juuli 2022 lühimenetluses tehtud kohtuotsus Apellant Kaitsja Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Rain Jõhvikas Isikukood: 37204290270; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht XXX; töökoht XXX; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 08.11.2018 otsusega
järgi (otsuse tegemise ajal oli tegu kvalifitseeritav
Jätta apellatsioon läbi vaatamata.
MS § 238 lg 2 alusel 8 kuuni. Sellest 3 päeva luges kohus kantuks. Lisakaristusena võttis kohus R. Jõhvikalt
Kohus tunnistas R. Jõhvika
a kella 18.35 ajal tahtlikult Tallinnas Uus-Sadama 24 maja juures mootorsõidukit Škoda Fabia reg-nr-ga XXXXXX joobeseisundis olles (välja hingatava õhu alkoholisisaldus 0,81 mg/l). Tegemist oli mootorsõiduki korduva joobes juhtimisega, kuna R. Jõhvikat oli varem – Harju Maakohtu 08.11.2018 otsusega nr 1-18-8856 –
R. Jõhvika karistuse kohta märkis kohus järgmist:
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest kuni nelja-aastase vangistusega.
lg 4 p 1 kohaselt lõikes 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lähtudes sellest, et R. Jõhvika väljahingatava õhu alkoholisisalduseks mõõdeti vähemalt 0,81 mg/l, leidis kohus, et R. Jõhvika süü suurus jääb alla keskmise. Kohus leidis, et R. Jõhvika käitumine oli kaasliiklejaile ohtlik. Süüdistava enda sõnade kohaselt sõitis küll kokku vaid 7 minutit, kuid kohus pidas oluliseks, et R. Jõhvika kontrollimisel tundis politsei kohe tema suust alkoholi lõhna, tal esinesid nähtavad joobe tunnused ning auto keskkonsoolis oli õllepurk. Kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna R. Jõhvika nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil avaldatud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus arvestas veel seda, et R. Jõhvikas juhtis taas autot joobes olles, kuigi teda oli vabanenud samasuguse teo eest mõistetud vangistuse kandmiselt umbes aasta eest. Nimelt oli talle Harju Maakohtu 08.11.2018 otsusega mõistetud karistuseks 9 kuu pikkune vangistus, mida suurendati Harju Maakohtu 14.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti R. Jõhvikale 1 aasta 8 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Karistuse ärakndmata osa pöörati täitmisele Harju Maakohtu 23.09.2020 määrusega ning 2 karistus sai R. Jõhvikal kantud 16.02.2021.Kohus märkis, et ei pea põhjendatuks kohelda R. Jõhvikat eelmise otsusega võrreldes leebemalt. Kohus leidis, et asjaolusid, mis annaks alust R. Jõhvika karistusest vabastamiseks või vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Kohus ei pidanud R. Jõhvikat isikuks, kes sobiks kriminaalhooldusele. Rain Jõhvikat on varem 2 korral samaliigilise kuriteo eest karistatud. Need karistused ei ole oma eesmärki saavutanud, kuna ei ole mõjutanud teda uue samaliigilise kuriteo toimepanemisest hoiduma. Seejuures on jäeti R. Jõhvika vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kuid R. Jõhvikas pani katseajal toime uue kuriteo. Selle eest liitkaristusena mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, kuid Harju Maakohus pööras 23.09.2020 määrusega R. Jõhvika osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele, kuna R. Jõhvikas rikkus süstemaatiliselt alkoholi tarvitamise keeldu. Seejuures oli kohus enne karistuse täitmisele pööramist arutanud kriminaalhooldaja erakorralisi ettekandeid kolm korda ning jätnud karistuse täitmisele pööramata, määrates R. Jõhvikale erinevaid lisakohustusi ning pikendades üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Maakohus märkis, et seega on ära proovitud pea kõik seaduses sätestatud süüdlast säästvamad mõjutusvahendid. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tuleb loobuda senistest juba äraproovitud ja kasutuks osutunud mõjutusvahendite kasutamisest. Vastuseks kaitsja seisukohale, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest tuleks kohaldada šokivangistust tähtajaga mitte vähem kui 5 päeva, märkis maakohus, et R. Jõhvikale Harju Maakohtu 08.11.2018 otsusega mõistetud karistusest pöörati täitmisele 3 kuud ja 4 päeva vangistust, kuid selline lühiaegne vangistus ei mõjunud distsiplineerivalt ning süüdistatav pani toime uue liikluskuriteo. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus karistusest osaliselt tingimisi vabastamist või karistuse asendamist üldkasuliku tööga põhjendatuks. Isik ei ole aru saanud oma teo keelatusest ning varasemad ärakantud karistused ei ole avaldanud soovitud mõju. Kohus märkis, et
Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on alla keskmise, siis on toimepandud teoga proportsionaalne alla keskmise määra määratud lisakaristus. Samas oli kohus seisukohal, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik, mistõttu tuleb ta lisakaristust kohaldades kõrvaldada liiklusest pikemaks ajaks. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Jõhvika kaitsja G. Kull, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist R. Jõhvikale mõistetud põhikaristuse osas. Kaitsja taotleb R. Jõhvika karistuse kergendamist ning vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või selle osaliselt tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Ühtlasi taotleb kaitsja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist ja apellatsioonimenetluse kulude riigi kanda jätmist. Kaitsja leiab, et kohtuotsusega mõistetud karistus ei ole proportsionaalne Rain Jõhvika poolt toimepandud süü suurusega. Esimese ja teise rikkumise vahe oli aasta ja neli kuud. Teise ja kolmanda ehk käesoleva karistatava samaliigiliste rikkumise vahe oli pea 6 aastat ja 8 kuud. Kõikide rikkumiste puhul on olnud joobeaste pisut üle 0,75 mg/l kohta, mis viitab tegelikult väiksele süü suurusele. 3 Kaitsja leiab, et 08.11.2018 otsuses on kohus kohaldanud seadust vääralt. Rain Jõhvikat tulnuks tulenevalt rikkumiste aegadest karistada
lg 1, mitte
lg 2 järgi, sest teo toime panemise ajal ei sätestanud
lg 2 veel korduvust kvalifitseeriva tunnusena.
