KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-10266 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna

§ 424järgi ja H.E süüdistuses Kar

S § 202 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Menetlustoiming P.L-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu P.L isikukood XXX; elukoht vabanemisel XXXX Meelis RESOLUTSIOON Jätta P.L temale Tartu Maakohtu 28.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10266 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 28.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10266 tunnistati P.L süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9, §

§ 424järgi ning Kar

S § 64 lg 1 kohaselt, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti temale liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka ja kantuks viis päeva (14.-15.11.2013, 20.-22.11.2013) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti P.L-ile 2 aastat 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati tema kahtlustatavana vahistamisest, s.o alates 31.07.

1. Kohtuotsus jõustus 13.02.
2. P.L-i karistuse kandmise aeg algas seega 31.07.2015 ja karistuse täieliku ärakandmise korral lõppeks see 25.10.
3. 13.09.2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu P.L-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab P.L-i vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega lähtuvalt viimasega seonduvast keskmisest riskitasemest. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles jagab vangla seisukohta. Süüdimõistetu P.L avaldas kohtus, et taon nõus minema psühhiaatri vastuvõtule, sest mõistab vajadust elada ilm alkoholi tarvitamata. P.L-i sõnul on tal võimalus asuda elama T.R. juurde aadressil XXXX. KOHTU SEISUKOHT P.L kannab liitkaristust KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9; §

§ 424järgi, mis on tahtlikud teise astme kuriteod. Kar

S § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna P.L on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva vangistuse aeg on P.L kulgenud suhteliselt hästi. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetavale oli 2016 III kvartalis planeeritud osalemine sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, kuid tulenevalt tema tervislikust seisundist ei pidanud psühhiaater võimalikuks programmis osalemist. Samal põhjusel ei ole vanglal olnud võimalik kinnipeetavat rakendada ka tööhõives. 16.06.2016 vesteldi temaga alkoholi tarvitamise kahjulikkusest. 02.09.2016 algas isikul riigikeele õpe B2 tasemel. Samas kannab P.L korduvat vangistust, varasemalt on toime pannud isikuvastase kuriteo. Tal on kindlad iseloomu- ja käitumuslikud eripärad, mis ei allu kergelt muutustele. Lisaks on tal probleemid alkoholi liigtarvitamisega, millele ta seniajani ei ole suutnud lahendust leida. Ta on alkoholiprobleemist vabanemiseks otsinud abi ka meditsiinist, kuid on siiski peale ravi taaskord alkoholi tarvitama hakanud. Järelikult on suur oht, et vangla kontrollitud tingimustest lahkudes P.L jätkab endise, nn asotsiaalse eluviisi viljelemist ning alkoholi kuritarvitamist. Kohtul puudub veendumus, et ainuüksi P.L-i motiveeritus alkoholi tarvitamisest loobumiseks suudaks tagasilangust ära hoida. See omakorda aga viitab suurele tõenäosusele, et P.L jätkab vabaduses samasuguste kuritegude toimepanekut. Lisaks vabaneb P.L tingimustesse, mis ei toeta tema taasühiskonnastumist. Tema suhted pereliikmete – kahe venna ja kahe õega – on peaaegu katkenud, vaid tütrega on suhted head. P.L-i elukaaslane T.R. avaldas vanemkriminaalhooldusametnik V.D. et seoses halvenenud tervisliku seisundi tõttu ta ei soovi, et P.L vabanemise korral asuks tema juurde elama (informatsioon kohtule edastatud 04.10.2016 kirjaga). Seega puudub P.L vabaduses kindel elukoht. 2 Vabanedes pole kinnipeetaval ka töökohta. Arvestades P.L-i tervislikku seisundit ning seda, et varasemalt ei ole ta ametlikult töötanud, vaid on episooditi teinud juhutöid, siis ei ole kindlust, et ta vabanedes saab endale püsiva töökoha. Tema minevik näitab, et töö puudumist asendas P.L alkoholi tarvitamisega. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et P.L-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. P.L puudub elukoht, kuhu vabanemisel asuda. Samuti on suur tõenäosus, et isik jätkab vabanedes oma vana elustiili ja võib jätkata kuritegude toimepanemist. Lisaks ei ole kohus veendunud, et P.L suudab alluda tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasnevale käitumiskontrollile ja määratavatele kohustustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3