusi tunnistajatena anda. Arvesse kuulub võtmisele tegelikku ehk sisuline olukord, kui kinnipidamise käsk ja ajaline faktor näitavad, et koheselt on üksuste eesmärgid üksnes suunatud isiku kinnipidamisele, sest kuritegu on avastatud. Võimalik õiguslik küsimus on, kas see on oluline sisuline või vormiline menetlusnormide rikkumine, kui jälitusprotokollis on kajastatud asjaolusid, mis tegelikkuses sinna protokolli ei kuulu ja olemuselt pole jälitustegevus. Kohus leiab, et see on üksnes vormiline rikkumine ja ilma olulise sisulise probleemita käesolevas asjas. Kokkuvõtvalt. Mittejälitusest ei saa üksnes protokolli kandmise kaudu jälitust, isegi kui see vormiliselt jälitusprotokolli pannakse, ei mõjuta saa olemuslikult teiste, s.o jälitustoimingute õiguspärasust. Lisaks jälitustoimingu sisuks ja eesmärgiks ei ole üheski mõttes selle avalikuks tulek toimingu käigus, erinevalt isiku kinnipidamise toimingust. Selle tõendi jäädvustamise koht on asitõendivaatlusprotokollis või istungiprotokollis (nt pardakaamera vaatlus vms), milles on fikseeritud selle vaatlemine kohtuliku uurimise käigus ja/või lisaks võimalike kinnipidamisega seotud tunnistajate ülekuulamise instituudi kasutamine. Kinnipidamisele asumise fikseeringu sattumine jälitusprotokolli on aga andnud võimaluse tekitada teatud menetluslikku segadust, kuid ei anna alust teha sellest mingeid kaugele ulatuvaid järeldusi. Jälitustoimingu käigus aset leidnud rikkumise tuvastamisel puudub kohtul muidu tõendi lubatavuse küsimuses kaalumisvõimalus ja see rikkumise tulemina saadud tõend tuleb tõendite kogumist välja jätta. Isegi eeltoodud hüpoteetilise olukorra puhul ei muudaks see kehtetuks kõiki asjas kogutud muid tõendeid, sh seaduslike lubade alusel kogutud. Antud juhul on oluline, et jälitustoiming ise ei ole üldse protokolli vormistamine ja selles tehtud vead ei ole jälitustoimingu vead. Jälitusprotokoll on tuletatud tõend jälitustoimingu tulemustest, sh üldreeglina mitte avalikest menetlustoimingutest. Kui anti üldine käsk vahetult pärast Martinsoni ja Soometsa kohtumist pidada kinni Soometsa mootorsõiduk, siis sisuliselt ja teoreetiliselt lõppesid ka varjatud menetlustoimingud ära, sest kõik edasine oli nii suunatud avalikule menetlustoimingule ja selle korraldamisele. Seetõttu teoreetiliselt oli menetleja poolt tarbetu pidada neid asjaolusid varjatud jälgimiseks ja kajastada seda jälitusprotokollis, sest need on üksnes avaliku menetlustoimingu - isiku kinnipidamise asjaolud. On loomulik, et sõiduki kinnipidamiseks valitakse ka sobiv koht ja on ka kohtu jaoks arusaadav, kui seda ei tehta vahetult X tänaval, sest kohtumise kestus ei olnud ette prognoositav ning ei ole välistatud, et nt kaalutakse sedagi, et ei saa paljastada taktikat ja 24 / 42 1-21-1578 metoodikat. Samuti ei ole kiirreageerijate, sh tunnistaja P. ütlused varjatud jälgija tähelepanekud. Kogu eeltoodu on andnud siiski paljuski ainest kaitse vastuargumentide esitamisel, et toimus M. Soometsa ebaseaduslik varjatud jälgimine ja seda ka ühe väidetavalt ebaseadusliku prokuratuuri loa resolutsiooni punkti järgi (vt 4.1.2.2.) pärast kohtumise lõppemist – s.o. ebaseadusliku varjatud jälgimise all peab Martinsoni kaitsja silmas aega, mil lahkus Soomets Martinsoni elukohast X tn (süüdistuses toodud teo toimepanemise aeg). Ja ühtlasi seetõttu peab kogu asjas olevat jälitustegevust ebaseaduslikuks. 4.1.2.
2. Vastuväitest tulenev õiguslik küsimus kohtu jaoks – kas hüpoteetiliselt ühe resolutsiooni punkti (ühe loa, prokurör andis ühes dokumendis resolutsiooni järgi mitu luba) kehtetus tooks kaasa ka teiste resolutsiooni punktide (lubade) kehtetuse nii prokuröri lubade kui kohtumääruste korral. Esiteks tuleb lahendada küsimus, kas üldse sellise sõnastusega väidetav resolutsioon eksisteerib ja kas see pole kaitsja poole äärmuslik tõlgendus. Martinsoni kaitsja viitab varjatud jälgimise prokuröri resolutsioonile kui probleemile, pidades seda ebaseaduslikuks ja väidab, et just selle alusel toimuski Soometsa varjatud jälgimine ning seetõttu on ka kõik teised jälitustoimingud ebaseaduslikud. Juba eelpool mainitult, tõepoolest ekslikult on jälitusprotokollis kirjas Soometsa kinnipidamise asjaolud, kuid seda probleemi ei anna n-ö laiendada lõpmatuseni. Martinsoni kaitsja kohtukõnes märkis, et varjatud jälgimise aluseks on jälitustoimingu protokollis toodud abiprokurör O. P. 13.08.2020 luba nr X, mille resolutsioonis on märgitud: Varjatud jälgimine ajavahemikul 18.08.2020–17.10.2020 (61 päeva). Arlet Martinson (isikukood toodud). -Arlet Martinsoni varjatud jälgimine.-Arlet Martinsoniga kohtuvate isikute varjatud jälgimine, kelle osas on põhjendatud alus arvata, et neil võib olla seos uuritavate kuritegudega. //—//. Kaitsja vastuväites sisaldub vastuolu selles, et isegi kui oletades kohus nõustuks, et X tn Soometsa lahkumiseks puudus eraldi Soometsa varjatud jälgimise luba, siis seaduslikud load olid muuks, sh oli see A. Martinsoni asukohas temaga kohtunud Soometsa jälgimiseks ikkagi olemas, mille käigus anti üle kokaiin. Soometsa süüdistuses on fikseeritud nii kokaiini omandamine A. Martinsoniga kohtumisel kui ka kokaiini sõiduautoga edasitoimetamine. Seega puudus viimase jälgimiseks justkui luba. Kohus on ka ülal asunud seisukohale, et tegemist ei olnudki varjatud jälgimisega pärast isiku kohest kinnipidamise käsku. Kokkuvõtvalt vastuseks kaitsja poole vastuväidetele: 1) kaitsja poole seisukoht loa resolutsiooni tõlgenduse (kaitsja S. Reinsaare kohtuvaidluse tees p 4 V kd tl 10) prokuröri varjatud jälgimise lubade resolutsioonist on väär ja ekslik, sest prokuröri resolutsiooni järgi luba ei ole antud menetlejale ise otsustamiseks n-ö laiendavalt mis tahes isiku individuaalse edasise varjatud jälgimiseks, kes lahkub A. Martinsoni juurest nagu väidab kaitsja. Maakohtu hinnangul on resolutsioonis fikseeritud, et varjatud jälgimise luba on antud A. Martinsoni osas ja temaga kohtuvate isikute osas. Viimaste osas on ka täpsustus - põhjendatud alus arvata, et neil võib olla seos uuritavate kuritegudega, kui seda seost ei ole, siis katkestataks ka varjatud jälgimine. Prokuröri antud loa resolutsioonist võib aru saada, et mõeldud on siiski kohtumist, millest võtab osa ka Martinson ehk Martinsoni asukohas, mitte, et asutakse eraldi varjatult jälgima isikuid, kes on Martinsoni asukohast lahkunud. 25 / 42 1-21-1578 2) Tuleb arvestada sedagi, et ühe dokumendina vormistatud jälitusluba võib sisaldada aga mitut resolutsiooni punkti ehk luba mingiteks toiminguteks ja praktikas vormistakse need ühe määrusena, isegi kui üks luba mingiks toiminguks (nt eraldi individuaalselt Soometsa varjatud jälgimiseks) oleks ebaseaduslik rikkumiste või üldse loa puudumise tõttu, siis kaitsja poolt ei ole tõstatatud muude lubade kohta selliseid vastuväiteid ning neid ka kohus ei tuvasta. Ka teiste lubade järgi teostatud jälitustoimingutega on juba tõendatud kuriteo toimepanemine. Kohus hindab iga loa seaduslikkust ja selle mõju eraldi. 3) Kaitsja vastuväites (V kd tl 10 p 6 alapunkt 2) sisaldub sisemine vastuolu selles, et isegi kui oletades kohus nõustuks, et X tn M. Soometsa lahkumiseks puudus eraldi individuaalselt M. Soometsa varjatud jälgimise luba ja toimus varjatud jälgimine lubamatu loa alusel, siis seaduslik luba oli A. Martinsoni asukohas temaga kohtunud (kuni kella 18.30 I kd tl 146) isikute (sh M. Soometsa) jälgimiseks ikkagi olemas, mille käigus anti üle kokaiin ja sellega peeti kinni M. Soomets kiirreageerijate vastavalt seaduslikule käsule, sh tunnistaja M. P. poolt, 6 minuti jooksul (s.o kell 18.36 – I kd tl 187). Asukohta, kuhu Soomets oli kinnipidamisel jõudnud, ei olnud ajaliselt ja eluliselt võimalikki teisiti jõuda, kui vahetult selle sama autoga, millega Soomets vahetult kohtumiselt lahkus. Kohtumine aga andis küllaldaselt alust arvata, sest piisav kahtlus ja indikatsioon uuritud asjaolude kontekstist tulenevalt olemas ehk kokaiini üleandmise fakt leidis aset. Soometsa süüdistuses on tehtud talle sisuliselt kaks etteheidet, mis mõlemad vastavad ka eraldivõetuna

