“) § 23 lg 1 alusel, leides, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht, arvestades, et ta saabus Eestisse ebaseaduslikult, samuti on ta Lätis, aga enda väitel ka oma kodakondsusriigis tagaotsitav. Taotluses tuuakse ka välja, et varasema menetluse käigus väitis isik, et tema pass on võltsitud, mis aga osutus valeväiteks. PPA leiab, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitas puudutatud isik samuti üksnes selleks, et vältida enda väljasaatmist. PPA osutab ka sellele, et kinnipidamiskeskuses viibides on puudutatud isik käitunud agressiivselt. PPA leiab, et leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks tõhusalt väljasaatmist.
Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis ega Schengeni alal viibimiseks. Tema kohene väljasaatmine ei ole võimalik, kuna tema kodakondsusriigiga puudub maismaapiir. PPA esindaja selgitas kohtuistungil, et võimalik võib olla puudutatud isiku saatmine Venemaa Föderatsiooni, mis eeldab aga viimase nõusolekut, mida praeguseks veel saadud pole. 5.
lõikest 11 ja § 15 lõikest 1 ja lõike 2 punktidest 1 ja 3 tuleneb, et halduskohus võib anda loa väljasaatmist ootava välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Seejuures on kinnipidamiskeskusesse paigutamine lubatav, kui muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning välismaalase kinni pidamine ei ole tema endaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. 6. Nõustun, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht.
p 6 kohaselt esineb isiku puhul põgenemisoht, kui tema käitumisest ja hoiakutest saab teha järelduse, et ta ei soovi lahkumisettekirjutust täita. Sellise järelduse saab teha isiku eelneva käitumise pinnalt. Asjaolu, et puudutatud isik jäi Schengeni alale ja liikus ühest riigist teise pärast seda, kui tema viibimisalus (Läti elamisluba) oli kehtetuks tunnistatud ning asjaolu, et ta esitas Eestis varjupaigataotluse alles pärast seda, kui ta mõistis, et ta saadetakse Eestist välja tema kodakondsusriiki, õigustavad piisavalt kahtlust, et vabaduses viibides võib puudutatud isik hakata enda väljasaatmisest kõrvale hoidma, eelkõige lahkuda Eestist mõnesse teise Schengeni ala riiki. Schengeni ala sisepiiridel piirikontrolli puudumise tõttu oleks see võrdlemisi lihtne, seda eelkõige, kui isikul on isiklik sõiduk. Puudutatud isiku usaldusväärsuses kahtlemist õigustab ka see, et ta püüdis varasemas menetluses väita, et temaga kaasas olnud passis olevad isikuandmed ei ole tema omad. Selline tegevus viitab üheselt isiku soovile varjata oma identiteeti või vähemalt viivitada väljasaatmisega. Tegemist on käitumisega, mis annab alust järelduseks, et võimaluse tekkides ei jää isik enda väljasaatmist ootama, vaid põgeneb. Põgenemiseks täiendava motiivi võib anda ka see, et isik on (enda väitel) oma kodakondsusriigis tagaotsitav. Nõustun PPA seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole puudutatud isiku puhul võimalik. Sellised leebemad meetmed eeldavad isiku vastu usaldust. Puudutatud isiku käitumine – eeskätt vastuoluliste ja valeväiteid sisaldavate ütluste andmine oma identiteedi kohta, samuti ilmselgelt põhjendamatu varjupaigataotluse esitamine selleks, et väljasaatmist takistada – ei anna alust selliseks usalduseks. Isiku usaldusväärsuses annab alust täiendavalt kahelda ka asjaolu, et kinnipidamiskeskuse töötajate väitel on puudutatud isik käitunud provotseerivalt ja agressiivselt. 7.
lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.