← Eesti

1-22-225/19

Obsah (4)§ 202§ 201§ 126§ 385

Kriminaalasi nr 1-22-225 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.märts 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-225 Kohtunik Ülle Raag Kriminaalasi Xxxx xxxxxi süüd

§ 202alusel.

Taotlused on eraldatud lahendamiseks eraldi kriminaalasjas, mille number 1-22-225. 2.

§ 202lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Xxxx xxxxxi süüdistuses Kar

S § 210 lg 2, § 394 lg 1 - § 22 lg 3 järgi. 2.1.

§ 202

lg 2 p 1 alusel kohustada Xxxx xxxxxi tasuma kriminaalmenetluse kulude katteks riigituludesse 13 467,40 eurot. 2.2.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxi maksma riigituludesse 13 500 eurot.

Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole Xxxx xxxxxi poolt kantud summa arvelt. Summa 13 500 eurot on 10.12.2021. a xxxxxxxxxxxxxxxxx poolt kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. 4 2.3.

§ 202

lg 3 alusel määrata, et Xxxx xxxxxil tuleb määruse resolutsiooni punktides 2.1 ja 2.2 märgitud kohustused täita 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 2.4.Valitud kaitsja tasud jäävad Xxxx xxxxxi kanda. 3.

§ 201lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Xxxx xxxxxi süüdistuses osaliselt, s.o Kar

S § 210 lg 2 järgi. 3.1.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxit tasuma riigituludesse 1500 eurot.

Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole Xxxx xxxxxi poolt kantud summa arvelt. Summa 1500 eurot on Xxxx xxxxxi poolt 10.12.2021. a kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. 3.2.

§ 202

lg 3 alusel määrata punktis 3.1 määratud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 3.3.Valitud kaitsja tasud jäävad süüdistatava kanda. 4.

§ 202lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Xxxx xxxxx süüdistuses Kar

S § 210 lg 2 järgi. 4.1.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxi maksma riigituludesse 1500 eurot.

Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole Xxxx xxxxx poolt kantud summa arvelt. 4.2.

§ 202

lg 3 alusel määrata punktis 4.1 määratud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 4.3. Valitud kaitsja tasud jäävad Xxxx xxxxx kanda. 5.

§ 202lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Xxxx xxxxx süüdistuses Kar

S § 210 lg 2 järgi. 5.1.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxd tasuma riigituludesse 4000 eurot.

Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole Xxxx xxxxx poolt kantud summa arvelt. Summa 4000 eurot on Xxxx xxxxx poolt 13.12.2021. a kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. 5.2.

§ 202

lg 3 alusel määrata punktis 5.1 määratud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 5.3. Valitud kaitsja tasud jäävad süüdistatava kanda. 6.

§ 202lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Xxxx xxxxxi süüdistuses Kar

S § 210 lg 2 järgi. 6.1.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxi tasuma riigituludesse 1500 eurot.

Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole Xxxx xxxxxi poolt kantud summa arvelt. Summa 1500 eurot on xxxxxxxxxx poolt 12.12.2021. a kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. 6.2.

§ 202

lg 3 alusel määrata punktis 6.1 määratud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 6.3.Valitud kaitsja tasud jäävad Xxxx xxxxxi kanda. 5 7.

§ 202lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Xxxx xxxxxi süüdistuses Kar

S § 210 lg 2 - § 22 lg 1, 3 järgi. 7.1.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxit tasuma riigituludesse 1600 eurot.

Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole Xxxx xxxxxi poolt kantud summa arvelt. 7.2.

§ 202

lg 3 alusel määrata punktis 7.1 määratud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 7.3.Valitud kaitsja tasud jäävad Xxxx xxxxxi kanda. 8.

§ 202lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Xxxx xxxxxe süüdistuses Kar

S § 210 lg 2 - § 22 lg 1, 3 järgi. 8.1.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxt tasuma riigituludesse 800 eurot.

Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole Xxxx xxxxxe poolt kantud summa arvelt. Summa 800 eurot on xxxxxxxxxx poolt 12.12.2021. a kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. 8.2.

§ 202

lg 3 alusel määrata punktis 8.1 määratud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 8.3.Valitud kaitsja tasud jäävad Xxxx xxxxxe kanda. 9.

§ 202lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Xxxx xxxxxe süüdistuses Kar

S § 394 lg 1 - § 22 lg 3 järgi. 9.1.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxxe tasuma riigituludesse 7500 eurot.

Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole Xxxx xxxxxe poolt kantud summa arvelt. Summa 7500 eurot on Xxxx xxxxxe poolt 11.12.2021. a kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. 9.2.

§ 202lg 3 alusel määrata punktis 9.1.

määratud kohustuse täitmise tähtajaks üks kuu alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 9.3. Xxxx xxxxxe osas kriminaalmenetluse kulud puuduvad. 10.

§ 202lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Xxxx xxxxx (registrikood xxxx xxxxx) (end. Xxxx xxxxx) süüdistuses Kar

S § 210 lg 3 järgi. 10.1.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxx (end.

Xxxx xxxxx) tasuma riigituludesse 2000 eurot. Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole Xxxx xxxxx (end. Xxxx xxxxx) kantud summa arvelt. Summa 2000 eurot on Xxxx xxxxx poolt 10.12.2021. a kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. 10.2.

§ 202

lg 3 alusel määrata punktis 10.1 määratud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 10.3.Valitud kaitsja tasud jäävad Xxxx xxxxx (end. Xxxx xxxxx) kanda. 11.

§ 202lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Xxxx xxxxx (registrikood xxxx xxxxx) süüdistuses Kar

S § 210 lg 3 järgi. 11.1.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxx tasuma riigituludesse 2000 eurot.

Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole Xxxx xxxxx poolt kantud summa arvelt. Summa 3500 eurot on Xxxx xxxxx poolt 13.12.2021. a kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. 6 11.2.

§ 202

lg 3 alusel määrata punktis 11.1 määratud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 11.3.Valitud kaitsja tasud jäävad Xxxx xxxxx kanda. 12.

§ 201lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus OÜ Lxxxxx Vxxxxx (registrikood xxxx xxxxx) süüdistuses Kar

S § 210 lg 3 järgi. 12.1.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada OÜ Lxxxxx Vxxxxx tasuma riigituludesse 12 000 eurot.

Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole OÜ Lxxxxx Vxxxxx poolt kantud summa arvelt. Summa 12 000 eurot on OÜ Lxxxxx Vxxxxx poolt 13.12.2021. a kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. 12.2.

§ 202

lg 3 alusel määrata punktis 12.1 määratud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 12.3.Valitud kaitsja tasud jäävad OÜ Lxxxxx Vxxxxx kanda. 13.

§ 201lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus OÜ Bxxxxx Pxxxxx (registrikood xxxx xxxxx) süüdistuses Kar

S § 210 lg 3 järgi. 13.1.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada OÜ Bxxxxx Pxxxxx tasuma riigituludesse 8000 eurot.

Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole OÜ Bxxxxx Pxxxxx poolt kantud summa arvelt. Summa 8000 eurot on OÜ Bxxxxx Pxxxxx poolt 13.12.2021. a kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. 13.2.

§ 202

lg 3 alusel määrata punktis 13.1 määratud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 13.3.Valitud kaitsja tasud jäävad OÜ Bxxxxx Pxxxxx kanda. 14.

§ 201lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Xxxx xxxxx (registrikood xxxx xxxxx) süüdistuses Kar

S § 210 lg 3 järgi. 14.1.

§ 202lg 2 p 2 alusel kohustada Xxxx xxxxx tasuma riigituludesse 2000 eurot.

Määratud kohustus täita kohtuasjade toimingute Rahandusministeeriumi vastavale tagatiskontole Xxxx xxxxx poolt kantud summa arvelt. Summa 2000 eurot on Xxxx xxxxx poolt 12.12.2021. a kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. 14.2.

§ 202

lg 3 alusel määrata punktis 14.1 määratud kohustuse täitmise tähtajaks 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. 14.3.Valitud kaitsja tasud jäävad Xxxx xxxxx kanda.

  1. KarS § 83 lg 3 p 3 ja KarS § 394 lg 5 alusel konfiskeerida kolmandatele isikutele xxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le kuuluv kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) kui rahapesu objekt ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist.
  2. Tartu Maakohtu 07.06.
  3. a määrusega seati kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulikud hüpoteegid Eesti Vabariigi 7 kasuks OÜ-le Xxxx xxxxx (käesolevalt Xxxx xxxxx) kuuluvatele kinnisasjadele registriosa nr xxxxxxx, nr xxxxxxx, nr xxxxxx5, nr xxxxxxx, nr xxxxxxx igale summas 142 465,05 eurot. Seatud kohtulikud hüpoteegid on kinnistusraamatust kustutatud kohtutäituri 12.08.
  4. a avalduse alusel 21.08.
  5. a.
  6. Tühistada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist Tartu Maakohtu 15.03.
  7. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-1886 kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek summas 136 634 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ-le Xxxx xxxxx kuuluvale hoonestusõigusele (registriosa nr xxxxxxxx, mis on kantud kinnistu registriosa nr 3xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa 3.jakku.
  8. Tühistada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist Tartu Maakohtu 27.03.
  9. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2414 kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek summas 90 928 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ-le Lxxxxx Vxxxxx kuuluvale kinnistule registriosa nr xxxxxxx, asukohaga Vxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkinnistu.
  10. Tühistada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist Tartu Maakohtu 27.03.
  11. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2414 seatud arest 07.06.
  12. a xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxon vahel sõlmitud kasutusvalduse lepingust ja asjaõiguslepingutest tulenevate OÜ Lxxxxx Vxxxxx varaliste õiguste arestimiseks, s.o lepingu punktist 2.1.3 tulenev OÜ Lxxxxx Vxxxxx õigus saada xxxxxxxkinnistu kasutusvalduse eest igakuiselt 300 eurot tasu, summana kokku 31 750,65 euro ulatuses.
  13. Tühistada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist Tartu Maakohtu 27.03.
  14. a määrusega kriminaalasjas nr. 1-18-2488 kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek summas 15 124,50 eurot Eesti Vabariigi kasuks OÜ-le Bxxxxx Pxxxxx kuuluvale hoonestusõigusele (registriosa nrxxxxxxxxx, mis on kantud kinnistu registriosa nr 1509739, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa 3.jakku.
  15. Tühistada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist Tartu Maakohtu 27.03.
  16. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2488 seatud arest 07.06.
  17. a OÜ Lxxxxx Vxxxxx ja OÜ Bxxxxx Pxxxxx vahel sõlmitud kasutusvalduse lepingust ja asjaõiguslepingust tulenevate OÜ Bxxxxx Pxxxxx varaliste õiguste kohta summas 70 200 eurot.
  18. Tühistada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist Tartu Maakohtu 27.03.
  19. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2414 OÜ-le Bxxxxx Pxxxxx seatud kohustus kanda 07.06.
  20. a OÜ Lxxxxx Vxxxxx ja OÜ Bxxxxx Pxxxxx vahel sõlmitud kasutusvalduse lepingu ja asjaõiguslepingu punktist 2.1.3 tulenev xxxxxxx kinnistu kasutusvalduse tasu 300 eurot, kuid mitte rohkem kui 31 750,65 eurot, Rahandusministeeriumi Swedbank AS-is asuvale arvelduskontole nr EE
  21. 8
  22. xxxxxxxxxxxxxt dokumendid (millised anti 03.06.
  23. a politseile üle Xxxx xxxxxi kaitsja Margo Lemetti poolt)

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada xxxxxxxxxxxxxxxxx (juhatuse liige Xxxx xxxxx) ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist.

  1. xxxxxxxxxxxxxxx raamatupidamisdokumendid (4 kausta, raamatupidamise siseeeskirjad), millised anti politseile üle Maksu- ja Tolliameti poolt 19.04.
  2. a, samuti 24.05.
  3. a xxxxxxxxxxxxxxx kontoris läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid (62 kausta, 3 eraldi dokumenti, 2 CD plaati) tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel xxxxxxxxxxxxxxxxx (äriregistrist kustutatud 05.12.2018.

a) dokumentide hoidjale xxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxkustutati äriregistrist 29.12.

  1. a seoses ühinemisega xxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxx kustutati äriregistrist 12.12.
  2. a seoses ühinemisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist.
  3. xxxxxxxxxxxxxxxxraamatupidamisdokumendid (3 kausta), millised anti politseile üle xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ poolt 26.05.
  4. §a, tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel OÜ-le xxxxxxxxxxxs (juhatuse liige Ixxxxxxxxxxxxx) ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist.

  1. xxxxxxxxx (käesolevalt xxxxxxxxxxxxx raamatupidamisdokumendid (13 kausta), millised anti politseile üle xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt 24.05.
  2. a, tagastada

§ 126

lg 3 p 2 aluselxxxxxxxxxxxxxxxx (juhatuse liige Xxxx xxxxx) ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist.

  1. xxxxxxxxxxxxxxxasvatus (hilisem xxxxxxxxxxxx) raamatupidamisdokumendid (3 kausta), millised võeti ära xxxxxxxxxxxxx elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalus 24.05.
  2. a läbiotsimise käigus, tagastada

§ 126

lg 3 p 2 alusel OÜ-le xxxxxxxxx (juhatuse liige Xxxx xxxxx; OÜ xxxxxxxxa kustutati äriregistrist 23.11.

  1. a seoses ühinemisega OÜ-ga xxxxxxxxxx ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist.
  2. DVD-R, milline on ära võetud 24.05.
  3. a Xxxx xxxxxi elukohas läbiotsimise käigus ja kõvade kaantega märkmik, milline on ära võetud Xxxx xxxxxi sõiduki Opel Vivaro-B läbiotsimise käigus, tagastada § 126 lg 3 p 2 alusel Xxxx xxxxxile ning seda pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist.
  4. Käsikirjaline A4 leht erinevate andmetega, milline on ära võetud 24.05.
  5. a Xxxx xxxxxi töökohas läbiotsimise käigus, tagastada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist

§ 126lg 3 p 2 alusel Xxxx xxxxxile.

  1. Kaks käsikirjalist A4 lehte erinevate andmetega, milline on ära võetud 25.05.
  2. a Xxxx xxxxx (xxxxx elukoha läbiotsimise käigus, tagastada pärast käesoleva kohtumäärusega seatud kohustuste täitmist

§ 126lg 3 p 2 alusel Xxxx xxxxxle.