§ 184lg-le 1: - esiteks fikseeritud nii kokaiini omandamine A.

Martinsoniga kohtumisel; lisaks teiseks ka kokaiini sõiduautoga edasitoimetamine. Seega kui eksisteeriks probleem, et puudus viimase jälgimiseks väidetavalt justkui luba, siis siiski ka sellisel juhul vahetult isiku kinnipidamine on avalik menetlustoiming ja ka autoga edasitoimetamine on tõendamist leidnud. Ehkki antud vastuväide tõendile toodi esmakordselt A. Martinsoni kaitsja poolt välja alles kohtuvaidluses, ei puuduta see vastuväide sisuliselt ega teoreetiliselt eelnevat, ehk kohtumist A. Martinsoniga ja hilisemat fakti, et Soomets kinnipidamise käigus narkoaine autost välja viskas (nt viimast ei ole fikseeritud jälitusprotokollis, mis on õige, sest ka see oli kinnipidamise käigus aset leidnud fakt). Kaitsja on kohtuvaidluses leidnud ka seda, et igal juhul ja üldse ei oleks tohtinud prokuröri varjatud jälgimise loa järgi jälgida Soometsa (V kd tl 13 p 22), et prokuröri loas ei ole kirjas üldse M. Soometsa nime ning seetõttu on arusaamatu tema seos teiste isikute nimedega, kes on loas nimetatud. Kohus leiab, et kaitsja seisukoht on taas ekslik. Prokuröri kõnesolev luba sisaldab ju tegelikkuses väga mitut luba mitmeks erinevaks toiminguks (pealkiri on vaid ainsuses, nt kohtumäärusega antavas loas võib ka olla mitu luba ja siiski on pealkiri mitte määrused vaid määrus; kui ka süüdistatavaid on kohtuotsuses mitu, nimetatakse ikkagi kohtuotsus ja ainsuses), sh põhjendatult ühe resolutsiooni ehk loa sisuks on A. Martinsoni varjatud jälgimine ka siis, kui ta kohtub teiste isikutega. Oleks ju absurdne, kui Martninson asub kellegagi kohtuma, siis koheselt tuleb lõpetada varjatud jälgimine. Seetõttu on ka tehtud eluliselt vastavas resolutsioonis sõnastus, mis võimaldab asjasse puutunud kohtumisi jälgida. Ja see on menetleja risk, kui hiljem tuleb välja, et asjasse mittepuutuvaid ehk pelgalt eraelulisi kohtumisi jälgiti ja 26 / 42 1-21-1578 selleks puudus ka kuriteokahtlus ex ante. Sellisel juhul oleks tõepoolest jälitustegevus ebaseaduslik. Antud juhul aga sellist juhtumit ei esine. Tahes-tahtmata jälitustoimingut juhtiv ametnik peab ja lausa kohustuslikult kaaluma ka toimingu käigus erinevaid küsimusi seaduslikkuse tagamisel, sh kasvõi seda, et kui nt teoreetiliselt on olemas vajalik luba jälitustegevuseks, aga toimingu käigus selgub, et kahtlused olid täiesti ekslikud ja asjast on täiesti valesti aru saadud, siis vaatamata seaduslikule loale tuleb jälitustegevus katkestada. Ja vastupidi ka nn juhuleiu korral, ei pea jälitusametnik kui silmaklappidega masin jälitustoimingut kohtu loaga kaetud asja raames katkestama, kui on igati eeldatav, et ka juhuleiuks oleva kuriteo puhul oleks jälitustegevus olnud lubatud. Eeltoodu ei tähenda, et jälitusasutusele oleks prokuröri loaga volitused jälitustegevuse loa otsustamiseks ebaseaduslikult edasi delegeeritud. Seega ei saa nõustuda kaitsja (S. Reinsaare kohtukõne V kd tl 14-15) siiski ekslike ehk liigsuurte üldistustega seisukohtadega jälitustegevuse teemal. Prokuröri loas on küllaldaselt põhistatud piisav kuriteokahtlus A. Martinsoni osas ja selles osas ka loogiline, et teatud juhtudel temaga kohtuvad isikud võivad kohtuda temaga kuriteo eesmärgil. Arusaadavalt puuduks eesmärk, kui antud kontekstis nt kohtuma tuleb EMORI küsitleja või rahvaloendaja vms ilmselt asjasse puutumatu isik, ka sellest peab jälitusametnik ise aru saama, siin on just selliseid juhtumeid seaduslikkuse tagamisel mõeldud. Lisaks kohtumiste käsitlemine selliselt jälitusloas on põhjendatud. Põhjusel, et juba eluliselt peaks olema ka arusaadav, et suures koguses narkootilist ainet ei käidelda üksnes enda tarbeks ja eesmärk on selle pealt teenida, mis eluliselt lausa möödapääsmatult eeldab aine edasiandmist teatud kohtumiste kaudu. Seetõttu esines ka jälitusloa andmise eeldusena ultima ratio A. Martinsoniga kohtuvate isikute jälgimiseks nii ex ante kui ka post ante analüüsi põhjal. 4) Lisaks kaitsja poolt tõstatatud resolutsiooni tõlgenduse probleem ei saaks ka aktualiseeruda, sest see ei realiseerunud ei salajasel pealtkuulamisel ega avalikul toimingul (Soometsa kinnipidamisel) ehk üldse kuriteo avastamisel, Soometsa kahjuks kasutatavate süütõendite hankimisel ja kuriteo tõendamisel. Selline väide on tekkinud üksnes ekslikult kinnipidamise asjaolude käsitlemise tõttu jälitusprotokollis. Vorm ei saa aga muuta sisu tegelikkust, see on määrav menetlustoimingutele ja selle õiguslikele mõjudele hinnangu andmisel. Ekslikult väga laia ja äärmusliku tõlgenduse kaudu on kaitsja esitanud etteheited prokurör O. P. varjatud jälgimise:

