1-17-9019/11

(17231701924)Kohtunik Merle Parts Sekretär Liis Landsmann Tõlk Marianna Sidorok Prokurör Alan Rüütel Kaitsja Kristina Suvalova Menetluse liik kiirmenetlus (lühimenetluse sätete järgi) Süüdistatav: B.B, ik: XXX; elukoht: Xxxx; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: Xxxx; karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 22.02.2011.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 alusel rahalise karistusega summas 354.48 eurot (karistus täitmata). Väärteokorras karistamata (karistatus kustunud). Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine 25.09.2017.a. kell 23.09 süüdistuses KarS § 424 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.B KarS § 424 alusel ja karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada B.B’ kinnipidamisest, s.o alates 25.09.2017.a. Kohaldada B.B’ suhtes tõkendina vahistamist, vahistada B.B kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista B.B’lt riigituludesse: - sundraha summas – 352,50 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 120 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99917700063962 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-17-9019, B.B ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - sõiduk BMW X5 registreerimismärgiga xxxx (asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada omanikule Xxxx’le või kasutajatele Xxxx’le või B.B’le. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 27.09.2017.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS B.B’t süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 25.09.2017 a. kella 23:09 ajal Tallinnas Rännaku puiesteel mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (lõplik tulemus 1.09 mg/l), rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. 2 Seega B.B pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav B.B tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et teda on varem sarnase teo eest karistatud ja enese sõnul on ta mõistetud rahalise karistuse tasunud. Hetkel elab ja töötab ta Soomes ning ei tahaks Eestis kriminaalhooldaja juures käia. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis B.B ’ süüditunnistamist KarS § 424 alusel ning karistamist vangistusega 8 kuud, millest tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 5 kuud 10 päeva vangistust. Prokurör palus lugeda KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusaja hulka ja mõista karistuseks 5 kuud 7 päeva vangistust, mis jätta KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 3 kuu pikkuse katseajaga. Samuti taotles prokurör menetluskulude ja sundraha väljamõistmist. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja palus arvestada, et tema kaitsealusel puuduvad kehtivad karistused, isik on oma tegu kahetsenud ning ta ka ei plaaninud kuhugi kaugele sõita. Rahalist karistust ei saaks isik tasuda, kuna siis kannataks tema pere. Seetõttu toetab kaitsja prokuröri ettepanekut jätta karistus KarS § 73 alusel täitmisele pööramata ja kohaldades minimaalset katseaega. ja kohaldamisega. Kaitsja palus määrata menetluskulude tasumine 1 aasta jooksul. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et B.B’ tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. B.B’ süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - kiirmenetluse protokoll koos kahtlustatava ütlustega /tl 1-3/, mille kohaselt on B.B tunnistanud, et 25.09.2017.a. kella 23.09 ajal juhtis ta Tallinnas, Rännaku pst 16 juures mootorsõidukit BMW X5 reg nr xxxx, olles alkoholijoobes. Ta on lisanud, et 25.09.2017.a. kella 17 paiku jõi ta Põllu 111 asuvas majas tuttava juures veini. Tal polnud plaanis kuhugi sõita, ta pidi ööbima tuttava juures. Kella 23 ajal tekkis tal majaomanikuga konflikt ja tal paluti sealt lahkuda. Ta tahtis parkida autot maja vastas, ta sõitis umbes 20 meetrit parkimiskoha suunas ja siis tuli kohale politsei. Indikaatorvahend näitas tal joovet, ta nõustus tõendusliku alkomeetri tulemusega, milleks oli 1,09 mg/l. - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 5-7/, millest nähtuvalt peeti B.B kinni 25.09.2017.a. kell 23.09 Tallinnas, Rännaku pst 16 juures, seoses kahtlustusega selles, et tema nimetatud kohas kella 23.09 ajal juhtis joobeseisundis (1,09 mg/l) sõidukit BMW X5 reg nr xxxx; - tunnistaja Xxxx’i ülekuulamise protokoll /tl 12/, mille kohaselt märkas ta 25.09.2017.a. kella 23.09 ajal Tallinnas, Rännaku pst 16 juures Põllu põigu suunas liikunud sõidukit BMW X5 reg nr xxxx. Sõidukit juhtis B.B, kes puhus indikaatorvahendisse tulemuseks 1,23 mg/l. Isik toimetati politseijaoskonna, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse ja lõplikuks tulemuseks oli 1,09 mg/l. Isikul puudub ka vastava kategooria juhtimisõigus. 