  1. PXXXXX 19.03.
  2. a avaldus lisadega salvestatuna CD-R plaadile, kriminaalasja nr 14760000050 nõudekirjad ja nõudekirjade vastused salvestatuna CD-R plaadile, kahtlustatava Xxxx xxxxxi 24.10.
  3. a ülekuulamise lisad 9 salvestatuna CD-R plaadile ja elektrooniliste andmekandjate koopiad salvestatuna PPA andmemassiivile, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole

§ 385p 10 alusel vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 17.08.2020. a saabus Tartu Maakohtusse üldmenetluses kriminaalasi Xxxx xxxxxi süüdistuses KarS § 210 lg 2 ning § 394 lg 2 p-de 1, 3 järgi; Xxxx xxxxxi süüdistuses KarS § 210 lg 2, § 3001 lg 1 ja §294 lg 1 järgi; Xxxx xxxxx süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi; Xxxx xxxxx süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi; Xxxx xxxxxi süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi; Xxxx xxxxxi süüdistuses KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi; Xxxx xxxxxe süüdistuses KarS § 210 lg 2 - § 22 lg 3 järgi; Xxxx xxxxx (end Xxxx xxxxx) süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxüüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi; Xxxx xxxxx süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi; OÜ Lxxxxx Vxxxxx süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi; OÜ Bxxxxx Pxxxxx süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi; Xxxx xxxxx süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi; Xxxx xxxxxe süüdistuses KarS § 349 lg 2 p-de 1, 3 järgi; xxxxxxxxxxxsüüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi. Süüdistuse sisu: Xxxx xxxxxi, Xxxx xxxxxit, Xxxx xxxxxd, Xxxx xxxxxi, Xxxx xxxxxi, Xxxx xxxxxit, Xxxx xxxxxt ning osaühinguid Xxxx xxxxx (endise nimega Osaühing Xxxx xxxxx), xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxx xxxxx, Lxxxxx Vxxxxx, Bxxxxx Pxxxxx ja xxxxxxx süüdistatakse selles, et nemad eesmärgiga saada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxt (edaspidi PXXXXX ) pettuse teel soodustust ja soodustada seeläbi erinevate majandustegevuses osalevate isikute majandustegevust, panid ajavahemikus 2010-2015 kaastäideviijana või kaasaaitajana toime soodustuskelmuse ning nende tegevus oli seotud järgmiste taotlustoimikute ja investeeringu objektidega: Xxxx xxxxx kogu pere mängumaa arendamiseks Osaühingu Xxxx xxxxx (registrikood xxxx xxxxx, endise ärinimega Osaühing Xxxx xxxxx, edaspidi süüdistuses Xxxx xxxxx) nimel esitatud taotlused, mis on seotud toimikutega number: • • 310010490874, veeatraktsioonid, basseini puhastusseade, toetuse summa 181 636,31 eurot; 430014497215, seikluspargi esimese etapi elluviimine, toetuse summa 13 000 eurot. Oxxxxx Pxxxxx (registrikood Oxxxxx Pxxxxx) nimel esitatud taotlused, mis on seotud toimikutega number: • • • 310011741052, aida ja rehielamu rekonstrueerimine, toetuse summa 84 014,55 eurot; 142011740581, sõnnikuhoidla ja heinaküüni ehitamine, toetuse summa 31 132,45 eurot. 120008740279, põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, toetuse summa 39 944,78 eurot. Osaühing Xxxx xxxxx (registrikood xxxx xxxxx, edaspidi süüdistuses Xxxx xxxxx) nimel esitatud taotlused, mis on seotud toimikutega number: • 430012845640, xxxxxxxxxxx puhkelaagri spordiväljaku rajamine, toetuse summa 10 000 eurot; 10 • • 430013846816, Vxxxxxxxxxx seikluspargi ’Rohelise raja’ ehitamine, toetuse summa 7410 eurot; 430014847181, Vxxxxxxxxxx puhkelaagrisse kämpingmajade püstitamine, toetuse summa 12 531,21 eurot. OÜ Lxxxxx Vxxxxx (registrikood xxxx xxxxx) nimel esitatud taotlused, mis on seotud toimikutega number: • 430010842455, Austria reisi korraldamine ja Rxxxxxxxxxx puhkeala detailplaneeringu koostamine, toetuse summa 18 981,75 eurot; • 310011841341, Rxxxxxxxxxx matkamaja rekonstrueerimine, toetuse summa 99 601,44 eurot; • 430011844302, erinevate toodete soetamine, toetuse summa 8409,50 eurot. OÜ Bxxxxx Pxxxxx (registrikood xxxx xxxxx, endine ärinimi OÜ Jxxxx Txxxxxx) nimel esitatud taotlus, mis on seotud toimikuga number: • 310012841691, Txxxxxxxxxx puhkemaja rekonstrueerimine, toetuse summa 85 324,50 eurot. OÜ Xxxx xxxxx (registrikood xxxx xxxxx) nimel esitatud taotlused, mis on seotud toimikutega number: • • 430010672709, lauda renoveerimine biohuumuse tootmiseks, toetuse summa 22 879,35 eurot; 430013676049, biohuumuse tootmishoone katuse renoveerimine, toetuse summa 13 437,85 eurot. Hxxxxxxxxxx (äriregistrist kustutatud, endine registrikood xxxxxxxxxxx) nimel esitatud taotlus, mis on seotud toimikuga number: • 310010490869, tootmishoone ehitamine ja seadmed, toetuse summa 298 154,67 eurot. VxxxVxxxx (registrikood 11316723, xxxxxxx nimel esitatud taotlus, mis on seotud toimikuga number: • 142009490341, lambalauda ja sõnnikuhoidla rekonstrueerimine, toetuse summa 928,19 eurot. VxxxVxxxx (registrikood 11077129) nimel esitatud taotlus, mis on seotud toimikuga number: • 310010820851, tootmishoone ehitamine, toetuse summa 299 745,36 eurot. OÜ EXXXXX (äriregistrist kustutatud, endine registrikood xxxxxxxx) nimel esitatud taotlus, mis on seotud toimikuga number: • 310012651598, tootmishoone rekonstrueerimine, toetuse summa 100 000 eurot. Iga süüdistatava tegevuse konkreetne sisu ja roll, sh tegutsemine kaastäideviijana või kaasaaitajana on välja toodud vastava taotlustoimikuga seotud episoodi kirjelduse juures. OÜ-d SxxxExxxx kasutas Xxxx xxxxx soodustuskelmuse toimepanemisel eelneval kokkuleppel äriühingu osaniku ja juhatuse liikme Xxxx xxxxxiga juhtudel kui: • • investeeringuobjekti hinnapakkumise võitjana ja seega ka ehitajana ei saanud meetme määrustest tulenevate nõuete tõttu näidata tegelikku ehitajat OÜ-d LxxxExxxx või OÜ LxxxExxxx kui võitja hinnapakkuja kõrvale oli vaja näilikku nn kaotaja pakkumist. 11 Toetuste väljapetmine seoses Xxxx xxxxx kogu pere mängumaa arendamisega 2006. aastal hakkasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx koos arendama ja välja ehitama xxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe külas (praegune xxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald) endise vutifarmi asemele Xxxx xxxxx kogu pere mängumaad (edaspidi Xxxx xxxxx mängumaa) ning vajasid selles tegevuses erinevate rakendusüksuste (eelkõige PXXXXX ) poolt antavaid toetusi. Xxxx xxxxx mängumaa arendamise ja ehitamise käigus taotlesid nad tegevuse alguses toetusi OÜ LxxxExxxx nimel, mille ainuosanik ja juhatuse liige oli Xxxx xxxxx. 06.12.2007 ostsid nad aga Xxxx xxxxx, mille (ainu)osanikuks ja juhatuse liikmeks sai Xxxx xxxxxi abikaasa AxxxLxxxx. Kuigi äriühinguga otseselt seotud ja allkirjaõiguslikuks isikuks oli sellest hetkest AxxxLxxxx, jätkasid Xxxx xxxxx mängumaa arendamisega seoses äriühingu juhtimist, igapäevase tegevuse korraldamist ja sellega seoses otsuste vastuvõtmist Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx. PXXXXX -le ja ühel korral ka xxx-ile taotlusavalduste esitamisel olid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx teadlikud, et toetusi taotlevatel äriühingutel, s.o algselt OÜ-l LxxxExxxx ja alates 2008.a algusest OÜ-l Xxxx xxxxx puuduvad reaalsed rahalised vahendid meetmete määrustest tuleneva taotleja kohustusliku omafinantseeringu tasumiseks, ning seetõttu näitasid nad investeeringuobjektide ehitamise hinda teadlikult tegelikust ehitamise hinnast kallimalt, et investeeringud ellu viia kas ilma kohustusliku omafinantseeringuta või minimaalsete kulutustega omafinantseeringule. Selleks koostasid nad ise või nende teadmisel, juhendamisel ja kontrolli all koostasid teised toetuste taotlemisega seotud isikud võltsitud hinnapakkumisi. Samuti esitasid nad osades taotluste avaldustes toetuste saamiseks valeinformatsiooni taotlejaga seotud teiste erinevate andmete kohta, mis on kirjeldatud konkreetse toetustaotluse juures. Toetuste taotlemise protsessis vormistasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx algselt investeeringuobjektide ehitamiseks OÜ LxxxExxxx nimele soetatud kinnistud järk-järgult, kuid hiljemalt 22.08.2014 Xxxx xxxxx nimele. Samuti asutasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx 15.02.2010 ALxx Gxxxx ning seejärel 01.03.2010 selle tütarettevõtte Xxxx xxxxx Mängumaa, mille juhatuse liige oli ajavahemikus 01.03.2010 - 20.03.2012 Xxxx xxxxx. Seega kohandasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx seoses Xxxx xxxxx mängumaa arendamisega tingimusi vastavalt sellele, kuidas see teenis toetuste taotlemise eesmärke. • Viitenumbriga 310010490874 seotud taotluse esitamine ja toetuse väljapetmine 10.09.2010 esitas Xxxx xxxxx kokkuleppel Xxxx xxxxxiga Xxxx xxxxx nimel PXXXXX -le e-posti teel enda poolt 10.09.2010 digitaalselt allkirjastatud toetuse avalduse seoses suurprojektiga, milles Xxxx xxxxx Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 raames PXXXXX -st toetust 2 841 991 krooni (181 636,33 eurot) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas (praegune xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald) xxxxxxxxxxXxxx xxxxx mängumaaga seoses veeatraktsiooni (liumägi, bassein, allalaskerenn) rajamiseks ja basseini puhastusseadme soetamiseks. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 310010490874. Atraktsioon plaaniti osaliselt rajada OÜ-le RxxxKxxxx (osanik ja juhatuse liige Xxxx xxxxx) ja Xxxx xxxxxile kuuluvale zzzzxxxxkinnistule, millele nimetatud isikud seadsid 30.08.2010 kümneks aastaks tasuta hoonestusõiguse Xxxx xxxxx kasuks. Koos avaldusega esitas Xxxx xxxxx kolm hinnapakkumist ehitustööde maksumuse kohta, milliste hulgast Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx tunnistasid võitnud pakkujaks OÜ SxxxExxxx. Kuid juba enne avalduse esitamist leppisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ SxxxExxxx, kelle hinnapakkumine ületab tegelikku investeeringuobjekti 12 ehitamise maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. Täitmaks nõutava kolme hinnapakkumise reeglit, hankisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx veel OÜ Äxxx Pxxxx ja Cxxx Exxxx hinnapakkumised, mis olid pakkumise summa poolest nii palju kõrgemad, et tagasid OÜ SxxxExxxx võitnuks tunnistamise. Kõik hinnapakkumised võltsiti Xxxx xxxxxi, Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi soovil ja teadmisel. Hinnapakkumised võltsiti selleks, et näidata investeeringu maksumust tegelikust ehitamise hinnast kallimana, vältida kohustusliku omafinantseeringut summas 2 841 992,60 krooni (181 636,43 eurot) ja võimaldada OÜ-l LxxxExxxx hakata investeeringuobjekti ehitama. Kuigi hinnapakkumise võitjaks vormistati OÜ SxxxExxxx, leppisid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx juba alguses kokku, et OÜ SxxxExxxx töid teostama ei hakka, vaid seda teeb OÜ LxxxExxxx ning Xxxx xxxxx oli teadlik, et hinnapakkumine OÜ SxxxExxxx nimelt on võltsitud. Põllumajandusministri 12.03.2008 määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi episoodis Määrus): • • • • • § 6 lg 3 kohaselt antakse äriühingule toetust kuni 50 % toetatava investeeringuobjekti maksumusest, kui tegevuse elluviimise koht asub vallas või väikelinnas, mis ei piirne maakonnakeskusega ega asu Harju maakonnas; § 4 lg 1 kohaselt peab taotleja olema saanud investeeringuobjekti kohta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos pakkumiste tehniliste tingimuste loeteluga kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 156 466 krooni; § 4 lg 3 kohaselt ei tohi väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumine olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga; § 5 lg 4 kohaselt peab investeeringuobjekti maksumus olema põhjendatud, selge, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks, samuti peab taotleja tagama toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise; § 2 lg 2 p 2 nõuete kohaselt pidi taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu olema suurprojekti korral suurem kui 500 000 krooni. Xxxx xxxxx 2009 aasta majandusaasta aruandes on äriühingu müügitulu 948 118 krooni, millest 491 017 krooni moodustas maastiku hooldusteenus (arved nr 1012009, nr 1022009, nr 1032009, nr 1062009, nr 1072009), 422 155 krooni oma puitmaterjali müük (arved nr 1042009, nr 1052009, nr 1082009) ja 34 946 krooni xxxxxxxxxxxxxx ruumide rendi tulu, kuigi äriühingul palgalisi töötajaid ei olnud. Tegelikult ei ole Xxxx xxxxx näidatud summades maastiku hooldusteenust pakkunud ja puitmaterjali müünud. Ka puudusid OÜ-l Xxxx xxxxx maastikuhooldustöödeks töötajad ja tehnilised vahendid, samuti muud kulud, mis viitaks tööde teostamisele. Samadel asjaoludel ei saanud toimuda ka pinnase ja haljastustööd seoses OÜ-ga xxxxxxx (äriühingul ei ole töötajaid ja kulusid). Samuti ei olnud OÜ-l Xxxx xxxxx sellises koguses oma puitmaterjali nagu on näidatud arvetel, kuna OÜ-le Xxxx xxxxx on väljastatud 17.02.2009 üks metsateatis üksnes 2 tihumeetri harvendusraieks kinnistul nr 2615335, kusjuures kinnistul ei asunud metsamaad. Samas on majandusaasta aruandes oma puitmaterjaliks nimetatud arveid, kus tegelikult on arvel selgituseks ’täitepinnas’. Nimetatud arved on võltsitud ning selliste arvete koostamise eesmärgiks oli seotud osapoolte kokkuleppel (Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx ja OÜ LxxxExxxx) tekitada vajalik müügitulu järgmiste toetuste taotlemiseks, kusjuures neile oli juba varasemast ajast teada, millist müügitulu on vaja (vt süüdistust seoses taotlustoimikuga nr 310008490381, taotleja OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). 13 Ülaltoodud põhjustel ei saanud Xxxx xxxxx müügitulu 2009 aastal olla üle 500 000 krooni, kuigi 2009 majandusaasta aruandes ja investeeringutoetuse avalduse punktis 23 näidati Xxxx xxxxx müügituluks 948 118 krooni. 10.09.2010 investeeringutoetuse avaldusega ja sellele lisatud näilike hinnapakkumistega ja teadlikult vale müügitulu näitamisega esitasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx PXXXXX -le Määruse § 10 lg 2 p 2 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2004, 24, 163) § 456 lg 2 (alates 01.01.2010 jõustunud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (RT I 2009, 56, 375) samad põhimõtted sätestatud §-s 62 lg 2) tähenduses tööde tegeliku maksumuse, planeeritava omafinantseeringu ning tööde teostaja kohta teadlikult valeandmeid, mida teades oleks PXXXXX teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kuivõrd PXXXXX valeandmete esitamisest teadlik ei olnud, siis määrati PXXXXX peadirektori 31.01.2011 käskkirjaga nr 13-6/165 OÜ-le Xxxx xxxxx toetus 181 636,33 eurot (2 841 991 krooni). Investeeringu tegemist tõestavate dokumentide esitamiseks anti kaheaastane tähtaeg. Seejärel, tõendamaks projekti raames 363 272,77 euro (km-

