Obsah (5)

§ 76§ 275§ 65§ 75§ 274

1-14-4269 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 6. september 2022, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-14-4269 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Evelin Vee

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384, § 387 maakohus määras: Jätta Konstantin Maslov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Konstantin Maslovile ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-14-4269 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 27.05.2014 otsusega tunnistati Konstantin Maslov süüdi

§ 275

järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati K.

Maslovile mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.12.2012 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 12 aastat, 6 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 13.12.

1. Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja 27.05.2014 otsus jõustus 17.06.
3. Viru Maakohtu 09.04.2015 määrusega vähendati K. Maslovile Viru Maakohtu 27.05.2014 otsusega mõistetud karistust 1 kuu võrra ja tema karistuseks loeti 12 aastat, 5 kuud 21 päeva vangistust Viru Maakohtu 13.12.2012 otsuse järgi, mille kandmist arvestati alates 13.12.
5. Viru Vangla esitas 06.07.2022 kohtule materjalid kinnipeetava K. Maslovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks K. Maslovi tingimisi enne tähtaega vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest määrata K. Maslovi katseaaja pikkus kuni karistusaja lõpuni, s.o 04.07.2025 ja käitumiskontrolli pikkus 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata K. Maslovile

§ 75lg 2 p 2, 21, 4, 8 ja 9 ettenähtud kohustused.

1. Kinnipidamisasutuses K. Maslovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on ohtlik ametnikele ja vangidele ning kõrgohtlik avalikkusele. Tema ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises, kaasaarvatud sellega avaliku korra raskes rikkumises, tervisekahjustuse tekitamises, sealhulgas ka võimalikus tapmises. Samuti seisneb oht süütamises ning relvana kasutatavata eseme kasutamises ähvardamiseks. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik kuritarvitab alkoholi, on grupi poolt mõjutatud, ei oska tekkinud probleeme sihipäraselt ja õiguskuulekalt lahendada ning käitub hoolimatult. Samuti kui isik soovib saada majanduslikku kasu, käitub impulsiivselt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%.
2. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta K. Maslovi ennetähtaegset vabastamist omapoolseid argumente esitamata.
3. K. Maslovi kaitsja Kaido Kooga esitas kohtule Viru Vangla 04.07.2022 vastuse kaitsja pöördumisele, millest nähtub, et Viru Vangla menetluses on 30.03.2022

§ 274lg 1 tunnustel alustatud kriminaalmenetlus nr 22922700058.

