Obsah (9)

§ 613§ 477§ 367§ 617§ 445§ 172§ 174§ 177§ 178

Tsiviilasi nr 2-22-2022 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2022 Tsiviilasi Tartu linn, A

) § 326 kohaselt kätte toimetatuks postkasti panekuga. Puudutatud isik kohtule avalduse osas seisukohta ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

1. Kohus leiab, et esitatud avaldus majandamiskulude võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2
3. Avaldusele lisatud kinnistusraamatu väljavõtetega (tl 6) on tõendatud, et puudutatud isik on Aida 6-14, Tartu asuva korteriomandi omanik. Puudutatud isikule kuulub 144/5404 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr 14 Aida 6 elamus, mille üldpind on 14,40 m
4. Avaldusest nähtuvalt puudutatud isik on jätnud tasumata korteriühistu esitatud arved elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest alates 01.03.2021 kuni 31.01.2022 summas 618,86 eurot. Puudutatud isikule on esitatud arved järgmiste elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest: hooldustasu, remondifond, kindlustus, laenumaksete reserv, laen, üldelekter, üldvesi, külm vesi, prügivedu, valitseja kulu, muruniitmine, võlapretensioon.
5. Avaldaja põhikirja p-dest 3.2.9 jj (tl 25) tuleneb korteriomaniku poolt tarbitud ja vajalike majandamiskulude eest tasumise kohustus vastavalt korteriomandi osa suurusele, jagatuna korteriomandite arvule või vastavalt tarbitud teenuse mahule. Puudutatud isik ei ole kulude jaotuse ega nende suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kulude arvestus nähtub avalduse täiendusele lisatud raamatupidamise arvestusest (tl 72). Korteriomanike üldkoosoleku 05.04.2021 otsusega (tl 75) kinnitati hooldustasu suuruseks üks euro ning Aida 6 remondifondi suuruseks 0,5 eurot ning Aida 6 pangalaenu reservfondiks 0,11 eurot korteriomandi üldpinna ruutmeetri kohta kuus. Puudutatud isiku korteriomandi üldpind on 14,40 m2, seega on hooldustasu suurus 14,40 eurot kuus, remondifondi makse 7,20 eurot kuus ning laenumaksete reserv 1,58 eurot kuus, millised summad on kajastatud ka puudutatud isikule esitatud arvetel. Laenu tagasimaksed ja kaasomandiosa kindlustusmaksed on jagatud põhikirja p-de 3.2.9.
6. ja 3.2.9.
7. kohaselt vastavalt korteriomandi suurusele. Kulu tõendamiseks on avaldaja esitanud Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu ja Salva Kindlustus AS-i väljastatud kindlustuspoliisi korterelamu kindlustamiseks ja Salva Kindlustus AS-i esitatud arved. Korteriomandi elektri eest tasutakse põhikirja p 3.2.9.
8. kohaselt otse teenusepakkujale. Üldelektri tasu arvestamisel on vastavalt põhikirja p-le 3.2.9.
9. lähtutud elamu elektrienergia tarbimisest, mis on jagatud elamus asuvate korteriomanike vahel vastavalt korterite arvule. Kulu tõendamiseks on avaldaja esitanud AS-ga Eesti Energia ja Elektrilevi OÜ-ga sõlmitud lepingud ning teenuseosutajate esitatud arved. Külma vee kulu arvestamisel on vastavalt põhikirja p-le p 3.2.9.
10. lähtutud veemõõturi näidust ning üldvee arvestamisel on vastavalt põhikirja p-le 3.2.9.3.
11. jagatud korteriomandite veetarbimise üldsumma ja maja üldveearvesti üldsumma vahe korteriomandite arvule. Kulu tõendamiseks on avaldaja esitanud Tartu Veevärk AS-ga sõlmitud lepingu ning korteriühistule esitatud arved. Prügiveo kulu on jaotatud põhikirja p 3.2.9.
12. kohaselt kõikide korterite vahel vastavalt korteriomandite arvule. Kulu tõendamiseks on avaldaja esitanud OÜ-ga EKOVIR sõlmitud lepingu ning korteriühistule esitatud arved. Valitseja tasu on jagatud põhikirja p.3.2.9.
13. kohaselt vastavalt korteriomandite arvule. Kulu tõendamiseks on avaldaja esitanud OÜ-ga Tartu Elamuhaldus sõlmitud lepingu, OÜ Tartu Elamuhaldus hinnakirja ning korteriühistule esitatud arved. Muruniitmise ja võlapretensiooni tasud tulenevad OÜ Tartu Elamuhaldus hinnakirja p-dest 1.
14. ja 3.
15. (lisandub käibemaks).
16. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevusena välja majandamiskulude võlgnevuse 618,86 eurot.
17. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Riigikohus on selgitanud, et KrtS § 42 lg 1, mis sätestab majandamiskulude tasumisega viivitamise jaoks viivise määra, ei ole imperatiivne säte. Selle sätte kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad (Riigikohtu
18. oktoobri
19. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-131006, p 16). Korteriühistu põhikirja p 3.2.
20. näeb ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib ühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Põhikirja 3.2.10.
21. kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel, pärast ühistu poolt esitatud arvet, on ühistul õigus nõuda 3 korteriomanikult viivist 0,15% päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Ühistul on õigus makstud summast esimeses järjekorras maha arvestada tasumisele kuuluvad kulutused, seejärel viivis ning lõpuks makse põhikohustuse katteks.
22. Kohus nõustub avalduses toodud viivise arvestusega ning leiab, et avaldaja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista seisuga 31.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 101,19 eurot.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades avaldaja nõuet ja kooskõlas