  1. ta)suuruse investeeringu teostamist, esitasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx eelneval kokkuleppel Xxxx xxxxx nimel PXXXXX -le kuludeklaratsioone järgmiselt: • • • • Xxxx xxxxxi poolt 14.11.2011 digitaalselt allkirjastatud kuludeklaratsioon koos lisadokumentidega, milline edastati PXXXXX -sse e-posti teel 14.11.2011, ning millega näidati, et Xxxx xxxxx on teostanud investeeringu 67 156,62 euro (km-
  2. ta)suuruses summas. Peale PXXXXX poolt tehtud järelpärimist saabus 07.12.2011 eposti teel PXXXXX sse Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi poolt digiallkirjastatud OÜ SxxxExxxx arve nr 2011-7 (17.10.2011, km-ga 80 587,94 eurot), teostatud tööde akt nr 1 ja arve tasumist näitavad maksekorraldused; 14.02.2013 edastas Xxxx xxxxx PXXXXX -le e-posti teel Xxxx xxxxx kuludeklaratsiooni 138 840,72 euro (km-
  3. ta)suuruse investeeringu teostamise kohta koos OÜ SxxxExxxx arvetega nr 2012-2 (23.01.2012) summas 49 176,89 eurot; nr 2012-4 (07.05.2012) summas 16 051,38 eurot; nr 12008 (30.08.2012) summas 24 097,54 eurot; nr 13000 (12.01.2013) summas 42 329,83 eurot; nr 13002 (07.02.2013) summas 13 285,93 eurot; nr 13003 (11.02.2013) summas 21 667,30 eurot; teostatud tööde aktidega nr 2-7 ja arvete tasumist näitavate maksekorraldustega; 06.05.2013 edastas Xxxx xxxxx PXXXXX -le e-posti teel Xxxx xxxxx kuludeklaratsiooni 35 654,10 euro suuruse investeeringu teostamise kohta koos OÜ SxxxExxxx arvega nr 13009 (22.03.2013) summas 42 784,92 eurot, teostatud tööde aktiga nr 8 ja arve tasumist näitava maksekorraldusega; 31.07.2013 edastas Xxxx xxxxx PXXXXX -le e-posti teel Xxxx xxxxx kuludeklaratsiooni 121 621,31 euro suuruse investeeringu teostamise kohta koos OÜ SxxxExxxx arvetega nr 13014 (16.07.2013) summas 91 416,16 eurot ning nr 13015 (30.07.2013) summas 54 529,42 eurot; teostatud tööde aktidega nr 9-10 ja arvete tasumist näitavate maksekorraldustega. PXXXXX -le esitatud OÜ SxxxExxxx arved ja teostatud tööde aktid olid allkirjastatud Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi poolt. Koos teise kuludeklaratsiooniga esitatud OÜ SxxxExxxx arved nr 2012-2, nr 2012-4, nr 12008 ja nr 13000 ning teostatud tööde aktid nr 2-6 täiendavalt ka omanikujärelevalve esindaja Hxxx Pxxxx’i poolt. Kuludeklaratsioonide ja nendele lisatud dokumentidega näidati PXXXXX -le, et Xxxx xxxxx on tasunud OÜ-le SxxxExxxx 435 927,31 eurot (km-ga). Tegelikult see niimoodi ei olnud. 14 OÜ SxxxExxxx arvete nr 2011-7, 13000, 13002, 13003 ja 13015 puhul leppisid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx kohe alguses, s.o enne nende koostamist kokku, et need koostatakse võltxxx xxetena ja tegelikku täies mahus tasumist nende alusel ei toimu, s.o osa rahast makstakse OÜ-le SxxxExxxx üksnes näilikult selleks, et luua PXXXXX -le mulje omafinantseeringu tasumisest. Xxxx xxxxxi, Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kokkuleppe kohaselt pidi Xxxx xxxxx OÜ-lt Xxxx xxxxx laekuvad summad kandma edasi OÜ-le LxxxExxxx. Arvete tasumisel kasutati kolmandate isikute abi, kelledele anti vastavasisulised korraldused. OÜ SxxxExxxx arve nr 2011-7 näilik tasumine toimus Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 03.11.2011 kell 16:35, 25 000 eurot Kxxx Rxxxx Xxxx xxxxxi korraldusel OÜ LxxxExxxx kontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „arve 52011 osaline tasumine“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 03.11.2011 kell 20:43, 25 000 eurot Xxxx xxxxx nimetatud Xxxx xxxxx kontolt OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr: 2011-7 osaline makse“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 04.11.2011, 25 000 eurot Xxxx xxxxx OÜ SxxxExxxx kontolt XXXXXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 11102 osaline tasumine“ Kuupäev/summa Maksja/konto 04.11.2011 kell 10:40, 25 000 eurot Kxxx Rxxxx Xxxx xxxxxi korraldusel OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „ülekanne“ Saaja/konto Selgitus Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 04.11.2011 kell 15:01, 20 000 eurot Kxxx Rxxxx Xxxx xxxxxi korraldusel OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „laen“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 04.11.2011 kell 18:25, 45 000 eurot Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx kontolt XXXXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr: 2011-7 osaline makse“ 15 Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 05.11.2011, 45 000 eurot Xxxx xxxxx OÜ SxxxExxxx kontolt XXXXXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve tasumine“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 06.11.2011 kell 14:32, 11 000 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Laen“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 06.11.2011 kell 16:09, 10 587,94 eurot Xxxx xxxxx nimetatud Xxxx xxxxx XXXXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr: 2011-7 lõplik makse“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 07.11.2011, 9320 eurot Xxxx xxxxx OÜ SxxxExxxx kontolt XXXXXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 11102 lõplik tasumine“ kontolt Tegelikult kandsid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx nendega seotud äriühingute pangakontodel lühikese aja jooksul sarnase suurusega rahasummasid korduvalt läbi, et luua mulje OÜ SxxxExxxx arve tasumisest. Xxxx xxxxx kandis OÜ LxxxExxxx pangakontolt Xxxx xxxxx pankontole kokku 81000 eurot, Xxxx xxxxx kandis sealt edasi OÜ SxxxExxxx pankontole kokku 80587,94 eurot ja Xxxx xxxxx omakorda tagastas OÜ SxxxExxxx pankontolt OÜ LxxxExxxx pangakontole kokku 79320 eurot. Sisuliselt OÜ-le SxxxExxxx maksmist ei toimunud kuna läbi näilike tehingute ahela (raharingide) keerutuseks kasutatud raha jõudis 98 % ulatuses tagasi OÜ LxxxExxxx pangakontole. Raharingide ainuke eesmärk oli hankida PXXXXX -le esitamiseks vajalikud maksekorraldused, et näidata väidetava investeeringu täissummas sh omafinantseeringu tegemist ja saavutada seeläbi PXXXXX -lt toetussummade väljamaksmine. OÜ SxxxExxxx arvete nr 13000 (km-ga 42 329,83 eurot), 13002 (km-ga 13 285,93 eurot) ja 13003 (km-ga 21 667,30 eurot) näilik tasumine 67 283,06 euro ulatuses toimus Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 07.02.2013 kell 21:31, 27 810 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Laen“ Kuupäev/summa 07.02.2013 kell 22:25, 27 000 eurot 16 Maksja/konto Saaja/konto Selgitus Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx kontolt XXXXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr: 13000 osaline makse“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 08.02.2013 kell 11:03, 27 000 eurot Xxxx xxxxx OÜ SxxxExxxx kontolt OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 13002 lõplik, 13009 osaline tasumine“ Kuupäev/summa Maksja/konto 08.02.2013 kell 15:33, 18 000 eurot Kxxx Rxxxx Xxxx xxxxxi korraldusel OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Laen Saaja/konto Selgitus Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus Kuupäev/summa 8.02.2013 kell 22:27 ja 22:29 krediteeris pank vastavalt 13 285,93 eurot ja 5329,83 eurot (kokku 18 615,76 eurot)(Xxxx xxxxx internetipangas sisestanud 07.02.2013 hilisõhtul) Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr: 13002“ ja „Arve nr: 13000 lõplik makse“ Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 11.02.2013 kell 09:50 krediteeris pank vastavalt Xxxx xxxxxi poolt 08.02.2013 sisestatud maksekorraldusele 12 913,06 eurot OÜ SxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 13009 lõplik“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 11.02.2013 kell 13:06, 8950 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „LAEN“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 11.02.2013 kell 14:21, 9000 eurot Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx kontolt XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Sisemine arvlemine“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 11.02.2013 kell 14:26, 9000 eurot Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr: 13003 osaline tasumine“ 17 Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 11.02.2013 kell 17:20, 14 037 eurot Xxxx xxxxx OÜ SxxxExxxx kontolt XXXXXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 13010 osaline tasumine“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 12.02.2013 kell 10:51, 13 717 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „LAEN“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 12.02.2013 kell 11:47, 13 770 eurot Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx kontolt XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Sisemine arvlemine“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 12.02.2013 kell 13:41, 12 667,30 eurot Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr: 13003 lõplik makse“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 12.02.2013 kell 13:58, 12 701,35 eurot Xxxx xxxxx OÜ SxxxExxxx kontolt XXXXXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 12047 lõplik tasumine“ Tegelikult kandsid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx nendega seotud äriühingute pangakontodel lühikese aja jooksul sarnase suurusega rahasummasid korduvalt läbi, et luua mulje OÜ SxxxExxxx arve tasumisest. Xxxx xxxxx kandis OÜ LxxxExxxx pangakontolt Xxxx xxxxx pangakontole kokku 68477 eurot, Xxxx xxxxx kandis sealt edasi OÜ SxxxExxxx pangakontole kokku 67283,06 eurot ja Xxxx xxxxx omakorda tagastas OÜ SxxxExxxx pangakontolt OÜ LxxxExxxx pangakontole kokku 66651,41 eurot. Sisuliselt OÜ-le SxxxExxxx maksmist ei toimunud kuna läbi näilike tehingute ahela (raharingide) keerutuseks kasutatud raha jõudis 97 % ulatuses tagasi OÜ LxxxExxxx pangakontole. Raharingide tegemise ainuke eesmärk oli hankida PXXXXX -le esitamiseks vajalikud maksekorraldused, et näidata väidetava investeeringu täissummas sh omafinantseeringu tegemist ja saavutada seeläbi PXXXXX -lt toetussummade väljamaksmine. OÜ SxxxExxxx arve nr 13015 (km-ga 54 529,42) tasumine oli näilik 40 000 euro ulatuses ning toimus Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa 30.07.2013 kell 12:29 ja kell 12:31, vastavalt 20 000 ja 20 000 eurot (kokku 40 000 eurot); 18 Maksja/konto Saaja/konto Selgitus Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „LAEN“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 30.07.2013 kell 16:59, 20 000 eurot Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx kontolt XXXXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr: 13015 osaline tasumine“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 30.07.2013 kell 18:27, 34 500 eurot Xxxx xxxxx OÜ SxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 13064 osaline tasumine“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 31.07.2013 kell 00:08, 20 000 eurot Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr: 13015 lõplik tasumine“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 31.07.2013 kell 09:23, 18 344,82 eurot Xxxx xxxxx OÜ SxxxExxxx kontolt XXXXXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 13064 lõplik tasumine“ Tegelikult kandsid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx nendega seotud äriühingute pangakontodel lühikese aja jooksul sarnase suurusega rahasummasid korduvalt läbi, et luua mulje OÜ SxxxExxxx arve tasumisest. Xxxx xxxxxi poolt Xxxx xxxxx pangakontolt OÜ SxxxExxxx pankontole kantud 54 529,42 eurost 52 844,82 eurot ehk 97% kandis Xxxx xxxxx viitega arvele nr 13064 edasi OÜ-le LxxxExxxx. Algselt OÜ LxxxExxxx pangakontolt laenuna välja läinud 40000 eurost jõudis lühikese ajaga sama äriühingu pangakontole tagasi. Pangakontodel toimunud rahaülekannete tulemusel jäi OÜ SxxxExxxx pangakontole kokku 1684,60 eurot, mis on käsitletav tasuna soodustuskelmusele kaasaaitamises. Ülejäänud raha kandis Xxxx xxxxx OÜ SxxxExxxx kontolt OÜ LxxxExxxx pangakontole, kes oli investeeringuobjekti tegelik ehitaja. Kõik ülal loetletud tehingud, millele viidates OÜ LxxxExxxx OÜ-le Xxxx xxxxx raha kandis (arve 52011, ülekanne, laen) olid näilikud, sest raharingide eesmärgiks oli hankida PXXXXX -le esitamiseks sobivas summas maksekorraldused, et oleks võimalik taotleda toetuse väljamaksmist. Laenu tagasimakseid plaaniti teha üksnes osaliselt ning seda peamiselt PXXXXX poolt tulevikus väljamakstavatest toetussummade arvelt. Olles tööde maksumuse osas eksimuses hoitud, võtsid PXXXXX ametnikud Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi koostöös esitatud Xxxx xxxxx kuludeklaratsioonid menetlusse ning lugesid 19 Xxxx xxxxx poolt tehtud kulutused abikõlblikeks, mille tulemusel maksis PXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX: • • • • PXXXXX peadirektori 13.01.2012 otsuse nr 13-6/83 alusel toetuse 33 578,30 eurot. Toetussumma kanti Xxxx xxxxx kontole 23.01.2012; PXXXXX peadirektori 18.03.2013 otsuse nr 13-6/523 alusel toetuse 69 420,34 eurot. Toetussumma kanti Xxxx xxxxx kontole 22.03.2013; PXXXXX peadirektori 10.05.2013 otsuse nr 13-6/935 alusel toetuse 17 827,04 eurot. Toetussumma kanti Xxxx xxxxx kontole 15.05.2013; PXXXXX peadirektori 06.12.2013 otsuse nr 13-6/2191 alusel toetuse 60 810,63 eurot. Toetussumma kanti Xxxx xxxxx kontole 23.12.2013. Kui PXXXXX ametnikud oleksid Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi poolt Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel valeandmete esitamisest menetluse jooksul teada saanud, jätnuks PXXXXX Määruse § 16 lõikele 2 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 5 teisele lausele tuginedes OÜ-le Xxxx xxxxx toetuse välja maksmata. Xxxx xxxxx kaasaaitamine seisnes selles, et ta osales valeandmetega hinnapakkumise koostamises, valeandmetega teostatud tööde aktide allkirjastamises ja valeandmetega arvete koostamises ning esitamises näilike tehingute ahela jaoks ning osales näilike tehingute ahelas ehk raharingides OÜ SxxxExxxx nimel. Samuti oli ta teadlik, et nende dokumentide ja toimingute alusel petetakse PXXXXX -st toetust välja. Sellise tegevusega sai Xxxx xxxxx majanduslikku kasu kuna taotletud investeeringusummaga arendati Xxxx xxxxx mängumaad. OÜ LxxxExxxx sai majanduslikku kasu kuna oli makstava investeeringutoetusega seoses objekti tegelik ehitaja. Eelkirjeldatud tegevusega petsid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx, OÜ LxxxExxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -lt välja investeeringutoetuse summas 181 636,31 eurot. Süüdistus on antud episoodis esitatud Xxxx xxxxxile. • Viitenumbriga 430014497215 seotud taotluse esitamine ja toetuse väljapetmine 03.10.2014 edastas XxxxxxxxxxxxxPXXXXX -le e-posti teel Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi soovil ja teadmisel Xxxx xxxxx nimel koostatud ja Xxxx xxxxxi poolt 02.10.2014 digitaalselt allkirjastatud toetuse avalduse, milles Xxxx xxxxx taotles Eesti maaelu arengukava 20072013 meetme 4 raames xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxXxxx xxxxx kogu pere mängumaa seikluspargi I etapi (takistusrada kuni 8 a lastele) elluviimiseks 13 000 eurot toetust. Koos avaldusega esitati kolm hinnapakkumist, mille hulgast Xxxx xxxxx tunnistas võitnud pakkujaks OÜ LxxxExxxx. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 430014497215. Kuid juba enne avalduse esitamist leppisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ LxxxExxxx, kelle hinnapakkumine ületab tegelikku investeeringuobjekti ehitamise maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. 20 Täitmaks nõutava kolme hinnapakkumise reeglit, hankisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx veel OÜ SxxxExxxx ja OÜ Äxxx Pxxxx hinnapakkumised, mis olid pakkumise summa poolest nii palju kõrgemad, et tagasid OÜ LxxxExxxx hinnapakkumise võitnuks tunnistamise. Kõik hinnapakkumised võltsiti Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi soovil ja teadmisel. Hinnapakkumised võltsiti selleks, et näidata investeeringu maksumust tegelikust ehitamise hinnast kallimana, vältida kohustusliku omafinantseeringut summas 9121,20 eurot ja võimaldada OÜ-l LxxxExxxx hakata investeeringuobjekti ehitama. Peale OÜ SxxxExxxx nimelt hinnapakkumiste võltsimist palusid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx selle digitaalselt allkirjastada Xxxx xxxxxil, kes seda 01.10.2014 ka tegi. Seega oli OÜ SxxxExxxx esindaja Xxxx xxxxx teadlik, et ta allkirjastab PXXXXX -le esitamiseks võltsitud hinnapakkumise. Kuna PXXXXX valeandmete esitamisest teadlik ei olnud, siis Xxxx xxxxx taotlus rahuldati ning PXXXXX peadirektori 11.11.2014 otsusega nr 13-6/1594 määrati OÜ-le Xxxx xxxxx toetus 13 000 eurot. Investeeringu tegemist tõestavate dokumentide esitamiseks anti kaheaastane tähtaeg. Põllumajandusministri 21.09.2012 määrus nr 75 „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi episoodis Määrus): • • • • § 34 lg 4 kohaselt antakse ettevõtjale projektitoetust kuni 60 % toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest; § 33 lg 1 kohaselt peab projektitoetuse taotleja olema saanud investeeringuobjekti kohta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot; § 33 lg 3 kohaselt ei tohi väljavalitud hinnapakkumine olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase investeeringu või tegevuse eest tasutava hinnaga; § 32 lg 3 kohaselt peavad abikõlblikud kulud olema põhjendatud. Seega esitasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel 02.10.2014 projektitoetuse taotlusega PXXXXX -le teadlikult valeandmeid Xxxx xxxxx mängumaa seikluspargi I etapi maksumuse ja omafinantseeringu teostamise osas Määruse § 39 lg 2 p 3 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lg 2 p 4 mõttes, mida teades oleks PXXXXX teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Seejärel, tõendamaks projekti raames 22 121,20 euro (km-
  4. ta)suuruse investeeringu teostamist, esitas Xxxx xxxxx kokkuleppel Xxxx xxxxxiga 22.12.2014 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vahendusel Xxxx xxxxx nimel PXXXXX -le kuludeklaratsiooni, millele oli lisatud OÜ LxxxExxxx arve nr 14096 (17.12.2014) summas 26 545,44 eurot; teostatud tööde akt nr 1 ning arve tasumist näitavad maksekorraldused. PXXXXX -le esitatud OÜ LxxxExxxx arve ning teostatud tööde akti allkirjastasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx, kes leppisid omavahel eelnevalt kokku, et Xxxx xxxxx koostab antud arve võltxxx xxena, mille alusel täies mahus tegelikku tasumist ei toimu, vaid osa arvel näidatud kulude summast makstakse näilikult selleks, et luua PXXXXX -le mulje omafinantseeringu tasumisest. Arve nr 14096 osaline näilik tasumine toimus Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kokkuleppel järgmiselt: Kuupäev/summa 19.12.2014 kell 12:32, 15 000 eurot 21 Saaja/konto Selgitus Marek Kärner OÜ Mxxxxxxxxxxxxx EE852200221034217114 Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „LAEN“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 19.12.2014 kell 16:09, 15 000 eurot Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr: 14096 osaline tasumine“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 19.12.2014 kell 16:20, 15 000 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Laen 12. dets.“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 19.12.2014 kell 16:56, 11 545,44 eurot Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr: 14096 lõplik tasumine“ Maksja/konto kontolt nr Tegelikult Xxxx xxxxx, saades Marek Kärneri vahendusel OÜ-st Mxxxxxxxxxxxxx laenu 15000 eurot, tasus osaliselt, so summas 15000 eurot ära OÜ LxxxExxxx arve nr 14096. Teise osa maksmise osas leppisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et Xxxx xxxxx annab OÜ-le Xxxx xxxxx väidetavalt laenu 15000 eurot, millest Xxxx xxxxx tasub Xxxx xxxxx nimel OÜ-le LxxxExxxx ära teise osas esitatud arvest nr 14096 summas 11 545,44 eurot. Seega toimus nimetatud arve tasumine OÜ-lt Mxxxxxxxxxxxxx laenuks saadud ühe ja sama rahasumma arvelt (ühe tunni jooksul) ning oli 15 000 euro ulatuses näilik tehing. Laen, millele viidates OÜ LxxxExxxx OÜ-le Xxxx xxxxx raha kandis, oli näilik ega kuulunud tagasimaksmisele. Selliselt loodud näilike tehingute ahela (raharingide) eesmärgiks oli hankida PXXXXX -le esitamiseks sobivas summas maksekorraldused, et taotleda toetuse väljamaksmist. PXXXXX ametnikud, olles tööde maksumuse ja omafinantseeringu teostamise osas eksimuses, lugesid Xxxx xxxxx poolt tehtud kulutused abikõlblikeks, mille tulemusel maksis PXXXXX peadirektori 13.03.2015 otsuse nr 13-6/344 alusel OÜ-le Xxxx xxxxx välja toetussumma 13 000 eurot. Toetussumma kanti 18.03.2015 Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX. Kui PXXXXX ametnikud oleksid menetluse jooksul Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi poolt Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel valeandmete esitamisest teada saanud, jätnuks PXXXXX Määruse § 45 lõikele 3 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 5 teisele lausele tuginedes OÜ-le Xxxx xxxxx toetuse välja maksmata. 22 Sellise tegevusega sai Xxxx xxxxx majanduslikku kasu kuna taotletud investeeringusummaga arendati Xxxx xxxxx mängumaad. OÜ LxxxExxxx sai majanduslikku kasu kuna oli makstava investeeringutoetusega seoses objekti ehitaja. Xxxx xxxxxi kaasaaitamine seisnes selles, et ta osales OÜ SxxxExxxx nimel tehtud valeandmetega hinnapakkumise koostamises ja selle allkirjastamises, olles teadlik, et seda kasutatakse PXXXXX -st toetust välja petmisel. Eelkirjeldatud tegevusega petsid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx, OÜ LxxxExxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -lt välja toetuse summas 13 000 eurot. Süüdistus on antud episoodis esitatud Xxxx xxxxxile, Xxxx xxxxxile, Xxxx xxxxxile ja OÜle Xxxx xxxxx (endise nimega Xxxx xxxxx). Ajavahemikul 21.04.2011-19.12.2014 andis Xxxx xxxxx OÜ-st LxxxExxxx Xxxx xxxxxile OÜ-le Xxxx xxxxx laenu seoses taotlustoimikuga 430010491866 kokku 55 790 eurot, seoses taotlustoimikuga 310010490874 kokku 139 477 eurot, seoses taotlustoimikuga 320011492119 kokku 136 000 eurot, seoses taotlustoimikuga 430011493201 kokku 25 000 eurot ja seoses taotlustoimikuga 430014497215 kokku 15 000 eurot, seega nimetatud taotlustoimikutega kokku 371 267 eurot. Kokku on OÜ LxxxExxxx ajavahemikus 01.01.2011-31.08.2015 andnud OÜ-le Xxxx xxxxx laenu 567267 eurot. Seega on enamus antud laenudest seotud PXXXXX taotlustoimikutega. Kuna seoses PXXXXX taotlustoimikutega sellisel viisil antud laenud olid näilikud ja tehtud ainult näilike tehingute ahela loomiseks (raharingideks) ning seeläbi PXXXXX -le esitamiseks võltsitud dokumentide saamiseks, jäid need mõlema äriühingu bilansis üles (nõuete ja kohustustena). Seetõttu otsustasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx ja OÜ LxxxExxxx bilansist tegelikult mitteeksisteerinud laenudest (nõuetest ja kohustustest) lahti saamiseks teha näilike tehingute abil tasaarveldused. OÜ LxxxExxxx ostis 03.07.2014 OÜ-lt Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx Grupp 90 000 kroonise (5752,05 eurot) nimiväärtusega osa summaga 240 000 eurot, millest 226 153,80 eurot kasutati tasaarvelduseks laenudega. Tegelikult ostis OÜ LxxxExxxx OÜ-lt Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx Grupp osa nimiväärtusest ca 40 korda kallimalt, kusjuures OÜ LxxxExxxx Grupp puhul oli sisuliselt tegemist mittetegutseva ettevõttega (bilansimaht 2014 aastal kuni 11 000 eurot). Osade kaudu laenude tasaarveldamise skeemi kasutasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx ka seoses OÜ Txxxxxxxxx Exxxxja OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx taotlustoimikutega. Samuti tegid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx tasaarvestusi 2012 ja 2013 Xxxx xxxxx poolt OÜ-le LxxxExxxx esitatud arvete alusel, kus selgituseks on ’kinnistute renditasu’, mõlemal aastal tasaarveldatud summa 48 000 eurot, so kokku 96 000 eurot, kuigi tegelikult seoses Xxxx xxxxx mängumaa majandamisega kasutas XXXXX xxxxis Xxxx xxxxx OÜ-le LxxxExxxx kuuluvaid kinnistuid. Lisaks nimetatud arvetele summas 96000 eurot esitas Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx nimel OÜ-le LxxxExxxx arveid seoses maastikuhoolduse ja sõidukitega summas vähemalt 19085,68 eurot, kusjuures selliseid tehinguid reaalselt aset ei toimunud ning selliste võltxxx xxete esitamist kasutati üksnes näilikult antud laenusummade tasaarvelduseks. OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx nimelt esitatud taotlustega seotud toetuste väljapetmine • Viitenumbriga 310011741052 seotud taotluse esitamine ja toetuse väljapetmine 07.09.2011 ning täiendavalt 28.10.2011 esitas OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx poolt volitatud isik Xxxx xxxxx kokkuleppel Axxx Lxxxxiga PXXXXX -le e-posti teel OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx (praegune OÜ Pxxxxxxxxx ) nimel toetuse avalduse, milles taotleti Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 3.1 raames xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxla vallas (praegune xxxxxxxx vald) 23 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Pxxxxxxxxx I etapi (aida ja rehielamu rekonstrueerimine) elluviimiseks toetust 84 014,55 eurot. Toetusega sooviti rekonstrueerida ait ja rehielamu, mis asusid Axxx Lxxxxile kuuluval Lxxxxxxxxx kinnistul. Selle kohta sõlmisid Axxx Lxxxx ja OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx 02.09.2011 tasuta kasutamise lepingu tähtajaga 02.09.2021. Koos avaldusega esitasid nad kolm hinnapakkumist ehitustööde maksumuse kohta, milliste hulgast Xxxx xxxxx ja Axxx Lxxxx tunnistasid eelnevalt võitnud pakkujaks OÜ LxxxExxxx. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 310011741052. Kuid juba enne avalduse esitamist leppisid Xxxx xxxxx, Axxx Lxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ LxxxExxxx, kelle hinnapakkumine ületab tegelikku investeeringuobjekti ehitamise maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. Täitmaks nõutava kolme hinnapakkumise reeglit, hankisid Xxxx xxxxx, Axxx Lxxxx ja Xxxx xxxxx veel OÜ Äxxx Pxxxx ja OÜ SxxxExxxx hinnapakkumised, mis olid pakkumise summa poolest nii palju kõrgemad, et tagasid OÜ LxxxExxxx hinnapakkumise võitnuks tunnistamise. Kõik hinnapakkumised võltsiti Xxxx xxxxxi, Axxx Lxxxxi ja Xxxx xxxxxi soovil ja teadmisel. Hinnapakkumised võltsiti selleks, et näidata investeeringu maksumust tegelikust ehitamise hinnast kallimana, vältida kohustusliku omafinantseeringut summas 84014,55 eurot ja võimaldada OÜ-l LxxxExxxx hakata investeeringuobjekti ehitama. Põllumajandusministri 22.12.2010 määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi episoodis Määrus): • • • • § 6 lg 3 kohaselt antakse äriühingule toetust kuni 50 % toetatava investeeringuobjekti maksumusest, kui tegevuse elluviimise koht asub vallas või väikelinnas, mis ei piirne maakonnakeskusega ega asu Harju maakonnas; § 4 lg 1 kohaselt peab taotleja olema saanud investeeringuobjekti kohta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos pakkumiste tehniliste tingimuste loeteluga kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot; § 4 lg 3 kohaselt ei tohi väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumine olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga; § 5 lg 3 kohaselt peab investeeringuobjekti maksumus olema põhjendatud, selge, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks, samuti peab taotleja tagama toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. 09.09.2011 ning 28.10.2011 täiendava ja täpsustava investeeringutoetuse avaldusega ja sellele lisatud hinnapakkumistega esitasid Xxxx xxxxx ja Axxx Lxxxx eelneval kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -le Määruse § 10 lg 2 p 2 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 2 p 4 tähenduses tööde tegeliku maksumuse ja planeeritava omafinantseeringu osas teadlikult valeandmeid, mida teades oleks PXXXXX teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kuivõrd PXXXXX valeandmete esitamisest teadlik ei olnud, siis määrati PXXXXX peadirektori 12.01.2012 otsusega nr 13-6/59 OÜ-le Axxxxxxxxx Hxxxx toetus 84 014,55 eurot. 18.04.2013 esitas Xxxx xxxxx PXXXXX -le kooskõlastamiseks projekti muutmise taotluse koos Xxxx xxxxxi poolt OÜ LxxxExxxx nimel allkirjastatud täpsustatud hinnapakkumisega. 24 Vastavalt PXXXXX soovile edastas Xxxx xxxxx 21.05.2013 täiendavalt uued võltsitud hinnapakkumised ka OÜ SxxxExxxx ja OÜ Äxxx Pxxxx nimelt. 24.05.2013 esitas Xxxx xxxxx PXXXXX -le täpsustatud investeeringutoetuse avalduse. PXXXXX kinnitas OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx projektimuudatuse. Seejärel, tõendamaks projekti raames 168 029 euro (km-