Kinnipeetav K. Maslov ei ole selles asjas kahtlustatavana üle kuulatud. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1. K. Maslov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et nõustub määratavate kohustustega sh elektroonilise valvega. Vabanedes tahab töötada keevitustehases Metalliset, jätkata õpinguid joonestuse osas autocadi programmis ja luua enda tüdruksõbraga pere. K. Maslovi sõnul ei taha ta enam kuritegusid toime panna ja tahab täielikult keelduda alkoholist. Süüdimõistetu märkis, et ta on mõistnud, et elu läheb väga kiiresti, ta ei taha lõpetada vanglas ja see ei saa jätkuda. Tunnistab toimepandud kuritegusid ja enda süüd, selgitades, et ei taha lähedastele pettumist valmistada. K. Maslov tõi välja, et kuigi enne vangistust ei ole ta vabaduses kunagi töötanud, siis on selgunud, et ta on hea töötaja, vanglas on olnud erinevaid töökohti ja ta on selles teatud edusamme teinud. Olgugi et, varem on kuritegusid toime pannud lähtuvalt finantsolukorrast, siis töötasuga tal vabaduses probleeme ei hakka olema, tema ema või ema tuttavad pakuvad talle tööd. K. Maslov nentis, et ehkki on võimalik, et ta vabaduses ei 2 1-14-4269 teeniks väga palju, siis vähemalt on tegemist ausalt teenitud tasuga ja pole piinlik öelda, kus kohast see tuleb. Leiab, et vabanemisel määratavate kohustuste täitmisega saab hakkama, selgitades, et narkootikumidega tal iseenesest probleeme ei olnud, sest tarvitas peale kooli mõnda aega amfetamiini ja kanepit, aga lõpetas nende tarvitamise ise ära ja teda polnud vaja selle tõttu kuskile isoleerida. Süüdimõistetu märkis, et alkoholi ta tarvitada ei tohi, aga tarvitades ei ole tal juhtunud agressiivsust, vaid pikaajalisel alkoholi tarvitamisel võib mõistus olla udune ja ta peab tarvitamisest hoiduma, sest muidu tekivad vaid probleemid. Kinnipeetava sõnul avaldasid sotsiaalprogrammid talle mõju, andsid materjali mõtlemiseks ja aitasid aru saada, miks ta käitub nii ja mitte teisti. Vabaduses hakkab suhtlema peamiselt enda perekonnaga ja klassikaaslastega. K. Maslov tõdes, et on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid ei suhtunud sellesse tõsiselt, kuna tähtaeg oli vaid kaks kuud, ta vabanes alaealisena vanglast ja vangla ei hirmutanud teda ning alaealiste suhtes on suhtumine leebem. Süüdimõistetu avaldas, et soovib minna koju oma perekonna juurde. K. Maslov tõi välja ka, et saatis prokuratuurile päringu, kus sai vastuseks, et vanglal on viimased toiminguid lõpetada, peale seda esitatakse talle süüdistus või lõpetatakse kriminaalmenetlus, kui viimase kuu jooksul ei ole tehtud mitte midagi.
2. K. Maslovi kaitsja leidis, et tema kaitsealuse ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ja palus jätta tähelepanuta Viru Vangla hinnangu, kuna sealt ei nähtu, millistest andmetest lähtudes selline hinnang tehti. Samuti palus kaitsja jätta tähelepanuta prokuratuuri hinnangu, sest see on põhjendamata. Kaitsja tõi välja, et K. Maslov on end vähemalt viimased 8 aastat vanglas eeskujulikult üleval pidanud, ei oma distsiplinaarkaristusi täitnud kohusetundlikult töökohustust, läbinud sotsiaalprogrammid ja läbida on jäänud jätkutegevused. Kaitsja tõi esile ka K. Maslovi poolt riigikeele kursuste läbimise ja riigikeele B2 taseme omandamise. K. Maslovil on olemas alaline elukoht, toetav sotsiaalne võrgustik. Kaitsja sõnul on K. Maslovil emaga head suhted ja ema toetab teda materiaalselt ka vangistuses. K. Maslovil on vabanemisfondis 2700 eurot, vabaduses garanteeritud erialane töökoht. K. Maslovi puhul ei ole kaitsja hinnangul enam alust arvata uute kuritegude toimepanemist ja viidet alustatud kriminaalmenetlusele ei loe kaitsja õigeks, sest K. Maslov ei ole süüdi mõistetud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et K. Maslovi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
4. Kohus märgib esmalt, et K. Maslovile on mõistetud esimese astme kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76

lg-s 2 sätestatust.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on K. Maslov talle mõistetud karistusest (12 aastat, 5 kuud ja 21 päeva vangistust) ära kandnud enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. 11. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on K. Maslovi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et K. Maslov on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut 3 1-14-4269 osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 12. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 13. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib elukoha olemasolu. K. Maslov on väljendanud valmisolekut täiendava kohustusena alluda elektroonilisele valvele.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb isiku enne tähtaega vangistusest vabastamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus isik elama peab. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et läheb elama perekonna juurde aadressile XXX, mis kriminaalhooldaja hinnangul vastab mh elektroonilise järelevalve paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava ema ja õde on kriminaalhooldusametnikule kinnitanud, et ta on nõus K. Maslovi elama asumisega sellele aadressile. Seega on täidetud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus ehk elukoha olemasolu.

