) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
sätestab: „Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.“
kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja on esitanud 02.02.2022 nõude hageja esindaja poolt allkirjastatud loovutamise teatise (hagiavalduse lisa 4) ning 09.08.2022 Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i kinnituse nõude loovutamise kohta koos volituse ja äriregistri väljavõttega (12.08.2022 hageja seisukoha lisad 13). Hageja on väitnud, et nõude loovutamisest on kostjale teatatud, nimetatu kohta ei ole hageja menetlusdokumentidega koos tõendeid esitanud.
ja 172 tulenevalt - kui senine ja uus võlausaldaja soovivad, et võlgnik täidaks nõude uuele võlausaldajale - peab nõude loovutamisest teatama senine võlausaldaja (s.o see võlausaldaja, kes nõude loovutas) või siis peab senine võlausaldaja andma dokumendi nõude loovutamise kohta (eraldi kinnitus, nõude loovutamise leping vms, millest saab järeldada algse võlausaldaja tahet nõue loovutada) ja uus võlausaldaja peab selle esitama võlgnikule. Hagiavaldusele lisatud teatisi ei saa pidada kohaseks loovutusest teatamiseks (ka juhul, kui need kostjale edastati), kuna 02.02.2022 teatis on koostatud uue võlausaldaja, mitte algse võlausaldaja poolt. Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i 25.01.2022 ülesütlemisavaldust ei saa samuti pidada nõude loovutamisest teatamiseks – teates on märgitud, et Tallinna Kaubamaja Grupp AS on loovutanud võlgnevuse inkassofirmale sissenõudmiseks, aga märgitud pole kellele; samuti ei ole teatisest tuvastatav, kas see on koostatud üldse algse võlausaldaja poolt, kuna see pole allkirjastatud. Tsiviilasjas 2-21-112397 tehtud maa- ja ringkonnakohtu lahendites on selgitatud järgmist (p 3, 10): „üldise põhimõtte kohaselt on loovutamisleping vormivaba (oleneb põhilepingust), kuid teade võlgnikule nõude loovutamisest peab olema kirjalik (vt Võlaõigusseaduse kommentaarid I, lk 833 p 4.2.1 c,
, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78 või § 80 lg 1) ja allkirjastatud, vastasel juhul on võlgnikul õigus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. /../ Uue võlausaldaja teatel nõude loovutamise kohta ei ole õiguslikku tähendust, v.a juhul kui koos teatega esitatakse võlgnikule
lg-s 2 nimetatud loovutamisdokument ehk loovutamisleping või endise võlausaldaja poolt uuele võlausaldajale antud teade loovutamise kohta (vt nt Võlaõigusseaduse kommentaarid I, lk 851, p 3.1.2). /../ Maakohus on õigesti leidnud, et kostja teavitamiseks nõude loovutamisest ei piisanud sellest, et hageja saatis kostjale sellekohaseid e-kirju.
§-st 172 tuleneb selgelt, et võlgniku teavitamiseks on vajalik algse võlausaldaja väljastatud dokumenti. See on ka mõistlik, sest vastasel juhul võiks igaüks võlgnikule kirjutada, et on saanud tema vastu nõude loovutamise teel ning võlgnikul poleks kindlust selles, kas ta täidab kohustuse õigele isikule. Maakohus on samuti õigesti leidnud, et algse võlausaldaja kirjad, milles on enne nõude loovutamist kostjat hoiatatud võimalusest, et tulevikus võidakse nõue loovutada, ei ole samuti
“ Mittekohase teavitamise tagajärg on
tulenevalt, et võlgnikul on õigus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kuni loovutusest on teatatud
Kuna menetluses esitatud dokumentide pinnalt ei saa järeldada, et kostjale oleks eelnevalt esitatud algse võlausaldaja kinnitus nõude loovutamise kohta, siis on kostja põhjendatult nõudnud tõendeid loovutuse kohta ja keeldunud nõude täitmisest hagejale. Eelnev ei takista siiski asja lahendamist. Kohtupraktikas on avaldatud seisukohta, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist (Riigikohtu lahend 3-2-1-62-07 p 12, Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-13-23028 p 8). Hageja on esitanud menetluse käigus algse võlausaldaja kinnituse, et nõue tõepoolest loovutati, seega on varasem minetus parandatud ja ära on langenud kostja õigus keelduda kohustuse täitmisest. 6.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ Hageja nõudeks on põhinõue 138,83 eurot, viivis 17,24 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ja viivis põhinõudelt alates 16.06.2022. Kostja ega ole esitanud vastuväiteid sellele, et kostja ja Tallinna Kaubamaja Grupp AS sõlmisid PARTNER KUUKAARDI LEPING Nr. xxxxxxx, kostjal tekkis võlgnevus, Tallinna Kaubamaja Grupp AS ütles lepingu üles (hagiavalduse lisad 1-3). Kostja on võlgnevust Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i ees põhimõtteliselt ka tunnistanud. Kohus märgib, et
tulenenud kostja õigus keelduda kohustuse täitmisest hagejale kui uuele võlausaldajale ei mõjuta nõude suurust (sh ei peatanud see viivise arvestust; Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-19-11768 p 10.2). Nimetatu lähtub loogikast, et kostjal oli õigus kuni loovutusest korrektse teatamiseni õigus tasuda võlgnevus algsele võlausaldajale. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks nõude tasunud algsele võlausaldajale. Hageja viivisearvestus on korrektne. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks põhivõla nõuet 138,83 eurot ja viivisenõuet 17,24 eurot ning viivisenõuet alates 16.06.2022. Hageja on esitanud ka sissenõudmiskulude nõude summas 25 eurot. Hagiavaldusele on lisatud kolm hageja võlanõuet kuupäevadega 02.02.2022, 14.03.2022 ja 18.04.2022 (hagiavalduse lisa 5).
lg 2 p 1 sätestab: „Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot“. Kohus ei pea käesolevas asjas sissenõudmiskulu nõuet põhjendatuks. Kostjal oli õigus keelduda hagejale kohustuse täitmisest
alusel kuni 13.08.2022 (sel kuupäeval sai kostja kätte hageja 12.08.2022 seisukoha, millele oli lisatud Tallinna Kaubamaja Grupp AS-i kinnitus nõude loovutamise kohta ehk teadaolevalt esimene kohane loovutusest teatamise dokument). Tartu 4 Ringkonnakohus on avaldanud seisukohta, et põhjendatud ei ole nõuda sissenõudmiskulu kirjade eest, mille puhul oli kostjal
alusel õigus täitmisest hagejale keelduda (Tartu Ringkonnakohtu lahend 2-21-113007 p 14). Sissenõudmiskulu nõue jääb rahuldamata. Kohus rahuldab seega hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 138,83 eurot, viivise 17,24 eurot ja viivise põhinõudelt alates 16.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata sissenõudmiskulu 25 eurot nõudes. Kohus märgib, et kuna nõue on loovutatud hagejale, siis tuleb kostjal võlgnevus tasuda hagejale mitte Tallinna Kaubamaja Grupp AS-ile. 7. TsMS § 163 lg 1 sätestab: „Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.“ Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kostjal oli õigus keelduda hagejale kohustuse täitmisest ning kostja on algse võlausaldaja ees olnud nõuet menetluses kohe tunnistanud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.