  5. ta)suuruse investeeringu teostamist, esitas Xxxx xxxxx kokkuleppel Axxx Lxxxxiga OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx nimel PXXXXX le kuludeklaratsioone järgmiselt: • • • • 29.05.2013 e-posti teel kuludeklaratsiooni 36 978,53 euro suuruse investeeringu teostamise kohta koos OÜ LxxxExxxx arvega nr 13026 (22.03.2013) summas 44 374,24 eurot ning teostatud tööde aktiga nr 1. Päev hiljem, so 30.05.2013 edastas Xxxx xxxxx täiendavalt vastava arve tasumist näitava maksekorralduse; 06.08.2013 e-posti teel kuludeklaratsiooni 49 905,72 euro suuruse investeeringu teostamise kohta koos OÜ LxxxExxxx arvega nr 13065 (05.08.2013) summas 59 886,86 eurot, teostatud tööde aktiga nr 2 ning arve tasumist näitavate maksekorraldustega; 12.12.2013 e-posti teel kuludeklaratsiooni 51 367,91 euro suuruse investeeringu teostamise kohta koos OÜ LxxxExxxx arvetega nr 13084 (01.10.2013) summas 31 847,26 eurot ja nr 13100 (16.11.2013) summas 29 794,24 eurot, teostatud tööde aktidega nr 3-4 ning arvete tasumist näitavate maksekorraldustega; 14.07.2014 ja täiendavalt 27.07.2014 e-posti teel kuludeklaratsiooni 29 776,96 euro suuruse investeeringu teostamise kohta koos OÜ LxxxExxxx arvetega nr 14012 (03.02.2014) summas 23 006,76 eurot ja nr 14052 (08.07.2014) summas 12 725,59 eurot, teostatud tööde aktidega nr 5-6 ning arvete tasumist näitavate maksekorraldustega. Kõik PXXXXX -le esitatud OÜ LxxxExxxx arved ning teostatud tööde aktid allkirjastasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx. Seejuures leppisid Xxxx xxxxx, Axxx Lxxxx ja Xxxx xxxxx kõigi OÜ LxxxExxxx arvete puhul eelnevalt kokku, et Xxxx xxxxx koostab need võltxxx xxetena, mille alusel täies mahus tasumist ei toimu, vaid osa rahast makstakse näilikult selleks, et luua PXXXXX -le mulje omafinantseeringu tasumisest. OÜ LxxxExxxx arve nr 13026 näilik tasumine toimus Xxxx xxxxxi ja Axxx Lxxxxi eelneval kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 22.03.2013 kell 14:24, 30 000 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole nr LXXXXXXXXX „Pikaajalise laenu andmine“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 22.03.2013 kell 16:10, 44 374,24 eurot Xxxx xxxxx OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontolt nr LXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr 13026 tasumine“ OÜ LxxxExxxx arve nr 13065 näilik tasumine toimus Xxxx xxxxxi ja Axxx Lxxxxi eelneval kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: 25 Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 31.07.2013 kell 10:47, 50 000 eurot ja 05.08.2013 kell 10:19, 10 000 eurot; Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole nr LXXXXXXXXX „Pikaajalise laenu andmine“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 05.08.2013 kell 15:05, 19 886,86 eurot Axxx Lxxxx OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontolt nr LXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 13065 osal.“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 05.08.2013 kell 22:55, 40 000 eurot Xxxx xxxxx OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontolt nr LXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 13065 lõplik“ OÜ LxxxExxxx arve nr 13084 näilik tasumine 20 000 euro ulatuses toimus Xxxx xxxxxi ja Axxx Lxxxxi eelneval kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 12.11.2013 kell 12:04, 20 000 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole nr LXXXXXXXXX „Pikaajalise laenu andmine Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 12.11.2013 kell 15:24, 21 847,26 eurot Axxx Lxxxx OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontolt nr LXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 13084 lõpl. tasumine“ OÜ LxxxExxxx arve nr 13100 näilik tasumine toimus Xxxx xxxxxi ja Axxx Lxxxxi eelneval kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 06.12.2013 kell 18:03, 15 000 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole nr LXXXXXXXXX „Pikaajalise laenu andmine“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 09.12.2013 kell 12:50, 15 794,24 eurot Axxx Lxxxx OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontolt nr LXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 13100 osaline tasumine“ 26 Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 09.12.2013 kell 14:54, 15 000 eurot Kxxx Rxxxx Xxxx xxxxxi korraldusel OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole nr LXXXXXXXXX „laen“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 09.12.2013 kell 16:26, 14 000 eurot Axxx Lxxxx OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontolt nr LXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 13100 lõpl. tasumine“ OÜ LxxxExxxx arve nr 14012 näilik tasumine 18 000 euro ulatuses toimus Xxxx xxxxxi ja Axxx Lxxxxi eelneval kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 04.02.2014 kell 08:13, 23 006,76 eurot Xxxx xxxxx OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontolt nr LXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve 14012“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto 04.02.2014 kell 14:12, 18 000 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxxi kontrolli all oleva äriühingu Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „LAEN“ Selgitus OÜ LxxxExxxx arve nr 14052 näilik tasumine toimus Xxxx xxxxxi ja Axxx Lxxxxi eelneval kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 08.07.2014, 15 000 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole nr LXXXXXXXXX „Vastavalt osa ostumüügi lepingule“ Kuupäev/summa 10.07.2014, 12 725,59 eurot ja 11.07.2014 selgitusega 2282,11 eurot (kokku 15 007,70 eurot). Xxxx xxxxx OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontolt nr LXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr 14052 tasumine“ ja „Arve 14053 tasumine“ Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 27 OÜ LxxxExxxx arvete nr 13026, nr 13065, nr 13084 ja nr 13100 näilikuks tasumiseks kandis Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx pangakontolt OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx pangakontole väidetava laenuna kokku 140 000 eurot. Saadud raha kasutasid Xxxx xxxxx ja Axxx Lxxxx nimetatud arvete väidetavaks tasumiseks summas kokku 139 681,10 eurot, näidates, et nad on investeeringuobjekti eest tasunud abikõlbuliku summa ulatuses, sh omafinantseeringu osa. Tegelikult oli Xxxx xxxxxil, Axxx Lxxxxil ja Xxxx xxxxxil algusest peale kokkulepe, et laenude andmist kasutatakse näilike tehingute ahelas (raharingides), mille tulemusel tekitati vajalikud kuludokumendid PXXXXX -le esitamiseks ja sealt toetuse väljapetmiseks. Saadud laenu ei pidanud OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx sisuliselt tagasi maksma. 2014 aprilliks tasus OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx OÜ-le LxxxExxxx saadud laenust 12000 eurot ning laenu jäägiks jäi 128 000 eurot. Selleks, et näilik laen (investeering) enam OÜ LxxxExxxx bilansis ei kajastuks ja see kuludesse kanda, leppisid Xxxx xxxxx, Axxx Lxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et teevad nendega seotud äriühingute vahel osakute näiliku ostu-müügi tehingu ning selle läbi ühtlasi laenudega tasaarvestuse ning seda järgmiselt: • • • • • • 25.07.2013 ostis OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx Xxxx xxxxx osanikult AxxxLxxxxilt Xxxx xxxxx 128 euro suuruse nimiväärtusega osa, tasudes selle eest 25.07.2013 AxxxLxxxxile 1280 eurot (kajastatud bilansis kui finantsinvesteering); 03.07.2014 ostis OÜ LxxxExxxx OÜ-lt Axxxxxxxxx Hxxxx nimetatud Xxxx xxxxx128 euro suuruse nimiväärtusega osa hinnaga 150 000 eurot, kusjuures ostusummast 135 000 euro osas tehti tasaarveldus seoses OÜ-le Axxxxxxxxx Hxxxx antud laenuga (laen 128 000 eurot ning intressitulu 7000 eurot); 03.07.2014 tehing kajastati OÜ LxxxExxxx raamatupidamiskontol nr 10862 (pikaajaline investeering Xxxx xxxxx OÜ) ning konto jäägiks pärast tehingut oli 157 286 eurot (enne 7 286 eurot); 15.12.2014 kanti OÜ LxxxExxxx raamatupidamiskontolt nr 10862 154 726 eurot kulukontole nr 51151 ning 2560 eurot kontole nr 10534 (muud nõuded, RxxxKxxxx OÜ) 15.12.2014 ostis OÜ RxxxKxxxx OÜ-lt LxxxExxxx Xxxx xxxxx osa nimiväärtusega 256 eurot summas 2560 eurot (lisaks OÜ-lt Axxxxxxxxx Hxxxx ostetud Xxxx xxxxx osale ka OÜ LxxxExxxx poolt OÜ-lt Txxxxxxxxx Exxxxvarem ostnud Xxxx xxxxx osa nimiväärtusega 128 eurot) OÜ RxxxKxxxx kajastas 2014 majandusaasta aruandes OÜ-lt LxxxExxxx ostetud Xxxx xxxxx osasid nimiväärtusega 256 eurot finantsinvesteeringuna summas 2560 eurot. Seega kandis Xxxx xxxxx kokkuleppel Xxxx xxxxxi ja Axxx Lxxxxiga 15.12.2014 näiliku laenu summas 128 000 eurot OÜ LxxxExxxx bilansist rea tehingute järel kuluna välja. Kuna Xxxx xxxxx osa nimiväärtusega 128 eurot oli nii enne 03.07.2014 tehingut kui ka peale 03.07.2014 tehingut väärtusega 1280 eurot, oli osa väärtuse vahepealne üleshindamine summas 150 000 eurot näilik. Pärast OÜ LxxxExxxx arve nr 14012 summas 23006,76 eurot tasumisel OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx poolt 04.02.2014, kandis OÜ LxxxExxxx sellest summast koheselt sama päeva jooksul 18000 OÜ-le Axxxxxxxxx Hxxxx tagasi. Seega oli nimetatud arve tasumine vähemalt 18000 euro ulatuses näilik. Samuti oli näilik OÜ LxxxExxxx poolt 08.07.2014 OÜ-le Axxxxxxxxx Hxxxx Xxxx xxxxx osa eest 15 000 euro tasumine kui tegelikult selle väärtuseks reaalselt oli 1280 eurot. Sellise rahaülekande eesmärgiks oli üksnes anda OÜ-le Axxxxxxxxx Hxxxx vahendid näilikult raha 28 kandmiseks OÜ-le LxxxExxxx, et hankida PXXXXX -le esitamiseks sobivas summas makse-korraldused, et taotleda toetuse väljamaksmist. Olles tööde tegeliku maksumuse ja teostatud omafinantseeringu osas eksimuses hoitud, võtsid PXXXXX ametnikud OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kuludeklaratsioonid menetlusse ning lugesid OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx poolt tehtud kulutused abikõlblikeks, mille tulemusel määras PXXXXX OÜ-le Axxxxxxxxx Hxxxx toetused ja maksis need järgmiselt välja (kanti OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole nr LXXXXXXXXX ): • • • • PXXXXX peadirektori 03.07.2013 otsuse nr 13-6/1225 alusel määrati toetust 18 489,27 eurot. Toetussumma laekus OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole 09.07.2013; PXXXXX peadirektori 16.09.2013 otsuse nr 13-6/1649 alusel määrati toetust 24 952,86 eurot. Toetussumma laekus OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole 30.09.2013; PXXXXX peadirektori 13.01.2014 otsuse nr 13-6/34 alusel määrati toetust 25 683,97 eurot. Toetussumma laekus OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole 17.01.2014; PXXXXX peadirektori 06.10.2014 otsuse nr 13-6/1393 alusel määrati toetust 14 888,45 eurot. Toetussumma laekus OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole 10.10.2014. Kui PXXXXX ametnikud oleksid Xxxx xxxxxi ja Axxx Lxxxxi poolt valeandmete esitamisest menetluse jooksul teada saanud, jätnuks PXXXXX Määruse § 16 lg 2 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 5 teisele lausele tuginedes OÜ-le Axxxxxxxxx Hxxxx toetuse välja maksmata. Xxxx xxxxxi kaasaaitamine seisnes selles, et ta osales valeandmetega hinnapakkumiste koostamises, valeandmetega teostatud tööde aktide allkirjastamises ja valeandmetega arvete koostamises ning esitamises näilike tehingute ahela jaoks ning osales näilike tehingute ahelas ehk raharingides OÜ LxxxExxxx nimel. Samuti oli ta teadlik, et nende dokumentide ja toimingute alusel petetakse PXXXXX -st toetust välja. Sellise tegevusega sai OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx majanduslikku kasu kuna taotletud investeeringutoetuse summaga arendati ja ehitati nimetatud äriühinguga seotud objekti. Eelkirjeldatud tegevusega petsid OÜ Pxxxxxxxxx (endine OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx), Xxxx xxxxx ja Axxx Lxxxx grupis ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -lt välja investeeringutoetuse summas 84 014,55 eurot. Süüdistus on antud episoodis esitatud Xxxx xxxxxile ja OÜ-le Pxxxxxxxxx (endine OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx). • Viitenumbriga 142011740581 seotud taotluse esitamine ja toetuse väljapetmine 03.10.2011 esitas OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx poolt volitatud isik Xxxx xxxxx kokkuleppel Axxx Lxxxxiga PXXXXX -le e-posti teel OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx (praegune OÜ xxxxxxxxx) nimel loomakasvatusehitiste toetuse avalduse, milles taotles Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2 raames Sxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa vallas (praegune xxxxxxxxxxxxd) xxxxxkülas äriühingule xxxxx talli heinaküüni ja sõnnikuhoidla ehitamiseks toetust 31 132,46 eurot. projekti raames sooviti ehitada sõnnikuhoidla ja heinaküün OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kuuluvale xxxxxxxxxxi kinnistule. Koos avaldusega esitasid Xxxx xxxxx ja Axxx Lxxxx kolm hinnapakkumist ehitustööde maksumuse kohta, milliste hulgast tunnistasid nad võitnud pakkujaks OÜ LxxxExxxx. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 142011740581. Kuid juba enne avalduse esitamist leppisid Xxxx xxxxx, Axxx Lxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ LxxxExxxx, kelle hinnapakkumine ületab tegelikku 29 investeeringuobjekti ehitamise maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. Täitmaks nõutava kolme hinnapakkumise reegli, hankisid Xxxx xxxxx, Axxx Lxxxx ja Xxxx xxxxx veel Cxxx Exxxx ja OÜ Äxxx Pxxxx hinnapakkumised, mis olid pakkumise summa poolest nii palju kõrgemad, et tagasid OÜ LxxxExxxx hinnapakkumise võitnuks tunnistamise. Kõik hinnapakkumised võltsiti Xxxx xxxxxi, Axxx Lxxxxi ja Xxxx xxxxxi soovil ja teadmisel. Hinnapakkumised võltsiti selleks, et näidata investeeringu maksumust tegelikust ehitamise hinnast kallimana, vältida kohustusliku omafinantseeringut summas 20 754,97 eurot ja võimaldada OÜ-l LxxxExxxx hakata investeeringuobjekti ehitama. Põllumajandusministri 23.08.2010 määrus nr 87 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi episoodis Määrus): • • • • • § 8 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi noorele ettevõtjale antav toetuse suurus ületada 50 % investeeringuobjekti abikõlbliku kulu maksumusest; § 7 lg 1 kohaselt peab taotleja juhul kui ta taotleb toetust sama määruse § 5 lg 1 p 1-3 nimetatud investeeringuobjekti kohta, olema saanud vähemalt kolm võrreldavat investeeringuobjekti hinnapakkumist koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilistele spetsifikatsioonidele ja juhul kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 469398 krooni; § 7 lg 8 kohaselt ei tohi väljavalitud hinnapakkumine olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringu eest tasutava hinnaga; § 6 lg 2 kohaselt peavad abikõlblikud kulud olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks, samuti peab taotleja tagama toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. 03.10.2011 investeeringutoetuse avaldusega ja sellele lisatud hinnapakkumistega esitati Xxxx xxxxxi ja Axxx Lxxxxi kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -le Määruse § 12 lg 2 p 2 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 2 p 4 tähenduses tööde tegeliku maksumuse ja planeeritava omafinantseeringu osas teadlikult valeandmeid, mida teades oleks PXXXXX teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kuivõrd PXXXXX valeandmete esitamisest teadlik ei olnud, siis määrati PXXXXX peadirektori 15.02.2012 otsusega nr 13-6/348 OÜ-le Axxxxxxxxx Hxxxx toetus 31 132,45 eurot. Seejärel, tõendamaks projekti raames 51 887,43 euro (km-