1. a)resolutsioonis kajastatud muuhulgas ühele loale ja
2. b)resolutsiooni väidetavalt liiga üldisele sõnastusele ning
3. c)et väidetavalt selle resolutsiooni alusel justkui toimus kindlasti Soometsa varjatud jälgimine pärast Martinsoni juurest X tn lahkumist. Sellist tõlgendust on loomulikult võimaldanud ka ekslik menetleja toimine protokolli vormistamisel. Lähtudes tegelikust sisust, toimus siiski vahetult Soometsa kinnipidamine, tegelikkuses antud kaitsja poolt tõstatatud hüpoteetilise äärmusliku tõlgendusega hüpoteetiline oht või probleem kaasuses ei aktualiseerugi, mingeid põhiõiguste kahjulikke riiveid ei teki, sest lõpule viidud kuritegu oli tuvastatud lubatud toimingutega X tn Soometsa ja Martinsoni kohtumisel ning sellega eelnenud lubatud toimingutega. Sealjuures võimalikud etteheited ei ole kuidagi põhjuslikus seoses jälitustoimingutega ja nende tulemusega – kuriteo avastamisega. 27 / 42 1-21-1578 Isegi kui käsitleda, et üks resolutsiooni punkt ehk konkreetne luba oli mittekasutatav, mis oleks eluliselt siiski äärmuslik ja mitte tavakeelne tõlgendus, on muude lubadega kaetud toimingud kehtivad. Samas kuivõrd isegi teoreetilises mõttes ei ole teostatud (üksnes Soometsa suhtes) varjatud jälgimise keelatud toiminguid, siis ei saa see tuua kaasa ka jälitustoimingute lubamatust. Kui toiminguga seotud õigused ja kohustused on suunatud avalikule tegevusele, siis ei ole tegemist salajase menetlustoiminguga. Maakohus ei pea varjatud jälitamiseks isiku kinnipidamise protsessi, sest see on avalik menetlustoiming. Kui ekslikult nimetatakse ja käsitletakse seda varjatud jälgimiseks ja fikseeritakse ka jälitusprotokollis, ei too see kaasa mingeid minetusi ega riiveid, sest tegemist ei ole teoreetiliselt ja olemuslikult varjatud jälgimise instituudiga, vaid avaliku toimingu ja selle käigu fikseerimisega. Samaselt nt ei ole kinnipidamisel ka politsei rinnakaamera kasutamine jne. 4.2. Kaitsjate teine põhivastuväide seoses 09.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolliga (seostatud ka läbiotsimisprotokolliga, J. ja V. ütlustega) 4.2.1. Menetluslikult sellise vastuväite esitamise aeg Taaskord on kaitsja poole poolt konkreetsed vastuväited ja etteheited tõenditele tõstatatud alles pärast tõendi vastuvõtmist kohtu poolt ja kohtuliku uurimise lõpetamist. Küsimus on küsimata jäänud küsimustes ehk n-ö võistlemata jäänud võistluse osas (n-ö teatud tekitatud lisaetapis, mida soovitakse, et võetaks ka arvesse), kui sisuliselt alles kohtuvaidluses tehakse ülekuulatud tunnistajale etteheide valetamise ja võltsimise asjaolude kohta, mida temalt konkreetselt (sellise etteheite või vastuolu kohta) ei küsitudki. Samuti tehti seetõttu kaitsja poolt omakorda järeldus, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on võltsitud ja tekkinud on küsimus tõendite kunstlikus loomises (V kd tl 10 kõne p 6, tl 19). Piltlikult, kuidas on võimalik n-ö kohtulik mitmevõistlus erinevates küsimustes prokuröri ja kaitsja vahel, kui kaitsja pool arvab endale ühe etapi teatud küsimuses ise juurde ning soovib ka lõpparvestuses seetõttu enam plusspunkte. Maakohtu hinnangul see pole kooskõlas võistleva menetluse reeglitega ja see ei olegi võimalik. Nendes küsimustes ei peetud vajalikuks eelnevalt vastaspoolega võistlust pidadagi. Õigeaegselt põhivastuväite esitamata jätmisele peaksid loogiliselt ja võrdsuse seisukohast järgnema võistlevas menetluses sellise vastuväite õiguse kaotamise negatiivsed tagajärjed, s.o vastuväite esitada soovijale, mitte vastupidi. Konkreetselt kohus peab taas silmas seda, kuivõrd tähtsaks on kohtuvaidluses peetud kaitsja poolt üht tunnistajalt küsimata (kohtuliku uurise käigus uurimata) ja muidu väga selgepiirilist asjaolu (Martinsoni kaitsja kohtukõne ca 10,5 leheküljest teesidest on see kirjas sissejuhatuse ja jälitusteema järgselt otseselt ca 4 lehel, V kd tl 15-18). Eeltoodut ei peetud tähtsaks aga tunnistaja ülekuulamisel, et miks on tunnistaja J. allkiri sündmuskoha vaatlusprotokollis (tegelikkuses üksnes mitte just vaatluse läbiviijana, vaid kõrvalise tähtsusega isikuna kui osalejana) kui ütluste järgi oli ta kontoris. Sellise diametraalse lahkheli kohta tunnistajale küsimusi ei esitatudki, sündmuskoha vaatlusprotokolli selle kohta ei näidatud ning nõustuti ka kohtuliku uurimise lõpetamisega. Kui võistleva menetluse käigus mingit selgepiirilist asjaolu ei vaidlustata, siis kohus ei saa ka menetluse juhtimisel eeldada, et see on poolte jaoks määrava tähtsusega probleem ja kohtuliku uurimise teema. Küsimus ei ole selles, et kohtuvaidluses ei võiks tuua tõendite kõrvutamisel välja vastuolusid, kuid niivõrd just poole enda poolt teravdatult oluliseks peetavaid vastuolusid kui põhiväiteid 28 / 42 1-21-1578 (s.o üles ehitatud kaitsestrateegia olulisemad argumendid isiku õigeksmõistmiseks) peaks pool käsitlema tõendite avaldamisel ja tunnistaja ülekuulamisel või hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Selliseid põhiargumente ei esitatud ei kaitseaktides ega kohtulikul uurimisel. Siis kohtu hinnangul ei saa olla sellistel vastuväidetel ka kohtuvaidluses enam sellist taotletavat kaalu. Eeltoodud protokolle silmas pidades kohtuliku uurimise käigus esitatud konkreetsed vastuväited on aga üksnes alljärgmised: 1) kaitsja pool 25.08.2021 istungil esitas vastuväited 09.09.2020 sündmuskoha protokolli osas (III kd tl 118), kuid need vastuväited olid sisuliselt aga sellised, et tõendiallikaks said olla muu allikas (kellegi teise ütlused narkoaine viskamise kohta, s.o tunnistaja M. P. ütlused), mitte sündmuskoha vaatluse tulemus, mille käigus narkoaine leiti. 