← Eesti

2-20-8757/89

Obsah (5)§ 442§ 413§ 444§ 102§ 164

2-20-8757 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula Otsuse kuupäev 08. september 2022 Tsiviilasja number 2-20-8757 Tsiviilasi Xi (X-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus ja kohtu selgitused X esitas 16.06.2020 hagi Yi vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 18.06.

  1. Kostjale on hagi kätte toimetatud isiklikult 30.06.202 e-toimiku (AET) kaudu. Kostja esitas hagile vastuse 21.07.
  2. Hageja esitas seisukoha kostja vastuse osas 25.09.
  3. Kohus rahuldas hagi abielulahutuse nõudes 05.02.2021 osaotsusega, kohtuotsus on 3 2-20-8757 jõustunud 13.04.
  4. Hageja esitas 04.03.2021 hagiavalduse täienduse, mis on kostjale etoimikus nähtav alates 08.03.
  5. Hageja esitas 20.05.2022 hagiavalduse tervikteksti, mis on kostjale isiklikult kätte toimetatud 06.06.2022 e-toimiku (AET) kaudu. Kostja ei ole oma lõplikku seisukohta kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem esitanud. Kohus kutsus pooled 07.09.2022 kohtuistungile. Kostjale on kohtukutse 07.09.2022 kohtuistungile kätte toimetatud isiklikult 08.06.2022 e-toimiku (AET) kaudu. Kostja ei ilmunud 07.09.2022 kohtuistungile ja ei teatanud kohtule ilmumata jätmise põhjusest. Hageja taotles kohtuistungil asjas tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on 20.05.2022 esitanud hagiavalduse tervikteksti ja soovis kohtuistungil loobuda hagi terviktekstis punktis 3.3 märgitud alternatiivsest nõudest ja alapunktis 3.4.4 märgitud alternatiivsest nõudest. Kohus rahuldab hagi. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla kinnistu omandi tekkimise aluseks, sest kinnistu omanikuks saab isik sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning

§ 442

lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o poolte tahteavaldused omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 413lg 4 kohaselt, kohus ei tee tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas.

Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3).

§ 102

lg 1 p 4 kohaselt, abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue.

§ 164

lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks põhjendatud jagada menetluskulud erinevalt

§ 164lg 1 sätestatust.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.