  6. ta)suuruse investeeringu teostamist, esitas Xxxx xxxxx kokkuleppel Axxx Lxxxxiga OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx nimel PXXXXX -le kuludeklaratsioone järgmiselt: • • 11.12.2012 e-posti teel kuludeklaratsiooni 20 535,34 euro suuruse investeeringu teostamise kohta koos OÜ LxxxExxxx arvega nr 12089 (07.12.2012) summas 24 642,41 eurot, teostatud tööde aktiga nr 1 ja arve tasumist näitava maksekorraldusega; 11.07.2013 e-posti teel kuludeklaratsiooni 31 352,09 euro suuruse investeeringu teostamise kohta koos OÜ LxxxExxxx arvetega nr 13001 (12.01.2013) summas 11 062,91 eurot; nr 13044 (08.05.2013) summas 12 227,51 eurot ning nr 13053 (25.06.2013) summas 14 332,09 eurot, teostatud tööde aktidega nr 2-4 ning arvete tasumist näitavate maksekorraldustega. Kõik PXXXXX -le esitatud OÜ LxxxExxxx arved ning teostatud tööde aktid olid allkirjastatud Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi poolt. 30 OÜ LxxxExxxx arvete nr 12089 ja 13053 puhul leppisid Xxxx xxxxx, Axxx Lxxxx ja Xxxx xxxxx seejuures omavahel eelnevalt kokku, et Xxxx xxxxx koostab nimetatud arved võltsitud arvetena, mille alusel täies mahus tasumist ei toimu, vaid osa rahast makstakse näilikult selleks, et luua PXXXXX -le mulje omafinantseeringu tasumisest. OÜ LxxxExxxx arve nr 12089 näilik tasumine 23 700 euro ulatuses toimus Xxxx xxxxxi ja Axxx Lxxxxi eelneval kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 07.12.2012 kell 16:34, 23 700 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX ALxx Gxxxx kontole nr LXXXXXXXXX „LAEN“ Kuupäev/summa 07.12.2012 kell 17:00, vastavalt 2020,41 eurot, 20 000 eurot ja 1597,80 eurot (kokku 23 618,21 eurot) Xxxx xxxxx ALxx Gxxxx kontolt nr LXXXXXXXXX OÜ RxxxKxxxx kontole nr XXXX XXXXX Vastavalt „Arve nr: 201224“, „Laenu 25.01.2012 tagasimakse“ ja „Laenu 21.09.2010 tagasimakse“ Maksja/konto Saaja/konto Selgitus Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 07.12.2012, 23 500 eurot Xxxx xxxxx OÜ RxxxKxxxx kontolt nr EE88220022103808124 OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole nr LXXXXXXXXX „Laen“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 10.12.2012, 24 642,41 eurot Axxx Lxxxx OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontolt nr LXXXXXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr: 12089“ Seega jõudis Xxxx xxxxxi poolt OÜ LxxxExxxx pangakontolt väljakantud 23 700 eurot ülekannete tulemusel läbi Xxxx xxxxxi kontrolli all olevate äriühingute pangakontode mõni päev hiljem OÜ LxxxExxxx pangakontole tagasi. Selliste rahaülekannete näol oli tegemist näilike tehingute ahelaga (raharingidega), mille ainuke eesmärk oli hankida PXXXXX -le esitamiseks vajalikud maksekorraldused, et näidata väidetava investeeringu täissummas sh omafinantseeringu tegemist ja saavutada seeläbi PXXXXX -lt toetussummade väljamaksmine. Samuti oli OÜ LxxxExxxx laenu puhul tegemist näiliku tehinguga. Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kokkuleppe kohaselt ei pidanud ALxx Gxxxx OÜ-lt LxxxExxxx saadud laenust 20 700 eurot (s.o kohustusliku omafinantseeringu osa) sisuliselt tagasi maksma. OÜ LxxxExxxx arve nr 13053 tasuti näilikult 12 332,09 euro ulatuses Xxxx xxxxxi ja AarneXXXXX xxxxi eelneval kokkuleppel ning Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa Maksja/konto 09.07.2013 kell 10:44, 12 332,09 eurot Xxxx xxxxx OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontolt nr LXXXXXXXXX 31 Saaja/konto Selgitus OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr.13053“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto 09.07.2013 kell 13:02, 15 000 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxxi kontrolli all oleva äriühingu Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „LAEN“ Selgitus Pärast OÜ LxxxExxxx 12 332,09 eurose arve nr. 13053 tasumist 09.07.2013 Xxxx xxxxxi poolt OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx pangakontolt, kandis Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx pangakontolt selle summa katteks koheselt sama päeva jooksul 15000 eurot tema enda ja Xxxx xxxxxi kontrolli all oleva Xxxx xxxxx kontole. Xxxx xxxxx kasutas laekunud summat omakorda PXXXXX taotlustoimiku nr 310010490874 juures OÜ SxxxExxxx arve tasumise näitamiseks. Selliste rahaülekannete näol oli tegemist näilike tehingute ahelaga (raharingidega), mille ainuke eesmärk oli hankida PXXXXX -le esitamiseks vajalikud maksekorraldused, et näidata väidetava investeeringu täissummas, sh omafinantseeringu tegemist ja saavutada seeläbi PXXXXX lt toetussummade väljamaksmine. Olles tööde tegeliku maksumuse ja teostatud omafinantseeringu osas eksimuses hoitud, võtsid PXXXXX ametnikud OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kuludeklaratsioonid menetlusse ning lugesid OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx poolt tehtud kulutused abikõlblikeks, mille tulemusel määras PXXXXX OÜ-le Axxxxxxxxx Hxxxx toetused ja maksis need järgmiselt välja (kanti OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole nr LXXXXXXXXX ): • • PXXXXX peadirektori 11.01.2013 otsuse nr 13-6/46 alusel määrati toetust 12 321,20 eurot. Toetussumma kanti OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole 16.01.2013; PXXXXX peadirektori 19.08.2013 otsuse nr 13-6/1474 alusel määrati toetust 18 811,25 eurot. Toetussumma kanti OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole 22.08.2013. Kui PXXXXX ametnikud oleksid Xxxx xxxxxi ja Axxx Lxxxxi poolt valeandmete esitamisest menetluse jooksul teada saanud, jätnuks PXXXXX Määruse § 18 lõikele 2 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 5 teisele lausele tuginedes OÜ-le Axxxxxxxxx Hxxxx toetuse välja maksmata. Xxxx xxxxxi kaasaaitamine seisnes selles, et ta osales valeandmetega hinnapakkumiste koostamises, valeandmetega teostatud tööde aktide allkirjastamises ja valeandmetega arvete koostamises ning esitamises näilike tehingute ahela jaoks ning osales näilike tehingute ahelas ehk raharingides OÜ LxxxExxxx nimel. Samuti oli ta teadlik, et nende dokumentide ja toimingute alusel petetakse PXXXXX -st toetust välja. Sellise tegevusega sai OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx majanduslikku kasu kuna taotletud investeeringutoetuse summaga arendati ja ehitati nimetatud äriühinguga seotud objekti. Eelkirjeldatud tegevusega petsid OÜ Pxxxxxxxxx (endine OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx), Xxxx xxxxx ja Axxx Lxxxx Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -lt välja investeeringutoetuse summas 31 132,45 eurot. Süüdistus on antud episoodis esitatud Xxxx xxxxxile ja OÜ-le Pxxxxxxxxx (endine OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx). 32 • Viitenumbriga 120008740279 seotud taotluse esitamine ja toetuse väljapetmine 01.10.2008 esitas Axxx Lxxxx eelneval kokkuleppel Xxxx xxxxxiga PXXXXX Kuressaare büroos (Tolli 6) OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx (praegune OÜ xxxxxxxxx) nimel põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse avalduse 625 000 krooni (39 944,78 euro) suuruse toetuse saamiseks. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 120008740279. OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx taotlus rahuldati ning PXXXXX 13.02.2009 käskkirjaga nr 1-3.137/120 määrati OÜ-le Axxxxxxxxx Hxxxx toetust 625 000 krooni (39 944,78 eurot) ning toetusraha summas 625 000 krooni kanti 03.03.2009 OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx kontole nr LXXXXXXXXX . Põllumajandusministri 20.12.2007 määruse nr 158 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi episoodis Määrus) § 14 lg 1 p 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama selle, et taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu, kas koos või eraldi moodustab taotluse esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal vähemalt 80% saadud toetuse summast. Antud toetusega seoses pidi 2013 aastal selleks olema 500 000 krooni ehk 31 995,82 eurot. Samasugune müügitulu nõue on eraldi välja toodud ka PXXXXX 13.02.2009 käskkirja punktis 4. Määruse § 4 (nõuded äriplaani kohta) punktist 5 nähtub, et nimetatud müügitulu peab selguma ka äriplaanist. Axxx Lxxxxi ja Xxxx xxxxxi poolt on vastavasisulised kinnitused vajaliku müügitulu (500 000 krooni) tagamiseks taotluse esitamise järgsel viiendal majandusaastal välja toodud nii esitatud avalduses (punkt 21) kui ka äriplaanis, kus on märgitud, et äriühingu kavandatav tulu taotlusele esitamisele järgneval viiendal majandusaastal on 570 000 krooni (tabel 3, p 2.1). Määruse §-s 13 lg 2 on sätestatud, et alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PXXXXX poolt toetuse väljamaksmisest teavitab taotleja või toetuse saaja viivitamata PXXXXX -t kirjalikult: • • • äriplaanis nimetatud tegevusega seotud muudatusest; toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged; osaühingu puhul osanike vahetumisest ning ettevõtte või selle osa üleminekust. Määruse § 14 lg 1 punktist 6 nähtub, et toetuse saaja on kohustatud saadud toetusraha PXXXXX nõudmisel osaliselt tagasi maksma, kui toetuse saaja on osaliselt täitnud § 4 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud nõuded. Seega olid Xxxx xxxxx ja Axxx Lxxxx teadlikud, et juhul, kui OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx ei saavuta 2013 aastal müügitulu 500 000 krooni, on nad sellest kohustatud PXXXXX -t teavitama ja PXXXXX poolt võidakse osaliselt toetusraha tagasi nõuda. Selleks, et saavutada 2013 aastal OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx vajalik müügitulu, tekitati toetusraha tagasimaksmise vältimiseks äriühingule näilik müügitulu järgmiselt: • • 31.01.2013 arve nr 201302 (arve allkirjastaja Axxx Lxxxx) alusel müüdi poni Mon Arh hinnaga 10 000 eurot (km-
  7. ta)OÜ-le RxxxKxxxx (osanik ja juhatuse liige Xxxx xxxxx). Lisaks arvele koostati ostu-müügi leping, kus müüja OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx poolt kirjutas lepingule alla Axxx Lxxxx, ostja poolt Xxxx xxxxx; 26.03.2013 müüdi hobuse ostu-müügi lepingu alusel OÜ RxxxKxxxx poolt (esindaja ja lepingu allkirjastaja Xxxx xxxxx) poni Mon Arh hinnaga 2000 eurot (lepingus hinnaks 3 500 eurot, kuid suulisel kokkuleppel ostjaga oli hind 2000 eurot) Mxxxx Axxxx’ile; 33 • • 29.06.2013 arve nr 201308 (arvel allkiri puudub, kuid arve koostajana näidatud Axxx Lxxxxit) alusel müüdi poni Mon Seera hinnaga 10 000 eurot (km-
  8. ta)OÜ-le Xxxx xxxxx (osanik ja juhatuse liige tehingu hetkel AxxxLxxxx, äriühingu tegelik juht Xxxx xxxxx); 15.08.2013 arve nr 102015 alusel müüdi Xxxx xxxxx poolt poni Mon Seera hinnaga 2400 eurot (sellest 1000 eurot oli varem tasutud sularahas ettemaksuna) xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx. Xxxx xxxxx poolt organiseeris hobuse müüki Xxxx xxxxx. Seega müüdi 2013 aastal OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx poolt näiliku müügitulu tekitamiseks kaks hobust tavapärasest hinnast ca 4-5 korda kallimalt äriühingutele, millistega oli otseselt seotud Xxxx xxxxx. OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx 2013 aasta müügituluga manipuleerimine viidi lõpule sellega, kui äriregistrile esitati OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx 2013 aasta majandusaasta aruanne, milline kinnitati 04.07.2014 digitaalselt Axxx Lxxxxi poolt ning kus näidati, et OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx müügitulu aastal 2013 oli kokku 41 067 eurot, sellest Määruse § 14 lg 1 p 3 mõttes (müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügist) 32 833 eurot. Näiliku müügitulu tekitamiseta oleks äriühingu müügitulu Määruse § 14 lg 1 p 3 mõttes 17 233 eurot. Seega, kui Xxxx xxxxx ja Axxx Lxxxx oleks PXXXXX -t teavitanud Määruse § 13 nimetatud asjaoludest või oleks PXXXXX ametnikud olnud sellest teadlikud, et OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx 2013 aasta nõutav müügitulu on tekitatud läbi näilike tehingute, oleks PXXXXX -l olnud alus toetusraha vähemalt osaliselt tagasi nõuda. PXXXXX viis 2014 aastal läbi protseduurilise kontrolli, kus kontrolliti äriregistri kaudu kõigi antud meetme ja taotlusvooruga seotud taotlejate müügitulu taotlusele esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal. Seega Axxx Lxxxx, Xxxx xxxxx ja OÜ Pxxxxxxxxx (endine OÜ Axxxxxxxxx Hxxxx), olles äriühingu nimel PXXXXX -lt saanud 625 000 krooni (39 944,78 eurot) toetust, vältisid pettuse teel toetusraha tagasimaksmist summas 39 944,78 eurot. Süüdistus on antud episoodis esitatud OÜ-le Pxxxxxxxxx Hxxxx). (endine OÜ Axxxxxxxxx Xxxx xxxxx nimelt esitatud taotlustega seotud toetuste väljapetmine • Viitenumbriga 430012845640 seotud taotluse esitamine ja toetuse väljapetmine 20.11.2012 esitati PXXXXX Viljandi büroosse (Viljandi, Vxxxxxxx ) Xxxx xxxxx nimel ning Xxxx xxxxx teadmisel ja soovil ning tema poolt 02.10.2012 allkirjastatud toetuse avaldus, milles taotleti Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 4 raames xxxxxxxxxxaakonnas xxxxxxxi vallas (praegune xxxxxxxxxxxxx) Vxxxxxxxxxx külas Vxxxxxxxxxx puhkelaagri uue spordiväljaku rajamiseks toetust 10 000 eurot. Koos avaldusega esitati kolm hinnapakkumist ehitustööde maksumuse kohta, milliste hulgast Xxxx xxxxx tunnistas võitnud pakkujaks OÜ SxxxExxxx. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 430012845640. Kuid juba enne avalduse esitamist leppisid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ SxxxExxxx, kelle hinnapakkumine ületab tegelikku investeeringuobjekti ehitamise maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. 