1.1) Eeltoodut on kohus ka arvestanud, sest puudub vaidlus, et tõepoolest narkoaine leidis M. P. Tahes- tahtmata antud olukorras ongi sündmuskoha vaatlus osaliselt tuletatud tõend tunnistaja tähelepanekutest ja sellega seoses osundamisest, sest ala oli küllaltki suur ja tähelepanek konkreetne, mis võimaldas ka just seda asjasse puutuvat ala sealt vaadelda. Kohtuvaidluses nimetas kaitsja S. Reinsaar seda tõendit aga juba süüdistuse keskseks tõendiks (V kd tl 10 p 5) – maakohtu hinnangul antud tõend ei ole keskne tõend, käesolevas asjas on arusaadavalt oluline tõendite kogum. 2) 09.09.2020 Audi A6 läbiotsimisprotokolli avaldamisel (III kd tl 119) kaitsja T. Veer märkis, et sellel tõendil ei ole sisulist tähtsust süüdistuses sisalduvate tõendamiseseme asjaolude kohaselt. Ka eeltoodut on kohus arvesse võtnud ja ka sellega nõustunud. 2.1) Pärast tõendi vastuvõtmist ehk hilisemalt on kaitsja pool küll väitnud, et Audi A6 klaasidest ei olnud võimalik läbi näha ja tajuda mingi aine väljaviskamist (kohtu seisukoht sellega seotud taotluse osas IV kd tl 205), selle kohta on aga olemas tunnistaja P. ütlused, kes tajus viset aknast välja ja visatud nutsakal olid ka süüdistatavate DNA jäljed ning kaup vastas kohtu loal salajase pealtkuulamise ja vaatamise salvestamisel tellitud karakteristikutele. Vaidlus puudub selles, et antud sõidukit juhtis vahetult enne kinnipidamist M. Soomets, kes viibis autos ka üksinda. Vaidlus puudub ka selles, et tagumine aken oli sõidu ajal avatud (M. Soometsa ütlused IV kd tl 150, 171), ka antud olukord võis mõjutada nähtavust ning selge on ka see, et väljaviskamine oli seeläbi võimalik. Põhjus, et M. Soomets suitsetamiseks avas akna, ei välista akna ärakasutamist ka narkoaine väljaviskamiseks, kuid asjaolude kohaselt ta vaevalt seda suitsetamiseks jõudis ja soovis antud kontekstis kasutada. Selle tõestuseks on P. 25.08.2021 ütlused: „Sel hetkel, kui olime kahe vana hoone vahel, nägin ma läbi tagumise Audi klaasi, et Audil avanes parempoolne kõrvalistuja aken ja juhi käsi liikus akna suunas. Teie nägite, et aken läks lahti? - Jah, sest sõidukisse tekkis rohkem valgust ja oli näha, et aken avanes.“ 29 / 42 1-21-1578 Asjaolud, et kaitsja poolt tõstatatud vastuolud protokollide kellaegade osas on õiged ja formaalselt menetlustoimingutes osalenud isikute asukohad fikseeritud kellaaegade järgi ei klapi, on praegusel hetkel objektiivselt selged. Samas nende mõjude suurus süüdistuse tõendatusele ei ole jällegi nii suured kui kaitsja pool on seda eksikombel väitnud. Selguse huvides olgu märgitud, et käesolevaga kohus sugugi ei kiida heaks olemasolevaid ebatäpsusi protokollides, vaid näitab ära, millised on menetluslikud ja tõenduslikud tagajärjed antud küsimuses käesolevale kohtuasjale. Tõepoolest 09.09.2020 sündmuskoha (X) vaatlusprotokoll (I kd tl 172) puhul on märgitud uurimistoimingu ajaks kell 18.40-18.50. Protokoll on allkirjastatud käsitsi eriasjade uurija M. R.poolt ning vanemuurija S. J. poolt, viimase kohta on märgitud, et tema osales. Tunnistajana ülekuulatud 15.11.2021 S. J. andis kohtus ütlusi, et tema oli jälitustoimingu perioodil kontoris (protokoll lk 15, IV kd tl 194), s.t. kui toimus varjatud jälgimine. Kaitsja S. Reinsaar kohtuvaidluses märkis: „Jälitustoimingu protokollist, mida S. J. nö live’s koostas, ilmneb, et kella 18:45 paiku lahkus Arlet Martinson enda elukohast ning kella 19:03 paiku sisenes koos spordikotiga Tervise ravispaahotelli. Samuti on protokollis kirjas, et kell 18:36 nähti, kuidas Margo Soomets kahtlustatavana kinni peeti. Selline kirje sai – ametniku enda ütluste kohaselt – formuleeruda vaid selliselt, et ta ise istus kogu selle aja kuni kella 20:39-ni kontorilaua taga ja kirjutas need kirjeid üles.“ Viidatud on S. J. koostatud 10.09.2020 jälitusprotokollile (I kd tl 147). Järelikult on viidatud vastuolule, et S. J. on osalenud sündmuskoha vaatlusprotokollis toodud kellajal üle jõe asukohas, kui ta oli samal ajal teisel pool kallast kontoris tema ütluste kohaselt. Eeltoodut võib mõnevõrra kinnitada ka tunnistaja V. ütlustega, kelle ütluste järgi võib aru saada, et tema ja protokollija J. olid kontoris varjatud jälgimise ajal, ehkki ütluste järgi pole selge (pole täpsustatud), kas ka pidevalt ühes ruumis V. (IV kd tl 185; J. enda ütluste järgi seda täpselt ei mäletanud tl 192-193, 196-197). Samuti selgitas J., et neid kinnipidamistega asju on üksjagu ja ta ei mäleta detailitäpsusega, kas V. oli sel ajal kontoris, sest üksus töötab ühel ja samal korrusel avatud ruumi põhimõttel. Kohus leiab, et see selgitus on piisav, sest tunnistaja selgitas, et võib mälus selles osas eksida. V. ütlustest nähtuvalt oli seega sissetuleva jälitusinformatsiooni osas sisuliselt isegi topelt kontroll, sest oluline info tuleb protokollimiseks sisse mõlemale ametnikule. Kogumis on arusaadav, et sündmuskoha vaatluse ja läbiotsimise protokollide kellaaegades on puudused ja vastuoluline on ka sündmuskoha vaatlusprotokolli märgitud J. osalus. Kuivõrd V. mäletas selgesti, kus ta oli ja J., siis ilmselt on J. antud asjas mälus eksimise momendid võimalikud. J. küsimuste esitamisel ei ole tegelikkuses täpsustatud, kas küsija jäi selle küsimuse juurde, pidades silmas X tänaval M. Soometsa ja A. Martinsoni kohtumise varjatud jälgimist, kui kohtumine lõppes sisuliselt ca kell 18.30 (I kd tl 146 ja M. Soomets peeti kinni juba 18.36) ja edasi anti juba korraldus isikute kinnipidamiseks ning eraldi jätkati A. Martinsoni varjatud jälgimist kuni tema kinnipidamiseni kell 20.39 (I kd tl 147). Põhjusel, et küsimuste fookus oli seotud eeskätt kohtumisega. Ka eeltoodu võib tekitada mälus eksimise võimaluse, kui küsimus 30 / 42 1-21-1578 väidetava probleemi/vastuolu kohta ei ole konkreetne ja hiljem tehakse selle baasilt kohtuvaidluses üldistusi. Seega ei ole küsitud konkreetselt ja seetõttu ei ole võimalik ka teha kaugele ulatuvaid järeldusi objektiivsuse seisukohast. Kui tunnistaja pidas silmas küsija küsimust kohtumise varjatud jälgimise osas, siis sellisel juhul oleks ka võimalik, et J. jõudis 18.40ks sündmuskoha vaatluse juurde ja tegemist on eksimisega mälus, et ta ei olnud siiski kogu aeg kontoris ja ta lähtus küsimuste fookusest seoses kohtumisega, millel anti üle narkoaine. J. väitis, et jälitustoimingu protokollimise ajal viibis ta kontoris, seega pidanuks see olema kuni 20.39ni (I kd tl 147) ja sündmuskoha vaatlusel osalemine seega võimatu, v.a. juhul, kui vahepeal siiski oli võimalik ära käia, kui tehnilised võimalused seda võimaldasid. J. andis ütlusi (IV kt tl 194), et: „Jälitustoimingu perioodi olin kontoris. Kui isikud olid kinnipeetud ja politsei jaoskonda toimetatud, siis sel hetkel nägin ka mina esimest korda kinnipeetud isikuid ja osalesin hiljem kriminaalmenetluse toimingutes, mis läbi viiakse.