1. Vangla iseloomustusest nähtub, et K. Maslovi puhul esineb oht ja risk: töö ja majandusliku toimetuleku, suhete ja elustiili, alkoholi, mõtlemise ja käitumise ning hoiakute osas.
2. Ennetähtaegsel vabanemisel on kinnipeetaval kindel töökoht firmas F OÜ. Kinnipeetav ei ole enne vangistust ametlikult töötanud, sest sattus vanglasse alaealisena. Kuritegelikul teel saadud raha kulutas ta vangla iseloomustuse järgi mõtlematult mõnuainete peale. Vangistuses on töötanud erinevatel ametikohtadel ning täitnud töökohustusi kohusetundlikult. Vangla andmetel puuduvad kinnipeetaval rahalised nõuded, vabanemisfondis on 2700 eurot. Kinnipeetav on tegelenud vangistuses enda võlgnevuste tasumisega ning suhtunud sellesse kohusetundlikult.
3. Kohtu hinnangul on vaieldamatult positiivne fakt, et isikul on vabanemisfondis rahalised vahendid ja puuduvad täitmata nõudeid. Vabad rahalised vahendid aitavad K. Maslovil vabaduses kergemini hakkama saada. Lisaks kohus möönab, et K. Maslovil on võimalik vabaduses teenida sissetulekut töötamise kaudu. Küll kannab isik pikaajalist vangistust muuhulgas mõrva eest, mille puhul oli eesmärk röövida eakat naist. K. Maslov tõdes ka toimunud kohtuistungil, et on varem kuritegusid toime pannud lähtuvalt enda finantsolukorrast. Nagu kohus juba märkis, siis K. Maslovil on vabanemise korral olemas kindel töökoht, kuid arvestades tema varasemat katkendlikku töökogemust, ei ole kohus veendunud K. Maslov suudab seda vabaduses pikemaajaliselt pidada ja olla rahul selle eest saadava töötasuga, kuna isik ei ole vabaduses kunagi töötanud ja ta eelistas majandusliku kasu saamise nimel panna toime kuritegusid. Nii on põhjust eeldada, et seegi töösuhe võib jääda lühiajaliseks mitte erialaoskuste ebapiisavuse tõttu, vaid oskamatusest hoida pikaajalist töösuhet. See aga omakorda võib lõppeda sellega, et K. Maslov pöördub tagasi märksa meeleja harjumuspärasema tulu teenimise viisi juurde, milleks on kuritegude toimepanemine. Sel põhjusel on vanglas tööharjumuse tekitamine ja selle kinnistamine pikema aja jooksul on K. Maslovi puhul ülioluline. Seega on kahtlused tema edasiste sissetulekute seaduslikkuse osas õigustatud. Eriti olukorras, kus ta ametliku töökoha hoidmiseks suuteline ei peaks olema, aga soovib siiski materiaalset heaolu.
4. Süüdimõistetu lähivõrgustikku kuuluvad ema, vend ja õde. Enne vangistust ning vangistuse alguses olid K. Maslovi suhted perega pingelised ning ema ei soovinud temaga suhelda. Alates
5. aastast on suhted paranenud ning kinnipeetav suhtleb oma lähedastega 4 1-14-4269 väga tihti. Lähedased on käinud ka vanglas kokkusaamistel. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et K. Maslovil on tüdruksõber. Varasemalt moodustasid K. Maslovi suhtlusringkonna probleemse käitumisega ning kriminaalse taustaga isikud, kellega ta enda sõnul enam ei suhtle. Kohus leiab, et perekonna olemasolust ei saa teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. See, et K. Maslov suhtleb lähedastega tihti ja omavahel on suhted head ning toetavad, on positiivne, kuid lähedaste olemasolu ei ole seni takistanud K. Maslovil kuritegusid toime panemast.
6. K. Maslovil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta proovis esimest korda alkoholi kui oli 12-13 aastane. Enne vangistust tarvitas alkoholi igapäevaselt. Tarvitas tavaliselt sõpradega koos olles ja ilma erilise sündmuseta, pigem igavusest. Ka kinnipeetava ema hinnangul oli K. Maslovil probleeme alkoholi tarvitamisega. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik tunnistab, et on alkoholijoobes käitunud varasemalt vägivaldselt ja vabaduses olles on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Süüdimõistetu märkis kohtuistungil, et alkoholi ta tarvitada ei tohi ja seda teha ei kavatse, aga seda tarvitades ei ole ta agressiivne. Kohus leiab, et K. Maslovi puhul alkoholi tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kohtu hinnangul ei saa vangistuses viibitud ajaga ületähtsustada alkoholist loobumise või selle mõju hindamise realistlikkust. Arusaadav, et kontrollitud keskkonnas alkoholist loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et isik on loobunud alkoholist, kuna alkoholi kättesaadavus on sisuliselt välistatud.
