kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.
lg 1 kohaselt ei saa abikaasa käsutada oma osa ühisvarast ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist.
lg 3 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. 3.
Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotlusekohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Sama §-i lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga ja lg 2 kohaselt kohaldatakse ühisvarale kuni jagamiseni kohaldatakse valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes käesoleva jaotise 2. alljaotises ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Sama §i lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 4.AÕS § 70 lg 1 kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Sama §-i lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand ja ühisomandile kohaldataks kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavates seadustes ei ole sätestatud teisiti (lg 6 kohaselt). 5.AÕS § 77 lg 2 kohaselt otsustab kohus hageja nõudel kas asi jagada kaasomandike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul enampakkumisel või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. 6.TMS § 14 lg 2 reguleerib sissenõude pööramise abikaasade ühisvarale, mille kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sama §-i lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. 7.TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest. Sellest tulenevalt saab nii abikaasa kui ka abikaasade ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudja alustada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks täitemenetlust TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades (TMS § 78 ja § 150). 3 8.Kostjad I ja II võtavad hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 10.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate I ja II kanda. 11.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 12.Hageja palub välja mõista kostjalt solidaarselt menetluskulud summas 965 eurot: pool riigilõivudest 245 eurot, lepingulise esinduse kulud summas 720 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 7 t ulatuses, tunnitasuga 120 eurot. Riigikohtu 11.02.2015 otsuses nr 3-2-1-115-14 on kohus leidnud, et professionaalse ja asjakohase õigusteenuse osutamise korral tuleb mõistlikuks pidada tunnihinda 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on õigusteenuse tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta mõistlik ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kostjad I ja II ei ole hageja menetluskulude peale vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 965 eurot ja viivis menetluskuludelt. 13.TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja on esitanud taotluse ½ riigilõivu tagastamiseks, kuna pooled loobusid kohtuistungil enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuna pooled loobusid kohtuistungil enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.