“ Soometsa kinnipidamise protokolli koostamise aeg on 09.09.2020 kell 20:00 (I kd tl 186) ja Martinsoni puhul on koostamise aeg 09.09.2020 kell 20.39 (I kd tl 189). Sealjuures osales Soomets ka oma sõiduauto Audi läbiotsimisel (I kd tl 178) asukohaga Lääne prefektuuri garaažis (Pikk 18, Pärnu) – läbiotsimisprotokollis on märgitud uurimistoimingu alguseks 09.09.2020 kell 19.00. Seega S. J. ütluste järgi ei saanud ta osaleda sündmuskoha vaatlusel väljapool kontorit, kuid samas keegi talle ka ülekuulamisel vastuolu selgitamiseks ega meenutamiseks antud sündmuskoha protokolli ei esitanud lisaks jälitustoiminguprotokollile. Tunnistaja J. ka selgitas, et kinnipidamisi on olnud tal palju. Seega selles osas jääb vastamata küsimus, kas tegemist on eksliku valemäluga või esines vastuolu. Samuti ei tähenda, et sündmuskoha vaatlusel osalemisel ta pidi nt kindlasti nägema Soometsa, sest ta andis ütlusi, et nägi teda esmakordselt kontoris (IV kd tl 194). Sündmuskoha vaatlusprotokollis ei ole ka märget, et protokolli koostamise aeg ja vaatluse aeg on erinev. Eeltoodust tulenevalt võib olla arusaamatu, miks J. ütluste valguses on tema allkiri üldse antud protokollil kui vaatlusel osalenu, kui ta oli enda ütluste järgi kontoris sel ajal. Ehkki kaitsja võistlevas menetluses konkreetselt küsis tunnistaja J. just asukoha kohta jälitustoimingu ajal, ei pidanud kaitsja vajalikuks antud vastuolu selgitada küsimuste kaudu ning nimetatud konkreetset ajatelje probleemi, viitega sündmuskoha vaatlusprotokollile. Tunnistaja J. selgitas ka, et neid kinnipidamistega asju on tal palju ja võib mälus eksida nt T. V. osas (IV kd tl 196197), viimase ütlused olid aga kindlad mälu seisukohast. Ajatelje võrdlus erinevate dokumentide kaudu ja selle tulemused on esitatud pooltele ning kohtule alles kohtuvaidluses. Kohtu hinnangul eeltoodu ei muuda praegu hetkelist objektiivset vastuolu. Olulisem on siiski see, et samas on kirjas sündmuskoha vaatlusprotokollis, et vaatluse teostas eriasjade uurija M. R., mitte S. J. Lisaks on varustatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ka fotodega ja see haakub usaldusväärse tunnistaja M. P. ütlustega. Seega ilmselt vaatlus on aset leidnud märgitud ajal ja antud tõend on kasutatav, kuid mitte määrava tõendina asjas seoses tekkinud vastuoludega J. osaluses. Kuivõrd vastuolu ei tõstatatud ega küsitud tunnistaja J. kohtulikul uurimisel, siis kohus ei näe, et esineks kaitsja poolt tõstatatud kuriteokahtlused. Nimetatud küsimusega on aga ilmselt 31 / 42 1-21-1578 mõistlik tegeleda prokuratuuri korraldusel politseil ja analüüsida objektiivselt tekkinud olukorda ning seejärel alles teha seaduslikud järeldused. 4.2.1.1. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja läbiotsimisprotokolli seos Kaitsja S. Reinsaar kohtuvaidluses: „Samas ilmneb Margo Soometsa sõiduki Audi läbiotsimisprotokollist, et M. R. viis selle läbi, see leidis aset Pärnu linnas Pikk tn 18 asuvas politseijaoskonnas ning selles protokollis sisaldub lause //-tsiteerin paberilt//: Läbiotsimist alustati kell 18:45 Pärnu linnas Pikk tn 18 asuva Lääne prefektuuri suletud territooriumil asuvas garaažis (vt protokolli lk 1 lõpus ja lk 2 alguses asuvat lauset).“ 09.09.2020 sündmuskoha (X) vaatlusprotokoll (I kd tl 172) puhul on märgitud uurimistoimingu ajaks kell 18.4018.50 09.09.2020 läbiotsimisprotokollis (I kd tl 178-179) on kirjas uurimistoimingu algusena 19.00 ja tekstis, et läbiotsimist alustati 18.45 Pärnus Pikk tn 18 Lääne prefektuuri suletud territooriumil asuvas garaažis. Uurimistoimingu lõpp 19:20. Protokolli kohaselt sarnaselt sündmuskoha vaatlusega on märgitud, et läbiotsimise viis läbi eriasjade uurija M. R. Protokolli lõppu on märgitud koostajaks M. R., osalejad R. K. ja R. P., lisaks kahtlustatav M. Soomets. Alles kohtuvaidluses on toodud välja seegi vastuolu. Maakohus leiab ka siinkohal, et tõepoolest nimetatud läbiotsimise aeg 18.45 algusega ei oleks loogiline. Samas läbiotsimise protokolli alguses on kirjas, et läbiotsimise uurimistoimingu alguseks on siiski 19.00 (I kd tl 178) ja sellisel juhul puuduks ka vastuolu ning ilmselt on tegemist seetõttu ka igati arusaadava eksimusega. Samas antud kellajal puudub niivõrd oluline tähtsus kriminaalasjas ja seegi protokoll ei ole määravaks tõendiks. Lisaks on näha, et Soometsa Audi fotode järgi tõesti asub siis juba Pikk tn 18 ehk läbiotsimine sai läbi viidud pärast sündmuskoha vaatlust. Prokurör on süüdistusaktis märkinud, et selle läbiotsimise protokolliga soovib ta tõendada sõiduauto välimust ja läbiotsimisel leitud esemeid. Läbiotsimise tulemus ei anna ühtegi süüstavad tõendit kriminaalasja või tõendit, mille üle oleks vaidlus või mis niigi poleks teiste tõenditega kaetud. 