34 Selleks koostas Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel OÜ SxxxExxxx hinnapakkumise teadlikult investeeringuobjekti tegelikust ehitamise hinnast kõrgema, et vältida kohustuslikku omafinantseeringut summas 20 761 eurot. Tagamaks OÜ SxxxExxxx hinnapakkumise parimaks tunnistamise, koostas Xxxx xxxxx ise Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel konkureerivad näilikud hinnapakkumised OÜ Sxxxx Hxxxx ja OÜ Sxxxx nimel. Need koostas ta selliselt, et olid OÜ SxxxExxxx pakkumisest kõrgemad ja võimaldasid investeeringu elluviijaks välja valida odavaima pakkumise teinud OÜ SxxxExxxx. Põllumajandusministri 21.09.2012 määrus nr 75 „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi episoodis Määrus): • • • • • § 34 lg 4 kohaselt antakse ettevõtjale projektitoetust kuni 60 % toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest; § 33 lg 1 kohaselt peab projektitoetuse taotleja olema saanud investeeringuobjekti kohta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot; § 33 lg 3 kohaselt ei tohi väljavalitud hinnapakkumine olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase investeeringu või tegevuse eest tasutava hinnaga; § 33 lg 4 kohaselt ei tohi projektitoetuse saaja ja isik, kellelt projektitoetuse saaja tellib töö kuuluda üksteise juhatusse ega omada osalust üksteise äriühingus; § 32 lg 3 kohaselt peavad abikõlblikud kulud olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks, samuti peab taotleja tagama toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. 20.11.2012 projektitoetuse avaldusega ja sellele lisatud võltsitud hinnapakkumistega esitas Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kaasabil PXXXXX -le Määruse § 39 lg 2 p 3 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lg 2 p 4 tähenduses tööde maksumuse ja teostaja ning planeeritava omafinantseeringu osas teadlikult valeandmeid, mida teades oleks PXXXXX teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kuivõrd PXXXXX valeandmete esitamisest teadlik ei olnud, siis PXXXXX peadirektori 12.02.2013 otsusega nr 13-6/275 määrati OÜ-le Xxxx xxxxx toetus 10 000 eurot. Kuna Xxxx xxxxx hakkas ise korraldama nii vajaliku ehitusmaterjali ostmist kui ka ehitustöid, siis järgnev arveldus seoses spordiväljaku rajamisega toimus järgmiselt: • • 21.03.2013 väljastas OÜ Xxxxxxxxxxxarve nr 56 summas 11 280,55 eurot OÜ-le SxxxExxxx; 21.03.2013 väljastas OÜ SxxxExxxx arve nr 13008 OÜ-le Xxxx xxxxx summas 11282,4 eurot; Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 22.03.2013, 5650 eurot (laekus 25.03.2013) Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX ’Arve nr. 13008 1. osamakse 50 %’ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 25.03.2013, 5640 eurot OÜ SxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ Xxxxxxxxxxxkontole nr xxxxxxxxxxx ’ARVE Nr.56, 50%’ 35 Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 22.04.2013, 5632,4 eurot (laekus 22.04.2013) Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX ’Arve nr. 13008 teine osa’ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 22.04.2013, 5640,55 eurot OÜ SxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ Xxxxxxxxxxxkontole nr xxxxxxxxxxx ’Arve nr. 13008 teine osa’ • • 23.04.2013 väljastas OÜ Xxxxxxxxxxx arve nr 13026 summas 2500 eurot OÜ-le SxxxExxxx; 25.04.2013 väljastas OÜ SxxxExxxx arve nr 13010 OÜ-le Xxxx xxxxx summas 2500 eurot; Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 25.04.2013, 2500 eurot (laekus 25.04.2013) Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX ’Arve nr. 13010’ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 25.04.2013, 2500 eurot OÜ SxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXX OÜ Xxxxxxxxxxx kontole nr xxxxxxxxxxx ’arve 13026’ • • 26.04.2013 väljastas OÜ Xxxxxxxxxxx arve nr 746 summas 4440 eurot OÜ-le SxxxExxxx; 29.04.2013 väljastas OÜ SxxxExxxx arve nr 13011 OÜ-le Xxxx xxxxx summas 4440 eurot; Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 30.04.2013, 4440 eurot (laekus 30.04.2013) Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX ’Arve nr. 13011’ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 30.04.2013, 4440 eurot OÜ SxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ Xxxxxxxxxxx kontole nr xxxx xxxxx ’arve 746’ 36 • • • 11.07.2013 väljastas OÜ Xxxxxxxxxxxarve nr 206 summas 2151 eurot OÜ-le SxxxExxxx; 24.07.2013 väljastas Xxxx xxxxx arve nr AV/0349 summas 4539,80 OÜ-le SxxxExxxx (kokku arved 206 ja AV/0349 6690,80 eurot); 30.07.2013 väljastas OÜ SxxxExxxx arve nr 13016 summas 6690,80 eurot ja arve nr 13017 summas 330 eurot OÜ-le Xxxx xxxxx; Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 30.07.2013, 7020,80 eurot (laekus 30.07.2013) Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX ’Arved 13016, 13017’ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 30.07.2013, 2151 eurot OÜ SxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ Xxxxxxxxxxxkontole nr xxxxxxxxxxx ’ARVE Nr. 206 tasumine’ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 30.07.2013, 4539,80 eurot OÜ SxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr 10220030996019 ’Arve: AV/0349 tasumine’ Xxxx xxxxx tasus Xxxx xxxxx nimel nimetatud arvete alusel OÜ-le SxxxExxxx kokku 24 913,2 eurot (km-ta 20 761 eurot), millest on eelnevalt maha arvestatud arve nr 13017 summa 330 eurot. Kokku tasus Xxxx xxxxx OÜ SxxxExxxx nimel OÜ-lt Xxxx xxxxx laekunud summast 24 913,2 (km-
  9. ga)tagasi 24 911,35 (km-
  10. ga)eurot (so OÜ SxxxExxxx maksed OÜtelexxxxxa xxx Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, Xxxx xxxxx). Seega kanti sisuliselt kogu summa Xxxx xxxxxi poolt tehtud ülekannete tulemusel OÜ SxxxExxxx pangakontolt tagasi tööde teostajatele või kauba tarnijatele, kusjuures vastavat arvestust pidasid ja koordineerisid omavahel Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx. Kuivõrd osa raha maksis OÜ SxxxExxxx otse tagasi OÜ-le Xxxx xxxxx, s.o toetuse taotlejale, tekitati olukord, kus muudeti sisuliselt võimatuks kontrollida, kui palju tegelikult investeeringuobjekt maksis. Selliste rahaülekannete näol oli tegemist näilike tehingute ahelaga (raharingidega), mille ainuke eesmärk oli hankida PXXXXX -le esitamiseks vajalikud maksekorraldused, et näidata väidetava investeeringu täissummas sh omafinantseeringu tegemist ja saavutada seeläbi PXXXXX -lt toetussummade väljamaksmine. Kuivõrd tööde teostaja ja korraldaja oli Xxxx xxxxx ise, olid Xxxx xxxxxi poolt OÜ SxxxExxxx nimel väljastatud arved ja teostatud tööde aktid võltsitud. 31.07.2013 esitati PXXXXX cxxxxxxxxxxxteenindusbüroole (xxxxxxxxx Vxxxxxxx ) tööde teostamist kinnitav kuludeklaratsioon koos OÜ SxxxExxxx võltsitud arvetega nr 13008, 13010, 13011, 13016 ja võltsitud teostatud tööde aktidega 1-4. 05.08.2013 esitas Xxxx xxxxx meili teel PXXXXX -le uuesti teostatud tööde aktid 1-4, mis olid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxi poolt digitaalselt allkirjastatud. PXXXXX ametnikud, olles Xxxx xxxxx poolt investeeringuobjekti tegeliku teostaja ja investeeringuobjekti maksumuse osas jätkuvalt eksimuses hoitud, võtsid Xxxx xxxxx 37 15.05.2014 kuludeklaratsiooni menetlusse ning lugesid Xxxx xxxxx poolt tehtud kulutused abikõlblikeks, mille tulemusel maksis PXXXXX peadirektori 08.10.2013 otsuse nr 136/1779 alusel OÜ-le Xxxx xxxxx välja toetuse 10 000 eurot. Toetussumma kanti Xxxx xxxxx kontole nr 10220030996019 11.10.2013. Kui PXXXXX ametnikud oleksid menetluse jooksul Xxxx xxxxx poolt valeandmete esitamisest teada saanud, jätnuks PXXXXX Määruse § 45 lõike 3 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 5 teisele lausele tuginedes OÜ-le Xxxx xxxxx toetuse välja maksmata. OÜ-d SxxxExxxx oli vaja üksnes selleks, et rahamaksmist läbi nimetatud äriühingu näidates sai tekitada PXXXXX -le vajaliku kuludokumendi toetuse küsimiseks ning sisuliselt tehti ka võimatuks PXXXXX poolt kontrollida, kui palju investeeringuobjekt tegelikult maksis, mis omakorda võimaldas investeeringu ellu viia ilma kohustusliku omafinantseeringuta või osalise omafinantseeringuga. Samuti võimaldas selline asjade käik ehitamist korraldada OÜ-l Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxl endal. Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kaasaaitamine seisnes selles, et nad osalesid valeandmetega hinnapakkumise koostamises, valeandmetega teostatud tööde aktide allkirjastamises ja valeandmetega arvete koostamises ning esitamises näilike tehingute ahela jaoks ning osales näilike tehingute ahelas ehk raharingides OÜ SxxxExxxx ja OÜ LxxxExxxx nimel. Samuti olid nad teadlikud, et nende dokumentide ja toimingute alusel petetakse PXXXXX -st toetust välja. Sellise tegevusega sai Xxxx xxxxx majanduslikku kasu kuna taotletud investeeringutoetuse summaga arendati ja ehitati nimetatud äriühinguga seotud objekti. Eelkirjeldatud tegevusega petsid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -lt välja toetuse summas 10 000 eurot. Süüdistus on antud episoodis esitatud Xxxx xxxxxile. • Viitenumbriga 430013846816 seotud taotluse esitamine ja toetuse väljapetmine 30.12.2013 esitas Xxxx xxxxx PXXXXX -le elektrooniliselt Xxxx xxxxx nimel toetuse avalduse, milles taotles Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 4 raames xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsi vallas (praegune xxxxxxxi vald) Vxxxxxxxxxx külas Vxxxxxxxxxx seiklusparki ’Rohelise raja’ ehitamiseks toetust 7410 eurot. Koos avaldusega esitas Xxxx xxxxx ehitustööde teostamiseks kolm hinnapakkumist, milliste hulgast tunnistas ta võitnud pakkujaks OÜ SxxxExxxx. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 430013846816. Kuid juba enne avalduse esitamist leppisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ SxxxExxxx, kelle hinnapakkumine ületab tegelikku investeeringuobjekti ehitamise maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. Selleks koostas Xxxx xxxxx ise konkureerivad näilikud hinnapakkumised OÜ Sxxxx Hxxxx ja OÜ Sxxxx nimel, mis olid OÜ SxxxExxxx pakkumisest kõrgemad ja võimaldasid investeeringu elluviijaks välja valida odavaima pakkumise teinud OÜ SxxxExxxx. OÜ SxxxExxxx hinnapakkumine koostati teadlikult investeeringuobjekti tegelikust ehitamise hinnast kõrgem, et vältida kohustuslikku omafinantseeringut summas 4940 eurot. 38 Kuigi formaalselt sai võitnud hinnapakkujaks, s.o ehitustööde teostajaks OÜ SxxxExxxx, siis tegelikult oli Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi vahel algusest peale kokkulepe, et faktiliselt OÜ SxxxExxxx töid teostama ei hakka. Põllumajandusministri 21.09.2012 määrus nr 75 „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi episoodis Määrus): • • • • § 34 lg 4 kohaselt antakse ettevõtjale projektitoetust kuni 60 % toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest; § 33 lg 1 kohaselt peab projektitoetuse taotleja olema saanud investeeringuobjekti kohta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot; § 33 lg 3 kohaselt ei tohi väljavalitud hinnapakkumine olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase investeeringu või tegevuse eest tasutava hinnaga; § 32 lg 3 kohaselt peavad abikõlblikud kulud olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks, samuti peab taotleja tagama toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. 30.12.2013 projektitoetuse avaldusega ja sellele lisatud hinnapakkumistega esitas Xxxx xxxxx PXXXXX -le Määruse § 39 lg 2 p 3 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lg 2 p 4 tähenduses tööde maksumuse ja teostaja ning planeeritava omafinantseeringu osas teadlikult valeandmeid, mida teades oleks PXXXXX teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kuivõrd PXXXXX valeandmete esitamisest teadlik ei olnud, siis PXXXXX peadirektori 21.03.2014 otsusega nr 13-6/422 määrati OÜ-le Xxxx xxxxx toetus 7410 eurot. Tegelikult leppisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx eelnevalt kokku, et Xxxx xxxxx esitab OÜ SxxxExxxx nimel OÜ-le Xxxx xxxxx 08.05.2014 kuupäevaga arve nr 14006 summas 14 820 eurot. Tehtud tööde ja arve õigsuse kinnituseks vormistasid ja allkirjastasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx ka äriühingute vahelise 08.05.2014 kuupäevaga teostatud tööde akti nr 1. Tegelikult teostatud tööde aktis ja arves nimetatud töid ei tehtud ja ka raha reaalset maksmist ei toimunud. OÜ SxxxExxxx arve nr 14006 (08.05.2014) näilik tasumine toimus Xxxx xxxxx poolt Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel ning kolmandaid isikuid, kelledele anti vastavad juhised, ära kasutades järgnevalt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 08.05.2014, 14 820 eurot Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXX OÜ SxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Arve nr. 14006“ (arve kuupäev 08.05.2014) Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 12.05.2014 kell 09:54, 14 100 eurot Xxxx xxxxx OÜ SxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ Sxxxx Hxxxx kontole nr XXXXXXXXXXX „Arve nr: 1428“ (arve kuupäev 08.05.2014) Kuupäev/summa 12.05.2014 kell 15:07, 14 040 eurot 39 Maksja/konto Saaja/konto Selgitus Rivo Haljaste OÜ Sxxxx Hxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXX „Arve: 027“ (arve kuupäev 08.05.2014) Seega jõudis Xxxx xxxxx poolt Xxxx xxxxx pangakontolt OÜ SxxxExxxx pangakontole kantud 14820 eurot ühikese aja jooksul erinevate ülekannete tulemusel algsele so Xxxx xxxxxga seotud äriühingu kontole 94,73 % ulatuses tagasi. Selliste rahaülekannete näol oli tegemist näilike tehingute ahelaga (raharingidega), mille ainuke eesmärk oli hankida PXXXXX -le esitamiseks vajalikud maksekorraldused, et näidata väidetava investeeringu täissummas sh omafinantseeringu tegemist ja saavutada seeläbi PXXXXX -lt toetussummade väljamaksmine. Investeeringuobjekti tegelikeks ehitajateks ei olnud ei OÜ SxxxExxxx ega ka OÜ Sxxxx Hxxxx. 