7. Arvestades isikul diagnoositud alkoholisõltuvust ja tema poolt ka toimunud kohtuistungil kinnitatud probleeme alkoholiga, peab kohus vajalikuks, et enne, kui teha põhjapanevaid järeldusi süüdimõistetu muutumise osas ning vabastamise võimalikkuse kohta, tuleb läbida tal ka vangistuses sotsiaalprogrammi "Eluviisitreeningu" jätkuvestlused. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu täitmiskava täies ulatuses täidetud. Nii nähtub individuaalsest täitmiskavast, et tegevustena on ette nähtud ka "Eluviisitreeningu" jätkuvestlused 2022 III kvartalis, mis toetavad K. Maslovi oma alkoholiprobleemiga tegelemisel. Kohtu hinnangul on see vajalik juba enne vangistusest vabanemist, et vältida igasuguseid võimalusi, et K. Maslov pärast vangistuse kandmist peaks uuesti karistuse kandmisele tagasi pöörduma.
8. Vangla märgib iseloomustuses, et K. Maslovi üldine käitumine on olnud impulsiivne, on tegutsenud läbimõtlematult. Vangistuses on kinnipeetav toime pannud kaks kuritegu oskamatusest enda emotsioone kontrollida. Korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka vägivallakuritegude eest. Kohus leiab, et tõepoolest ei saa tähelepanuta jätta seda, et rangelt kontrollitud keskkonnas on K. Maslovil olnud
9. aastal probleem alluda vangla ametniku seaduslikule korraldusele, sülitades viimasele näkku. Sellest järeldub, et ka range järelevalve all viibides ei ole K. Maslov suutnud õiguskuulekalt käituda ning ta on jätkanud rikkumiste toimepanemist ja see annab kohtule piisavalt põhjust kahelda, et K. Maslov suudab vabaduses elada õiguskuulekalt.
10. Enne viimast kehtivat kriminaalkaristust oli teda karistatud nii osaliselt koheselt täitmisele pööratud ning osaliselt tingimisi koos katseaja ja käitumiskontrolliga täitmisele pööramata jäetud vangistusega. Osaliselt tingimisi kohaldamata jäetud vangistuse katseajal pani K. Maslov toime uued kuriteod. Seega katseaeg ja käitumiskontroll iseenesest K. Maslovi ilmselt ei mõjuta – seda näitab varasema katseaja ebaõnnestumine.
11. K. Maslovi kaitsja hinnangul ei ole õige, et vangla viitab iseloomustuses sellele, et süüdimõistetu suhtes on alustatud kriminaalmenetlus, sest K. Maslov ei ole süüdi mõistetud. Kaitsja selgitas, et vangla vastusest nähtub, et menetlust alustati märtsis, aga teda ei ole käesoleva ajani isegi üle kuulatud kahtlustatavana. Kohus nõustub kaitsja nimetatud seisukohaga. KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei käsitata kedagi kuriteos süüdi olevana enne, kui tema 5 1-14-4269 kohta on jõustunud kohtuotsus. Seega ei ole poolelioleval kriminaalmenetlusel käesoleval ajal mõju süüdimõistetu ennetähtaegsele vabastamisele.
12. Kaitsja viitas toimunud kohtuistungil vangla iseloomustuses viidatud positiivsetele aspektidele K. Maslovi suhtes ning leidis, et seda arvestades tuleks K. Maslov ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Kohus nõustub kaitsjaga vangla iseloomustuses olevate mitmete positiivsete aspektide suhtes ja ei jäta K. Maslovi kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, eneseharimist ja paranemissoovi tähelepanuta, kuid märgib siiski, et tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud peavad olema sedavõrd märkimisväärsed, et kaaluvad üles K. Maslovi poolt toime pandud raske kuriteo asjaolud, kuid praegusel juhul need seda ei tee. K. Maslovil on neli kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. K. Maslov kannab pikaajalist vangistust muuhulgas mõrva eest, mille pani toime 19-aastasena Viru Maakohtu
13. detsembri
14. a otsuse kohaselt tungis K. Maslov eesmärgiga röövida eakat – 81 aasta vanust – naist otsitud ettekäändel kannatanu korterisse, ähvardas kannatanut noaga, peksis jalgadega ja tekitas talle erinevaid haavu näos, peas ning ka roide murru. Takistamaks kannatanut abi kutsumast, kattis K. Maslov villase soki ja kleeplindiga kinni tema suu ja nina, seejärel sidusid koos kaasosalisega nööri ja kleeplindiga kinni ka käed ja jalad. Nad jätsid läbipekstud ja kinniseotud kannatanu korteri koridori põrandale, kes suri mehhaanilise lämbuse tõttu. Nagu Tartu Ringkonnakohus oma 16.06.2021 kohtumääruse punktis 11 märkis, siis tegemist ei olnud juhusliku vaid ettekavatsetud teoga röövida just seda eakat naist (saagiks saadi kannatanu vara üksnes 63 euro ulatuses). Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus.
15. Kaitsja palus kohtuistungil jätta tähelepanuta vangla hinnangu ja prokuratuuri seisukoha. Seonduvalt sellega selgitab kohus, mis tähtsus on ennetähtaegse vabastamise menetluses vangla ja prokuratuuri seisukohal. Kuna