4.3. Kokkuvõttes kaitsjate poolt tõstatatud probleemi mõju ja selle suurus kriminaalasjale Esmalt väidetava probleemi suuruse määratlemiseks tuleb märkida, et kokaiini ja selle väljaviskamise trajektoori ei avastatud esmase tõendiallikana 09.09.2020 sündmuskoha vaatluse (I kd tl 172-175) ega läbiotsimise käigus. Eeltoodu oli ka oli kaitsja poole seisukoht vaatlusprotokolli avaldamisel. Oluline on tõendite kogumis see, et esmane tõendiallikas tekkis Soometsa kinni pidama saadetud ja Soometsa taga sõitnud auto kõrvalistujast kiirreageerija tunnistaja P. tähelepanekutest. P. kõrvalistujana ehk mittejuhiks olemisel pingelisel kinnipidamistoimingul 32 / 42 1-21-1578 oli võimalik jälgida sündmusi täpsemalt ja rahulikumalt kui autojuhil. Sealhulgas ka paremini, kui veel omakorda taga sõitnud sõidukis olnutel, kus oli ka pardakaamera. Vastuväited, et läbi toonitud klaaside ei olnud võimalik näha, on oletuslikud, sest tunnistaja P. kinnitas, et nägi ja selle tõestuseks leiti ka väljavisatud ese - kokaiin. Lisaks nimetatud nägemise võimalikkust ja konteksti oli täpselt võimalik tajuda üksnes tunnistajal, sest fotomaterjalide järgi kasvõi nt 22.02.2021 asitõendi vaatlusprotokolli lisas toodud fotodel tl 166 ja 167 on näha, et ka nt kõrval olev valge kabiiniga veoauto esiklaas justkui ei paistaks läbi (kohus viitas sellele ka istungil). Seega tunnistaja kaugus ja kirjeldus nägemisest on otsene tõend nägemise võimalikkuse kohta, millest tekkinud kahtlus leidis hiljem kinnitust. Kohtul puuduvad igasugused indikatsioonid kahtluseks, et tunnistaja P. oleks andnud valeütlusi või tal esines mingi tajumisprobleem. Siinkohal kaitsjate tõstatatud problemaatika sündmuskoha vaatluse, läbiotsimise protokolli ning tunnistajate J. ja V. ütluste teatud kellaaegade vastuolude tõttu, samuti süüdistuse tõendatuse kohaselt, ei aktualiseeru põhjaliku süüstava tõendite kogumi tõttu nii suurelt, kui kaitsjad on seda esitlenud ja on üle paisutatud, põhjustel, et:
4. a)narkoaine kahtlusega nutsaka (vaadeldud 09.09.2020 asitõendi vaatlusprotokollis ja tehtud ka positiivne kiirtest kokaiini suhtes, I kd tl 176-177) väljaviskamine avastati tunnistaja P. poolt juba enne sündmuskoha vaatlust, mitte esmaselt sündmuskoha vaatlusel või selle käigus juhusliku leiuna ning eelnevalt tunnistaja P. pani ka sellele nutsakale vihma eest kaitseks peale Peugeoti porimati;
5. b)leitu haakub tunnistaja P. ütlustega ehk tunnistaja poolt kirjeldatud nutsakas vastas hilisemalt sündmuskoha vaatlusel tuvastatule (sama porimatt ka pakendatakse asitõendina);
6. c)leitu haakub omakorda X kontoris Soometsa poolt tellitud toote karakteristikutele – salajase pealtkuulamisega fikseeritule, sh narkoaine ekspertiisiakti kohaselt. Isegi kui Soomets andis ütlusi (IV kd tl 144-145), et vestluses räägiti arvude nimetamisel küttepuidu ruumidest, siis küttepuid kinnipidamise päeval Soomets ei vedanud ning kohus peab seda kontekstist lähtudes sihilikuks eksitamiseks;
7. d)kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav ja on paljasõnaline, et Soomets ja Martinson lavastati politsei töötajate poolt süüdi, sellise kahtluse põhistamiseks puuduvad indikatsioonid. Küll esinesid aga läbivalt tugevad kahtlused, et narkokuritegu ette valmistati ja toime pannakse, see on arusaadav nii ex ante kui isegi post ante hinnangut kohtu poolt käesolevaga andes;
8. e)sündmuskoha vaatluse ja läbiotsimise protokolli kohaselt on ilmselt eksitud läbiotsimise aja fikseerimisel kellaajas ja kaitsjate poolt toodud viited seda näitavad. Eeltoodu viitab ilmselt liigsele lubamatule kiirustamisele ja lohakusele, samas kontekst ja tõendite kogum ei viita süüdistatavate suhtes süütõendite fabritseerimisele või tahtlusele selleks ning usaldusväärse süüstava tõendikogumi puudumisele. Vastuolu sündmuskoha vaatlusel S. J. osalemise ja asukoha osas, on siiski antud tunnistaja probleem, mida menetluslikult konkreetselt ei peetud vajalikuks uurimise ajal välja selgitada kaitsja poolt, ehkki oli võimalus. Samas S. J. ise ei viinud ka läbi sündmuskoha vaatlust ja 33 / 42 1-21-1578 vaatlus ilmselt toimus pärast Soometsa kinnipidamist. J. ei esitatud ühtegi küsimust kaitsjate poolt, liiatigi esitatud talle antud sündmuskoha vaatlusprotokolli. Seega antud juhtumil on see pärast kohtulikku uurimist kõrvalise tähtsusega;
9. f)kui vaadata antud sündmuse kulgu, kiirust ja järgnenud menetlustoimingute intensiivsust, kui minnakse üle avalikele menetlustoimingutele, siis küsimus ei ole selles, et neid toiminguid ei ole aset leidnud, sest tõepoolest pärast süüdistatavate kohtumist tekkis põhjendatud kahtlus narkoaine üleandmise kohta, kiirreageerija poolt narkoaine viskamist märgati ja see ka leiti. Kohtul tõendite analüüsist tekkinud siseveendumuse kohaselt puudub kuritahtlikkus, sest tõendite sisu läbi ajalise telje, ehk tõendid, mis tekkisid enne sündmuskoha vaatluse toimingut, kinnitavad piisavalt ja vasturääkivusteta, et narkoaine aknast välja visati ja eelnevalt üle anti X tänaval Martinsoni poolt Soometsale;
10. g)sündmuskoha vaatluse ja läbiotsimise protokoll ei saa olla antud juhtumil määravaks tõendiks isikute süüdimõistmisel, samas need seda ei olegi, sest peamised süütõendid on tuvastatavad juba niigi eelnevalt tekkinud tõenditega ja esineb suurem tõendite kogum, mis põhistab esitatud süüdistuse piisavalt konkreetselt ära. Ka teatud menetluslike puudustega sündmuskoha ja läbiotsimisprotokolle on seaduslik arvestada kohtupraktika kohaselt, kui nende usaldusväärsus sisuliselt ei ole täielikult välistatud teiste tõenditega ja need ei ole süüdimõistmisel määravaks tõendiks. Need eksimused kellaaegades, usaldusväärset tõendite kogumit arvestades, ei ole siiski enam niivõrd olulised. Kui nende protokollide kellaajad oleksid olnud varasemad X tn narkoaine üleandmisest 09.09.2020 ca 18.28 või oluliselt hilisemad, vaid siis konkreetsel juhtumil tekiks piisav kahtlus, kas tõend tuleks täielikult kõrvale jätta. Või tegemis on sellise puudusega, mida tuleks kontrollida ja rahuldada ka näiteks kohtuvaidluses prokuröri poolt alternatiivsena väidetu, et uuendada kohtulik uurimine seoses prokuröri täiendavate tunnistajate väljakutsumise taotlusega. Sellisele alternatiivsele taotlusele vaidlesid aga ka kaitsja pool vastu, ehkki soovisid kohtuvaidluses alles sellise vastuväite esitada. Kohus, olles nõustunud kaitsjaga, et eelnimetatud tõendites vormistuslike minetlusi osas, märgib, et see ei tee kaugeltki olematuks muud süüstavat tõendite kogumit, mis omakorda kinnitab, et eksimused protokollides ei ole kuritahtlikud. Ilmselt on need vaidlustatud toimingud (kokaiin leiti tunnistaja poolt enne sündmuskoha vaatlust ja auto teisaldati samuti läbiotsimiseks pärast tunnistaja poolt nutsaka leidmist) teostatud üksteise järel ja mitte üheaegselt ning vormistamistes tehtud eksimused koostamise ja toimingute läbiviimise kellaaegades ei viita niivõrd sisulistele tõendusprobleemidele, vaid jäävad formaalsete eksimuste tasemele käesoleva kohtuasja raames;