15.05.2014 esitas Xxxx xxxxx PXXXXX Viljandimaa teenindusbüroole e-posti teel tööde teostamist kinnitava kuludeklaratsiooni koos OÜ SxxxExxxx võltsitud arvega nr 14006 (08.05.2014), võltsitud aktiga nr 1 ja arve tasumist näitava, kuid tegelikult näiliku maksekorraldusega. PXXXXX ametnikud, olles Xxxx xxxxx poolt investeeringuobjekti maksumuse ning tööde tegeliku teostaja osas jätkuvalt eksimuses hoitud, võtsid Xxxx xxxxx 15.05.2014 kuludeklaratsiooni menetlusse ning lugesid Xxxx xxxxx poolt tehtud kulutused abikõlblikeks, mille tulemusel maksis PXXXXX peadirektori 21.07.2014 otsuse nr 13-6/1007 alusel OÜ-le Xxxx xxxxx välja toetuse 7410 eurot. Toetussumma kanti Xxxx xxxxx kontole nr 10220030996019 24.07.2014. Kui PXXXXX ametnikud oleksid menetluse jooksul Xxxx xxxxx poolt valeandmete esitamisest teada saanud, jätnuks PXXXXX Määruse § 45 lõike 3 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375) § 62 lg 5 teisele lausele tuginedes OÜ-le Xxxx xxxxx toetuse välja maksmata. OÜ-d SxxxExxxx oli vaja üksnes selleks, et rahamaksmist läbi nimetatud äriühingu näidates sai tekitada PXXXXX -le vajaliku kuludokumendi toetuse küsimiseks ning sisuliselt tehti ka võimatuks PXXXXX poolt kontrollida, kui palju investeeringuobjekt tegelikult maksis, mis omakorda võimaldas investeeringu ellu viia ilma kohustusliku omafinantseeringuta või osalise omafinantseeringuga. Samuti võimaldas selline asjade käik ehitamist korraldada OÜ-l Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxl endal. Xxxx xxxxxi kaasaaitamine seisnes selles, et tema oli isikuks, kes suhtles vahetult Xxxx xxxxxga ning korraldas OÜ-ga SxxxExxxx seotud valeandmetega hinnapakkumise hankimise ja koostamise nind selle edastamise Xxxx xxxxxle. Xxxx xxxxx osales OÜ-ga SxxxExxxx seotud valeandmetega hinnapakkumise koostamises, allkirjastas valeandmetega teostatud tööde aktid ja koostas valeandmetega arveid ning esitas need näilike tehingute ahela jaoks ning osales näilike tehingute ahelas ehk raharingides OÜ SxxxExxxx nimel. Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx olid teadlikud, et nende dokumentide ja toimingute alusel petetakse PXXXXX -st toetust välja. Sellise tegevusega sai Xxxx xxxxx majanduslikku kasu kuna taotletud investeeringutoetuse summaga arendati ja ehitati nimetatud äriühinguga seotud objekti. Eelkirjeldatud tegevusega petsid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -lt välja toetuse summas 7410 eurot. Süüdistus on antud episoodis esitatud Xxxx xxxxxile. 40 • Viitenumbriga 430014847181 seotud taotluse esitamine ja toetuse väljapetmine 13.08.2014 esitas Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx nimel PXXXXX Viljandimaa teenindusbüroos (aadressil Vxxxxxxx , Viljandi) toetuse avalduse, milles taotles Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 4 raames xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi vallas (praegune xxxxxxxx vald) Vxxxxxxxxxx külas Vxxxxxxxxxx puhkelaagrisse kämpingmajade püstitamiseks toetust 12 531,21 eurot. Koos avaldusega esitas Xxxx xxxxx ehitustööde teostamiseks kolm hinnapakkumist, mille hulgast Xxxx xxxxx valis välja ehk tunnistas võitnud pakkujaks OÜ Bxxxxx Pxxxxx. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 430014847181. Kuid juba enne toetuse avalduse esitamist leppis Xxxx xxxxx OÜ Bxxxxx Pxxxxx juhatuse liikme Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxiga, kes olid otseselt seotud OÜ Bxxxxx Pxxxxx juhtimisega, kokku et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ Bxxxxx Pxxxxx, kelle hinnapakkumine ületab tegelikku investeeringuobjekti ehitamise maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. Selleks koostasid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxx OÜ-le Xxxx xxxxx esitamiseks hinnapakkumise OÜ Bxxxxx Pxxxxx nimel. Näidise, mille alusel hinnapakkumine vormistada, saatis 13.08.2014 Xxxx xxxxx Xxxx xxxxxile, kes edastas selle samal kuupäeval omakorda Xxxx xxxxxle. Selleks, et OÜ Bxxxxx Pxxxxx hinnapakkumise võidaks, koostas Xxxx xxxxx kokkuleppel Xxxx xxxxxiga näilikud hinnapakkumised OÜ SxxxExxxx ja OÜ Sxxxx Hxxxx nimelt, mis olid OÜ Bxxxxx Pxxxxx pakkumisest kõrgemad ja võimaldasid investeeringu elluviijaks välja valida odavaima pakkumise teinud OÜ Bxxxxx Pxxxxx. Xxxx xxxxx 13.08.2014 taotlust menetledes tegi PXXXXX ametnik Xxxx xxxxxle järelepärimisi ja soovis täiendavat kinnitust, millele Xxxx xxxxx vastas, et kõik on korrektne, tehtavad kulutused otstarbekad ja optimaalsed. Põllumajandusministri 21.09.2012 määrus nr 75 „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi episoodis Määrus): • • • • • § 34 lg 4 kohaselt antakse ettevõtjale projektitoetust kuni 60 % toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest; § 33 lg 1 kohaselt peab projektitoetuse taotleja olema saanud investeeringuobjekti kohta vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot; § 33 lg 3 kohaselt ei tohi väljavalitud hinnapakkumine olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase investeeringu või tegevuse eest tasutava hinnaga; § 32 lg 3 kohaselt peavad abikõlblikud kulud olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks, samuti peab taotleja tagama toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise. § 33 lg 4 projektitoetuse saaja ja isik, kellelt projektitoetuse saaja tellib teenuse või töö või ostab kaupa, ning nende osanik, aktsionär või tulundusühistu liige või juhatuse või nõukogu liige või seltsinglane ei tohi kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku ega omada osalust üksteise äriühingus, välja arvatud juhul, kui tegevuse või investeeringu maksumus ei ületa 1000 eurot või kui projektitoetuse saaja on kohalik tegevusgrupp ja tegevuse või investeeringu maksumus ei ületa 5000 eurot. 41 13.08.2013 toetuse avaldusega, sellele lisatud hinnapakkumistega ning PXXXXX järelepärimistele saadetud vastustes esitas Xxxx xxxxx PXXXXX -le Määruse § 39 lg 2 p 3 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lg 2 p 4 tähenduses tööde maksumuse ja teostaja ning planeeritava omafinantseeringu osas teadlikult valeandmeid, mida teades oleks PXXXXX teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kuivõrd PXXXXX valeandmete esitamisest teadlik ei olnud, siis PXXXXX peadirektori 20.10.2014 otsusega nr 13-6/1472 määrati OÜ-le Xxxx xxxxx toetus 12 531,21 eurot. Kuid vastavalt varasemale kokkuleppele esitas Xxxx xxxxx juba 18.09.2014 OÜ-le Xxxx xxxxx sama kuupäeva kandva OÜ Bxxxxx Pxxxxx arve nr 140315 summas 25 062,42 eurot. Samuti vormistasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx OÜ Bxxxxx Pxxxxx ning Xxxx xxxxx vahel 18.09.2014 kuupäevaga teostatud tööde akti nr 1. Nii arve kui akt olid oma sisu poolest võltsitud. Kuivõrd tegemist oli võltsitud arvega, siis oli sellega seotud isikute vahel ka kokku lepitud, et täies mahus selle arve alusel maksmist ei toimu, s.o osaliselt makstakse raha OÜ-le Bxxxxx Pxxxxx üksnes näilikult. OÜ Bxxxxx Pxxxxx arve nr 140315 (18.09.2014) osaline näilik tasumine toimus Xxxx xxxxx poolt Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxi kaasaitamisel järgmiselt: Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 25.09.2014 kell 13:51, 25 062,42 euro Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx kontolt nr XXXXXXXXXXX OÜ Bxxxxx Pxxxxx kontole nr BXXXXX PXXXXX „Arve nr. 140315“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 26.09.2014 kell 14:07, 15 352 eurot Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx OÜ Bxxxxx Pxxxxx kontolt nr BXXXXX PXXXXX OÜ LxxxExxxx kontole nr XXXXXXXXXXXXX „Laenu tagasimakse (kütt)“ Kuupäev/summa Maksja/konto Saaja/konto Selgitus 26.09.2014 kell 14:17, 14 352 eurot Xxxx xxxxx OÜ LxxxExxxx kontolt nr XXXXXXXXXXXXX Xxxx xxxxx kontole nr XXXXXXXXXXX „ARVE 083“ Tegelikult jõudis Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxx poolt nendega seotud äriühingute pangakontodel tehtud ülekannete, so näilike tehingute tulemusel (läbi raharingide) Xxxx xxxxx poolt üle kantud 25 062,42 eurost sama äriühingu pangakontole tagasi 14 352 eurot. Seega faktiliselt tegi OÜ Bxxxxx Pxxxxx kulutusi 10 710,42 euro suuruses summas, so kämpingumajade maksumuses. Xxxx xxxxx teostas ise aga kämpingumajade aluste ehitamise ja esitas seoses sellega arve nr 083 OÜ-le LxxxExxxx. Tegelikult pole OÜ LxxxExxxx arvel näidatud teenust pakkunud ning arve esitamise eesmärk oli üksnes see, et läbi näilike tehingute ahela oleks võimalik raha OÜ-le Xxxx xxxxx tagasi maksta. Seega varjati antud juhul tegelikku investeeringuobjektiga seotud ehitajat, kelleks oli taotleja ise. Selliste rahaülekannete näol oli tegemist näilike tehingute ahelaga (raharingidega), mille ainuke eesmärk oli hankida PXXXXX -le esitamiseks vajalikud maksekorraldused, et näidata 42 väidetava investeeringu täissummas, sh omafinantseeringu tegemist ja saavutada seeläbi PXXXXX -lt toetussummade väljamaksmine. 12.11.2014 esitas Xxxx xxxxx PXXXXX Viljandimaa teenindusbüroole e-posti teel tööd teostamist kinnitava kuludeklaratsiooni koos OÜ Bxxxxx Pxxxxx võltsitud arvega nr 140315 (18.09.2014), võltsitud aktiga nr 1 ja arve tasumist näitava maksekorraldusega. PXXXXX ametnikud, olles Xxxx xxxxx poolt investeeringuobjekti maksumuse ja ehitaja osas jätkuvalt eksimuses hoitud, võtsid Xxxx xxxxx 12.11.2014 kuludeklaratsiooni menetlusse ning lugesid Xxxx xxxxx poolt tehtud kulutused abikõlblikeks, mille tulemusel maksis PXXXXX peadirektori 19.12.2014 otsuse nr 13-6/1817 alusel OÜ-le Xxxx xxxxx välja toetuse 12 531,21 eurot. Toetussumma kanti Xxxx xxxxx kontole nr 10220030996019 23.12.2014. Kui PXXXXX ametnikud oleksid menetluse jooksul Xxxx xxxxx poolt valeandmete esitamisest teada saanud, jätnuks PXXXXX Määruse § 45 lõike 3 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I 2009, 56, 375)§ 62 lg 5 teisele lausele tuginedes OÜ-le Xxxx xxxxx toetuse välja maksmata. Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxx kaasaaitamine seisnes selles, et nad koostasid OÜ Bxxxxx Pxxxxx nimel valeandmetega hinnapakkumise, osalesid OÜ SxxxExxxx ja OÜ Sxxxx Hxxxx nimel valeandmetega hinnapakkumiste koostamises, samuti korraldasid nad valeandmetega teostatud tööde akti koostamise ja allkirjastamise ning valeandmetega arve nr 140315 koostamise OÜ Bxxxxx Pxxxxx nimel. Lisaks esitasid nad nimetatud arve näilike tehingute ahela jaoks ning osalesid näilike tehingute ahelas ehk raharingides OÜ LxxxExxxx ja OÜ Bxxxxx Pxxxxx nimel. Samuti olid nad teadlikud, et nende dokumentide ja toimingute alusel petetakse PXXXXX -st toetust välja. Sellise tegevusega sai Xxxx xxxxx majanduslikku kasu kuna taotletud investeeringutoetuse summaga arendati ja ehitati nimetatud äriühinguga seotud objekti. Eelkirjeldatud tegevusega petsid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxi kaasaaitamisel PXXXXX -lt välja toetuse summas 12 531,21 eurot. Süüdistus on antud episoodis esitatud OÜ-le Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxxle, Xxxx xxxxxle ja Xxxx xxxxxile. OÜ Lxxxxx Vxxxxx nimel esitatud taotlustega seotud toetuste väljapetmine 05.02.2009 ostsid Xxxx xxxxx, Xxxx xxxxx ja Ardo Alliksaar Viljandi maakonnas Kõpu vallas Vanaveski külas asuva Rxxxxxxxxxx kinnistu registriosa numbriga 2871239, kuhu Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx soovisid rajada puhkekompleksi ja mille rajamiseks sooviti saada toetusi PXXXXX -st. Kuivõrd vastavate meetmete puhul sai toetusi taotleda ainult juriidilise isiku nimel, otsustasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx teha seda läbi OÜ Lxxxxx Vxxxxx, mille üks juhatuse liikmetest on alates äriühingu asutamisest 2008 aasta jaanuarist olnud Xxxx xxxxx. Ajavahemikus 18.09.2009 kuni 22.12.2009 olid äriühingu osanikeks Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx. Tegelikult juhtisid vähemalt alates PXXXXX -st toetuste küsimise algusest ja toetuste menetlemise ajal äriühingut Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx ühiselt kogu tegevust kooskõlastades. PXXXXX -st toetusi taotledes oli Xxxx xxxxxi ja Xxxx xxxxx põhiline pettuse viis hinnapakkumistes valeandmete esitamine, mis võimaldas investeeringu ellu viia kohustusliku omafinantseeringu tasumiseta või varjates investeeringu tegelikku elluviijat. • Viitenumbriga 430010842455 seotud taotluse esitamine ja toetuse väljapetmine 43 04.08.2010 esitas Xxxx xxxxx OÜ Lxxxxx Vxxxxx poolt volitatud esindajana eelneval kokkuleppel Xxxx xxxxxiga PXXXXX xxxxxxxxxxxxteenindusbüroos (Vxxxxxxx , xxxxxxxx) OÜ Lxxxxx Vxxxxx nimel toetuse avalduse, milles taotles Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 4 raames xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vallas (praegune xxxxxxxxxxla vald) xxxxxxxxxxkülas Rxxxxxxxxxx puhkeala detailplaneeringu koostamiseks toetust 270 000 krooni (17 256,15 eurot) ja Austria Baumkronenweg’i keskuse külastuseks toetust 27 000 krooni (1 725,61 eurot). Koos avaldusega esitas Xxxx xxxxx PXXXXX -le Rxxxxxxxxxx puhkeala detailplaneeringu tegemiseks kolm hinnapakkumist, milliste hulgast valisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx võitnud pakkujaks OÜ Axxxxx . Samuti esitas Xxxx xxxxx ühe hinnapakkumise OÜ Lxxxxx T nimel Austria Baumkronenweg’i keskuse külastuseks. PXXXXX võttis esitatud avalduse menetlusse ning andis sellele viitenumbri 430010842455. Kuid juba enne avalduse esitamist leppisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx kokku, et nõuetele vastavat hinnapakkumiste küsimist nad sisuliselt läbi ei vii, vaid hinnapakkumise võitjana näidatakse OÜ Axxxxx , kelle hinnapakkumine ületab investeeringu tegelikku maksumust kas täielikult või osaliselt taotleja kohustusliku omafinantseeringu summa võrra. Täitmaks nõutava kolme hinnapakkumise reeglit, hankisid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx veel OÜ EXXXXX ja OÜ Vxxxxx Gxxxx hinnapakkumised, mis olid pakkumise summa poolest nii palju kõrgemad, et tagasid OÜ Axxxxx hinnapakkumise võitnuks tunnistamise. Kõik hinnapakkumised võltsiti Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxi soovil ja teadmisel ning Exxxxx Pxxxxkaasaaitamisel selleks, et näidata PXXXXX -le investeeringu maksumust tegelikust hinnast kallimana, mis võimaldas jätta tasumata kohustusliku omafinantseeringu summa 180 000 krooni (11504,09 eurot). Samuti koostasid Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxx ning esitasid 03.08.2010 PXXXXX -le OÜ Lxxxxx T nimel hinnapakkumise Austria Baumkronenweg’i külastuseks omafinantseeringu summa võrra kõrgemana, pannes pakkumise alla Rein Kessleri nime, kuigi nimetatud isik ei olnud pakkumisega seotud. Tegelikult oli OÜ Lxxxxx T osanik ja juhatuse liige Xxxx xxxxx. 17.09.2010 esitas Xxxx xxxxx kokkuleppel Xxxx xxxxxiga PXXXXX Viljandimaa teenindusbüroole OÜ Lxxxxx Vxxxxx nimel avalduse OÜ Lxxxxx T väljavahetamiseks uue pakkuja MTÜ Kxxxxx Kxxxx vastu põhjendusega, et OÜ Lxxxxx T loobus teenuse osutamisest seoses suurenenud töömahtudega. Tegelikult puudus OÜ-l Lxxxxx T 2010 aastal majandustegevus. Seejärel koostas MTÜ Kxxxxx Kxxxx juhatuse liige Txxxxx Pxxxx kokkuleppel Xxxx xxxxx ja Xxxx xxxxxiga MTÜ Kxxxxx Kxxxx nimel hinnapakkumise, mis vastas varasemale OÜ Lxxxxx T hinnapakkumisele, kuigi tegelikkuses ei olnud MTÜl Kxxxxx Kxxxx algusest peale plaanis OÜ-le Lxxxxx Vxxxxx hinnapakkumise järgset turismiteenust osutada. Hinnapakkumist oli vaja üksnes selleks, et esitada see PX

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.