§ 76

lg 4 ei kõnele midagi vangla või prokuratuuri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes, ei saa need seisukohad iseenesest kinnipeetava vabastamist või mittevabastamist tingida. Need seisukohad on olulised vaid sedavõrd, kuivõrd neis esitatakse kinnipeetava vabastamist toetavaid või mittetoetavaid argumente, millele kohus peab põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole prokuratuuri ega vangla seisukohal tähtsust. Praeguses asjas on prokuratuuri seisukohas märgitud, et prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta K. Maslovi vabastamist. Vangla iseloomustuses öeldakse, et K. Maslovi vabastamist ei toetata tema „ohtlikkuse taset“ ning „uue kuriteo toimepanemise tõenäosust“ arvestades. Mida see tähendab, jääb suuresti mõistetamatuks. Samamoodi pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendid. Niisiis pole ei prokuratuur ega vangla esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi ning seetõttu jäävad need seisukohad tähelepanuta. 25. Kohus hindab kõrgelt süüdimõistetu pingutusi nagu sotsiaalprogrammides ja vestlustel osalemine, eriala ja riigikeele omandamine ja töötamine. Kiitust väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja erinevatele muudele kohustustele ja piirangutele. Paraku käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid aspekte, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus leiab et, kuigi K. Maslov on astunud mitmeid olulisi samme oma käitumise ja suhtumise muutmises, siis ei ole need muutused veel sedavõrd kinnistunud, et oleks piisav alus isik ennetähtaegselt vabastada. 26. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus K. Maslovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 6 1-14-4269 /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 7