11. h)Kohtumenetlustes võib kohus jätta ka teatud juhtudel tähelepanuta tõendite puudustele/usaldusväärsusele esitatud vastuväited, kui kohtulikul uurimisel sellele poolte poolt tähelepanu ei pööratud taotluste esitamisega ja konkreetsete küsimuste esitamisega selleks ülekuulatutele jne, et seda võistlevas menetluses poolte võrdsuse ja objektiivsuse huvides oleks saanud selgelt kontrollida. Kasvõi KrMS § 297 korras. Kui siis kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist, on kohus ka selleks põhistatud taotlusel kohustatud. 34 / 42 1-21-1578 Vastupidisel juhul kuluks tarbetult aega ja ressurssi selliste menetluslike asjaolude tõendamisele, mille üle vaidlust pole ega pruugigi tekkida (RKKKo 28.11.2019 nr 1-17-5210 p 25) või mida pooled ei pea oluliseks kohtuliku uurimise ajal. Samuti ei ole kohane, kui tekitatakse konkreetses küsimuses vastu võetud tõendite osas niivõrd konkreetsed ja teravad vastuväiteid alles kohtuvaidluses. Faktis, milles pole vaidlust on järelikult sarnane tõendusliku tähendusega, sest mitte vaidlusaluse küsimuse paikapidavust eeldatakse. KrMS § 2861 lg 2 p 2 alusel kohus võib keelduda tõendi kogumisest, kui seda ei olnud loetletud süüdistus - ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjuseid, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Eeltoodu on seega kooskõlas ka kriminaalmenetluse reeglitega. Seega ei saa juba teoreetiliselt nii hiliselt kaitsja poolt tõstatatud probleemidel olla olulist mõju vaidlustatud protokollidele, sest probleemi ei ole võistlevas menetluses tõstatanud õigeaegselt. Kohtumenetluses lähtutakse üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt vastu võetud tõendi lubatavust ka eeldatakse. Vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima (RKKKo 03.05.2013 asjas nr 3-1-1-48-13 p 9.2; RKKKo 28.11.2019 asjas nr 1-17-5210 p 25) ja seda reeglina saab taotleda kohtuliku uurimise käigus, v.a. uute asjaolude tekkimisel pärast kohtuliku uurimist. Võistlevas menetluses ja üldse teoorias kohtuvaidlus peab põhinema ju kohtulikul uurimisel vaidlustatud küsimuste üle debateerimisel, mitte väljapool eeltoodud reegleid uute vastuväidetega üllatades. Sama Riigikohtu otsuse kohta on ka märgitud, et tõendi kontrollimise kohta esitatakse taotlused, mitte ükskõik millal ja igal juhul mitte pärast kohtuliku uurimise lõpetamist (vastu võetud tõendi lubatavuse eeldamise põhimõte mutatis mutantis RKKKo 28.11.2019 asjas nr 1-17-5210 p 25). Vastupidisel juhul kohus võikski muidu jääda menetlust uuendama, kui vastuväiteid esitatakse mitte eelmenetluses ja kohtuliku uurimise ajal, ehkki saanuks. Seeläbi menetlust on võimalik n-ö torpedeerida alati kohtuvaidluses, kuivõrd justkui see tooks kaasa obligatoorse menetluse uuendamise või siiski üllatuslike vastuväidete arvestamise kohustuse kohtule millega vastaspool uurimise käigus aga ei saanud arvestada, kuivõrd pool ei pidanud neid vastuväiteid varasemalt oluliseks, et neile taotluste või küsimustega reageerida ning poolte võrdsus oleks tasakaalust väljas, mis veelgi enam selgub tagantjärele. Eeltoodust saab järeldada, et teatud niivõrd olulise kaaluga põhivastuväited tuleb esitada õigeaegselt, kui neid oluliseks peetakse. Nagu prokurör esitab süüdistuse peamised väited süüdistusaktis ja kohtulikul uurimisel, nii tuleb toimida ka kaitsjatel, siis on võimalik sisuline võistlev menetlus. Kõnesolevates küsimustes kaitsja pool ei ole õigeaegselt ja selgelt kohtuliku uurimise käigus tõendite lubatavust konkreetsel põhjusel vaidlustanud ega taotlenud uute tõendite kogumist (III kd tl 118). Eelkirjeldatud tegemata jätmist ei saa maakohtu hinnangul võistlevas menetluses n-ö ümber vormistada vastaspoole - nt prokuröri - kohustuseks, kui sellega üllatatakse hilinenult. Antud kaitsja poole poolt nii oluliseks peetud vastuväited tõenditele esitati mitte menetlustoimingutega võistleva menetluse käigus, vaid alles kohtukõnes ning sellele tuleb samuti anda õige õiguslik hinnang. Kui nimetatud vastuväited tõendile oleks esitatud kohtumenetluse ajal, oleks see esitatud sisuliselt taotlusena kohtule. Kui prokurör vastuväitega ei nõustunuks, siis oleks olnud tal võimalus võistleva kohtuliku uurimise käigus vastuväite kõrvaldamiseks esitada täiendavaid tõendite kogumise taotlusi. Või prokuröril enda riisikol (in dubio pro reo küsimused jms) olnud võimalus otsustada seda mitte teha, paludes sisuliselt kohtul teha olemasoleva olukorra pinnalt otsus. Kohus, võistlevuse põhimõttest lähtudes, ei sekku reeglina ise prokuröri ja üldse poolte tõendites vastuolusid kõrvaldama täiendavate 35 / 42 1-21-1578 tõendite kogumisega omaalgatusel. Samas praegusel juhul prokurör on taotlenud esimese alternatiivina kohtul langetada otsus ilma täiendavate tõendite kogumiseta. Samuti kaitsjad kohtuvaidluses ei nõustunud prokuröri teise alternatiiviga. 5. Subjektiivne koosseis, õigusvastasus ja süü Subjektiivsest küljest on tõendamist leidnud, et mõlemad süüdistavad panid kuriteo toime kavatsetult, st narkootikumide käitlemine oli nende eesmärgiks. Kavatsetusest annab tunnistust juba kohtuotsuses käsitletud ettevalmistamisstaadium ja kokaiini kogus. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistavad on realiseerinud