§-ga 367 (koostoimes

§ 477

lg-ga 1) mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise 0,15% päevas tasumata põhinõudest alates kohtulahendi tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. 11. Avaldaja on avalduse resolutsioonis taotlenud kohtulahendi tagatiseta viivitamata täidetavaks tunnistamist. Kohus selgitab, et

§ 617

lg 1 kohaselt jõustub käesolev määrus ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Seega ei saa kohus rahuldada avaldaja taotlust kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. 12. Avaldaja on taotlenud, et väljamõistetud summad kantakse Tartu linn, Aida tn 4 // 6 korteriühistu arvelduskontole nr XXX Swedbankis. Kohus rahuldab avaldaja taotluse

§ 445lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 13.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades nõude rahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.

14.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirjade ja esindaja tööaruannete (tl 50-53, 129-132) kohaselt avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 50 eurot; lepingutasu Justiitsministeeriumi Registrikeskuse päringusüsteemi kasutamise eest – päringud 3 eurot; esindajatasu 663,60 eurot (sh käibemaks) (ajakulu 7 tundi, tunnitasu 79 eurot, millele lisandub käibemaks). Avaldaja esindaja on spetsialiseerunud korteriühistu võlanõuete valdkonnas ning nõuetekohase avalduse koostamise ja lisade komplekteerimise ajakuluks saab dokumentide mahtu arvestades kohtu hinnangul pidada kokku 5 tundi. Avalduse täienduses esitab avaldaja vastuväite kohtu tegevusele täpsustuste ja täiendavate tõendite nõudmisel. Kohus märgib, et avalduses ei olnud selge kõigi arvetel kajastatud summade kujunemine, viidatud ei olnud sh nõude aluseks olevatele korteriühistu üldkoosoleku otsustele ega neid ka avaldusele lisatud. Kohus on põhjendatult küsinud nõude osas selgitusi ja täiendavaid tõendeid, arvestades et hagita menetluses peab kohus kontrollima avalduse seadusele vastavust ja tõendatust ka juhul, kui nõudele vastuväiteid ei esitata. Seega loeb kohus avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks 474 euro ulatuses. Riigilõivu ja päringute tegemise kulude osas on avaldaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Eelnevat 4 arvestades määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 527 eurot. 15. Menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas märgib kohus kooskõlas

§ 177

lg-ga 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5