1-19-2/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-2 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
3. juuni
4. a määrus H.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled süüdimõistetu määruskaebus H.N (ik XXX), Viru Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
5. juuni
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsusega tunnistati H.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 3 kuu ja 10 päevani. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
10. aprilli
11. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 kuu ja 27 päeva võrra ning H.N-ile mõisteti liitkaristuseks 6 kuud ja 7 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti H.N-ile 6 kuud ja 4 päeva vangistust. See asendati 184 tunni üldkasuliku tööga ja töö tegemiseks määrati üks aasta. Selle tegemise ajal oli H.N kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid- ja kohustusi.
12. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
13. veebruaril
14. a Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles H.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt ei ole ametnikul õnnestunud H.N-iga kontakti saada ja üldkasuliku töö ajakava temaga kokku lepitud ei ole.
15. Teate kohtuistungi toimumisest edastas telefoni teel H.N-ile kriminaalhooldusametnik. H.N
16. märtsil
17. a toimuma pidanud kohtuistungile ei ilmunud. Sundtoomine
18. märtsil
19. a toimuma pidanud kohtuistungile ebaõnnestus.
20. Viru Maakohtu
21. märtsi
22. a määrusega lükati H.N-i suhtes esitatud erakorralise ettekande arutamise edasi, ta kuulutati tagaotsitavaks ja määrati tabamisel vahistamisele.
23. Viru Maakohtu
24. aprilli
25. a määrusega anti tema suhtes välja Euroopa vahistamismäärus.
26. H.N peeti kinni
27. juunil
28. a pärast Soome vanglast vabanemist.
29. Viru Maakohtu
30. juuni
31. a määrusega pöörati H.N-i kandmata karistus täitmisele.
32. H.N on jäänud ametnikule ja kohtule tabamatuks. Ta ei täitnud registreerimiskohustust ja tema asukoht oli teadmata. Seeläbi ei olnud võimalik temaga kokku leppida ka üldkasuliku töö tegemise ajakava. H.N-ile saadeti korduvalt tema enda poolt avaldatud aadressile kutseid. Samuti tegi ametnik sinna koduvisiidi. See ei taganud tema ilmumist kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. H.N-i selgitused registreerimiskohustuse rikkumise kohta ei ole veenvad. Kuigi ta viibis sel hetkel rehabilitatsioonikeskuses, oleks ta saanud ametnikuga ühendust võtta. Lisaks sellele lahkus ta omavoliliselt Eestist. Tal puudusid objektiivsed takistused täitmaks kriminaalhooldusnõudeid kuni
33. veebruarini
34. a, mil ta Soomes kinni peeti ja seal vangistust kandma asus. Seega eiras H.N tahtlikult registreerimiskohustust, mis takistas ka teiste kontrollnõuete täitmist. Ta jättis kuude kaupa registreerimisele ilmumata. Üldkasuliku töö tegemise ajakava tema suhtes koostatud ei olegi, kuna ta ei olnud ametnikule kättesaadav, s.o üldkasuliku töö tunde ta tegema asunud ei ole. H.N ei ole motiveeritud täitma temale kohtuotsusega määratud kohustusi. Puudub alus arvata, et karistuse täitmisele pööramata jätmisel asuks H.N temale määratud kohustusi nõuetekohaselt täitma, mistõttu tuleb tema kandmata karistus täitmisele pöörata. MÄÄRUSKAEBUS
35. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu H.N , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. H.N taotleb, et tal võimaldataks üldkasuliku töö tunnid ära teha. Alternatiivselt taotletakse kandmata karistuse vähendamist.
36. Ta sattus
37. a rehabilitatsioonikeskusesse, sest tal oli alkoholiprobleem. Seda on näha ka tema varasemast elukäigust. Kuna rehabilitatsioonikeskus asus Tallinnas, ei saanud ta Narva saadetud kutseid õigeaegselt kätte. Rehabilitatsioonikeskuse direktor selgitas talle, et seal tehtud tunnid arvatakse tehtud töö hulka. See rahustas teda. Kui ta sai kohtukutse, küsis ta keskusest luba, et kohtusse tulla, kuid jäi hiljaks. Kohtutöötajad vastasid talle, et kuna ta jäi hiljaks, tuleb tal seljakott kokku pakkida ja „kuivikud ära kuivatada“. See tekitas temas paanikat. Hirmust otsustas ta põgeneda, kuna arvas, et tagasiteed ei ole. Karistuse kandmine võib halvendada tema psüühilist seisundit. 2 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
38. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult H.N-i vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
39. H.N-i kriminaalhooldusperiood algas
40. jaanuaril
41. a. Erakorraline ettekanne esitati tema suhtes juba
42. veebruaril
43. a, sest H.N ei ilmunud kordagi kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja seetõttu ei saanud talle koostada ka ühtegi üldkasuliku töö tegemise ajakava. Seega sisulist kriminaalhooldust tema suhtes läbi viia ei ole saadudki. Määratud üldkasulik töö tundidest ei ole sooritatud mitte ühtegi. Ühtlasi tuli H.N lausa tagaotsitavaks kuulutada, kuna ka kohtul ei õnnestunud temaga kontakti saada. Määruskaebuses väidab H.N, et tal on alkoholiga probleeme. Selle asemel, et pöörduda kriminaalhooldusametniku poole sellekohase abi saamiseks, otsustas ta hoopiski jätta kriminaalhooldusosakonda ilmumata ja loobus ka kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisest. Nimelt anti H.N-ile võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, tehes üldkasulikku tööd ja alludes kriminaalhooldusalasele järelevalvele. Seda võimalust H.N hinnata aga ei osanud, jäädes nii ametniku kui ka kohtu jaoks tabamatuks, süüdistades selles „kohtutöötajaid, kes teda hirmutasid“. Pigem saab nentida, et H.N ei olnudki huvitatud üldkasuliku töö tegemisest ja kriminaalhooldusnõuete täitmisest. Ta otsustas hoopis Eestist lahkuda, sattudes Soomes vanglasse. Sellest tulenevalt ei ole H.N-i vangistuse asendamine üldkasuliku tööga oma eesmärki täitnud, kuna eripreventiivselt see tema hoiakuid õiguskuulekuse suunas ei korrigeerinud ja ta ei ole suuteline kohusetundlikult täitma kriminaalhooldusnõudeid. H.N-i vangistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata.
44. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
45. juuni
46. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 3