§ 184lg 1 kuriteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse kooseisu.

Kohtuliku menetlusega ei ole tuvastatud süüdistavate käitumises õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. II. Karistus Karistuse mõistmisel tuleb

§ 56

kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta narkootilise aine liiki ja kogust, ehk kui suur oli sellest tulenev oht rahva tervisele. Süüdistatavate poolt käideldud narkootilisest ainest piisanuks joobe tekitamiseks ligikaudu 376 inimesele. Seega ületas käideldud kogus suurt kogust 37 kordselt. Seega ka 37 korda väiksema koguse korral oleks seadusandja tahte kohaselt tegemist esimese astme kuriteoga ehk

§-ga 184. Kokaiini tuleb pidada pigem raskeks narkootikumiks, kuna omab inimese organismile keskmisest suuremat sõltuvuspotentsiaali ja kahjulikku toimet (kui võrrelda nt kanepiga). Süü suuruse seisukohast on oluline arvestada, et

§ 184

koosseisu võib realiseerida aga ka vähemohtliku narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, mille ohtlikus ja kahjulik toime oleks väiksem kokaiinist. Samas tuleb arvestada ka

§ 184

lg 1 karistusraami, s.o üks kuni kümme aastat ning kohtupraktika seisukohast on ka sellest veelgi suuremaid koguseid ehk suurema ebaõigussisuga juhtumeid, mis tuleb samuti mahutada sanktsioonimäära sisse. Arvestades kohtupraktikas selliste ainete koguseid on kohane karistuse piir alla 1/3 sanktsiooni määra. Lisaks isiku süüle tuleb isikule karistuse mõistmisel arvestada eri- ja üldpreventatiivseid kaalutusi. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumisest hoiduma ning kaitsma õiguskorda (RKüKo asjas nr 3-4-1-2-05 p 57). Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo asjas nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 36 / 42 1-21-1578 15.1.). Mõlemal süüdistataval karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arlet Martinson. Süü seisukohast on oluline, et Martinson tegeles ebaseaduslikult kokaiini levitamisega. Kaitsja kohtuvaidluses leidis, et prokuröri seisukoht, et karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta Martinsoni varasemaid karistusi ei ole õige ja kuivõrd need on teise liigilistes kuritegudes, siis neid saab võtta arvesse üksnes karistuste liitmisel. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-58-13 märkinud, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine. Mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Arlet Martinson on varem karistatud seoses maksukuriteoga ja kuritegeliku ühendusega (

§ 3892

lg 2 - § 22 lg 2;

§ 256- § 22 lg 3).

Õige on prokuröri seisukoht, et Martinsoni kriminaalne tegevus on läinud hoopis raskemaks. Maakohus on seisukohal, et varasemaid karistusi antud juhtumil saab võtta arvesse eripreventiivsest aspektist seetõttu, et eelnimetatud kuritegude eest kantava karistuse ajal, täpsemalt ennetähtaegsest vabanemisest tuleneva katseajal, on Martinson pannud toime uue kuriteo, mis on ühtlasi läinud ka varasematest tegudest raskemaks, kuivõrd tegemist on nüüd juba esimese astme kuriteoga. Seega ennetähtaegselt vabastatud isikuna Martinson on end täitmiskohtunikule esitlenud lubadustega õiguskuulekaks eluks, mis osutus aga valeks tema tegelikus elus ja veel katseajal seoses kavatsetusega toime pandud esimese astme kuriteoga. Mõistagi, kui Martinsonil ei oleks olnud katseaega, kuid varasemad karistused oleksid kehtivad, siis sellisel juhul võiks teatud tingimustel kaitsja esitatud vastuväitega nõustuda. Kuid antud juhul selliseid asjaolusid ju ei esine. Martinson on näidanud katseajal sellise kuriteo toimepanemisega enese hoiakuid ja suhtumist õiguskorda ühemõtteliselt, s.t. liikuda vastassuunas ning mitte muutuda paremuse poole ka pärast osaliselt reaalse vangistuse ärakandmist ehk alluda Eesti Vabariigis rahva tahte järgi ehk demokraatlikult valitud Riigikogu poolt vastuvõetud seadusele, milleks on karistusseadustik. Olukorda põhistavad asjaolud, et varasem osaliselt reaalne vangistus ja sellele järgnenud kriminaalhooldus ei ole vajalikku mõju avaldanud, pole olnud vajalikul määral emotsionaalselt läbielatav, et tabada tema tundeid ja püüdlusi õiguskuulekale teele asumiseks. Samuti ei ole olnud selliseks piisavaks motivatsiooniks töökoht ja alaealise lapse olemasolu, mistõttu needki argumendid ei ole kasutatavad tingimisi karistuse poole püüdlemiseks. Eeltoodu näita