3 - indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /tl 13/, millest nähtuvalt 25.09.2017.a. kella 23.09 ajal oli B.B ’ poolt indikaatorvahendisse puhumise tulemuseks 1,23 mg/l, s.o tegu oli positiivse tulemusega. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, õigustega ja mõõtedokumentidega /tl 14-18/, millest nähtuvalt tuvastati 25.09.2017.a. kella 23.43-23.48 ajal Lääne-Harju politseijaoskonnas, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARDM-0085 B.B ’ väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,21 mg/l, laiendmääramatuse 0,12 mg/l juures oli lõplikuks mõõtetulemuseks 1,09 mg/l. Tõenduslik alkomeeter oli enne puhumiskatseid testitud, katsetest võeti arvesse madalam tulemus. Kasutatud tõenduslik alkomeeter on taadeldud ning sellele on väljastatud tüübikinnitustunnistus; - õiendid /tl 26-27/, milledest nähtuvalt on BMW X5 reg nr xxxx kasutajaks B.B. Samuti nähtub, et puuduvad andmed B.B ’ tulude kohta ja isikul puudub kehtiv juhiluba. Kohus leiab, et B.B’ tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning B.B ’ poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on B.B’ süü kuriteo, mis seisneb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et B.B pani kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ta pidi pärast alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima asudes teadma süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (sõiduki juhtima asumist juhile keelatud joobeseisundis) ja seda ka vähemalt möönma. Seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et isik väitis, et ta ei plaaninud algselt pärast alkoholi tarvitamist kuhugi sõita, kuna pidi ööbima sealsamas, kuid konflikti tõttu majaomanikuga pidi ta lahkuma ja soovis sõiduki parkimiskohale liigutada (tl 2). KARISTUS Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Süüdistatav B.B pani vähemalt otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et B.B’t karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 22.02.2011.a. otsusega KarS § 424 alusel rahalise karistusega summas 443,10 eurot. (tl 29). 4 Kohus rõhutab siinkohal, et asjaolu, kuigi süüdistusaktis on märgitud, et B.B’l puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, siis tegelikkuses on isikul kehtiv kriminaalkaristus eelpool nimetatud kohtuotsuse alusel. Nimelt näeb KarRS § 24 lg 1 p 5 ette, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi muuhulgas juhul, kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat. Kuivõrd isik ei ole rahalist karistust täitnud (tl 29), siis antud säte ilmselgelt ei kohaldu. Samas tuleb tähele panna, et KarRS § 24 lg 5 kohaselt, karistuse täitmisest loobumisel kustutatakse karistus registrist pärast KarRS § 13 lõikes 1 nimetatud korras andmete esitamist. Kohus on seisukohal, et KrMS tähenduses tuleb rahalise karistuse täitmisest loobumisena näha ennekõike KrMS § 418 lg-s 1 sätestatud juhte. Siiski tuleb möönda, et faktiliselt on Riigi Tugiteenuste Keskus antud karistuse sissenõudmisest loobunud ja nõue on maha kantud seoses aegumisega. Samas ei ole tegu KarRS § 24 lg-st 5 ja § 13 lg-st 1 tuleneva olukorraga, kuna KarRS § 13 lg 1 järgi saab vastavad andmed esitada . Kuivõrd kriminaaltoimikust ega karistusregistri väljatrükist ei nähtu, et karistusregistrile oleks kohtu poolt KarRS § 13 lg 1 korras andmeid esitatud (puudub ka mistahes muu informatsioon selle kohta, kuna kohus ei ole karistuse täitmisest loobumise kohta otsustust teinud), siis ei kohaldu praegusel juhul ka KarRS § 24 lg-s 5 sätestatu karistusregistri andmete kustumise kohta. Seejuures on kohtu hinnangul kummastav ka see, miks (juhul kui otsus oli täitmisele pööratud) on Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt rahalise karistuse sissenõudmisest loobutud enne KarS § 82 lg-s 5 nimetatud 7 aasta pikkust täitemenetluses esitatava sissenõude aegumistähtaega. B.B’ poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja ette näinud nii rahalise karistuse, kui vangistuse kuni 3 aastat. Kohus rõhutab, et KarS § 424 järgi kvaliftseeritav kuritegu on üks ohtlikumaid liiklusalaseid süütegusid ning kõiki juba eelpool nimetatud asjaolusid, samuti isiku süüd ja karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada B.B’ suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Oluline on tähele panna, et B.B ei ole varasemalt tasunud rahalist karistust samalaadse kuriteo eest, seejuures väitis isik kohtus, et ta on seda siiski teinud, mis aga kinnitust ei leidnud (tl 29). Eelnevat arvestades puudub kohtul veendumus, et isik võiks ka uut rahalist karistust täitma asuda. Samuti on ilmne, et eelmise otsusega Antud süüteo kontekstis omab tähtsust ka see, et tõenditest nähtuvalt juhtis B.B mootorsõidukit enda väitel tühistel põhjustel, kuna ta soovis sõiduki parkida vaid paarikümne meetri kaugusele selle senisest asukohast, kuigi puudus igasugune oht tema varale (tl 2) ja ta saanuks toimida seaduskuulekalt. Taolist teguviisi tuleb pidada selliseks, mis näitab isiku eriliselt ükskõikset suhtumist liiklus- ja õiguskorda. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas süü suurusest ja teistest andmetest lähtudes ning KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamidest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Käesoleval juhul on keskmiseks karistusmääraks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kohus peab vajalikuks kohaldada B.B’ suhtes karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja seda, et teda ei ole sedalaadi kuriteo toimepanemise eest vangistusega karistatud, on kohtu hinnangul võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust minimaalses 5 määras. Kohus peab põhistatuks karistada B.B ’t vangistusega 1 kuu 15 päeva, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 15 päeva vangistust), seega on B.B’le mõistetavaks karistuseks 1 kuu vangistust. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04, p 8). Arvestades seda, et isik ei ole eelmist samalaadse süüteo mõistetud rahalist karistust täitnud, rahaline karistus ei takistanud teda ka tulevikus uut sarnast kuritegu toimepanemast ja käesoleva süüteo toimepanemise asjaolusid (soov alkoholi tarvitanuna sõidukit liigutada ja seejuures ükskõiksus oma seisundi suhtes), leiab kohus, et B.B ’ . Isikut iseloomustava asjaoluna tuleb arvestada, et oma ütluste kohaselt tarvitas ta veini, kuid tüli tõttu võõrustajaga pidi antud majast lahkuma ning soovis oma sõidukit paarikümne meetri kaugusele parkida. Seega ei olnud isiku soov sõidukit juhtima asuda seotud teda või tema vara ohtudega (mis teatud juhul võiksid isiku süüd vähendada). Seega igasugune mõistlik põhjendus sõiduki juhtimiseks puudus. Taolisi asjaolusid arvestades on B.B näidanud üles erilist ükskõiksust õiguskorda, kuna tal oli igati võimalik antud liikluskuriteo toimepanemist vältida, kuid ta otsustas siiski käituda enesekeskselt ja teisi ohustavalt. (tl 35), siis ei ole põhjendatud nii karistuse kandmiselt vabastamine KarS § 74 sätteid kohaldades, kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga KarS § 69 sätete järgi, kuna isik ei täidaks registreerimiskohust. Samas ei pea kohus põhjendatuks ka karistuse täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata jätmist KarS § 73 lg 1, 3 alusel, s.o isiku suhtes kontrollnõudeid kohaldamata. KarS § 73 lg 1 alusel vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastamine ei avaldaks isikule piisavat mõju, arvestades, et ta on varasema rahalise karistuse jätnud täitmata, kuid samas kohtus väitnud, et see on täidetud. Selliselt ei omanud antud karistus, mida isik sisuliselt ka ei täitnud, pikemaajalist mõju isiku väärtushinnangutele, mis tingis uue samalaadse kuriteo toimepanemise. Kohtu hinnangul avaldub B.B ’le mõistetud väga lühiajalise vangistuse kohesel täitmisele pööramisel teataval määral ka vangistuse šokiefekt. Seda põhjusel, et teda ei ole kohtule teadaolevalt varasemalt vangistusega karistatud ning samuti toimub süüteo arutamine vahetult pärast isiku kinnipidamist kiirmenetluse korras, mis kinnistab vangistuse mõjusust. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või 6 süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui B.B peeti kinni joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisel ning toimetati kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada B.B’ suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb karistusaja algust arvestada B.B ’ kinnipidamisest, s.o alates 25.09.2017.a. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et B.B’ tervislik seisund välistaks tema vangistuse, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Asjaolu, et isik on ülekuulamisel väitnud, et tarvitab ravimeid, ei ole takistuseks vangistuse kandmisel, kuna üldteada olevalt on ka vanglas tagatud võimalus ravimite manustamiseks. Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 120 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2017.a. on selle suuruseks 705 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 322,50 eurot. Kohtu hinnangul ei esine B.B ’l erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Kriminaalasjas asitõendiks olev sõiduk BMW X5 reg nr xxxx (asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn), mis kuulub liiklusregistri väljatrüki kohaselt Xxxx’le ja selle kasutajateks on Xxxx ja B.B (tl 26), tuleb tagastada nimetatud isikutele. Merle Parts Kohtunik 7