lg 3 sätestab, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Kriminaalasjas nr 1-18-8856 on kohus “kohaldanud karistuse raskendatavust tagasiulatuvalt“, millega rikkus materiaalõigust. Praeguses asjas ei pööranud Harju Maakohus sellele asjaolule tähelepanu, kuigi mainib eelmainitud kohtuotsuseid. Sellest johtuvalt mõistis isikule mitteproportsionaalse karistuse arvestades isiku poolt toimepandud süü suurust. Kaitsja leiab, et maakohtu järeldus, et Rain Jõhvikase süü jääb alla keskmise on õige. Samas on kohus leidnud karistuse mõistmisel „ikkagi, et R. Jõhvika süü suurus on sedavõrd suur, et tema suhtes tuleb kohaldada reaalset vanglakaristust“. Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et Rain Jõhvika suhtes oli juba eelnevalt Harju Maakohus kohaldanud vääralt seadust ning seekordse karistuse mõistmisel oleks kohtul olnud võimalus eelmise kohtu eksitust heastada, mõistes Rain Jõhvikale karistuse õigesti kvalifitseeritava süüteo järgi, aga mitte lähtuda eelneva kohtu poolt vääralt kohaldatud seaduse järgi mõistetud karistusest. Kaitsja on esitanud apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse. Kaitsja taotleb, et kohus määraks tasu suuruseks 216 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtulahendiga tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks, seadusandluse ja kohtupraktikaga tutvumiseks ning apellatsiooni koostamiseks kokku 240 minutit (toimingute ajakulu eraldi pole välja toodud). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsiooni selle seisukohad ei anna ilmselgelt põhjust R. Jõhvikale kergema karistuse mõistmiseks ega tema vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks või osaliselt täitmisele pööramata jätmiseks. 4. Kaitsja seisukoht, et R. Jõhvikale mõistetud karistus on tema toimepandud tegu arvestades ebaproportsionaalselt karm, on ilmselgelt põhjendamatu. Arvestades, et
lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse, jääb maakohtu otsusega mõistetud üheaastane vangistus sanktsioonivahemiku alumisse otsa. Maakohus on võtnud arvesse R. Jõhvika süü seisukohast olulisi asjaolusid. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on maakohus arvestanud, et R. Jõhvika väljahingatava õhu alkoholisisaldus ei olnud väga kõrge. Just sel põhjusel on kohus mõistnud R. Jõhvikale sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt kergema karistuse. Mis puutub kaitsja väitesse, et R. Jõhvika eelmisest samalaadsest kuriteost on möödunud palju aega, siis maakohus pidas oluliseks seda, et eelmise karistuse ärakandmisest oli uue kuriteo toimepanemise ajaks möödunud vaid umbes aasta. Sellest järeldas maakohus, et varasemad karistused ei ole R. Jõhvikat mõjutanud kuritegude toimepanemisest hoiduma. 4 5. Vaidlustades maakohtu seisukohta, et R. Jõhvika vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga või vangistuse täitmisele pööramata jätmiseks ei ole alust, on kaitsja praeguse kohtuotsuse asemel vaidlustanud varasemat, ammu jõustunud kohtuotsust. Pealegi on väide, et Harju Maakohus on 08.11.2018 otsuses kohaldanud tagasiulatuvalt isiku olukorda raskendavat normi, ilmselgelt alusetu. Maakohtu otsuse resolutiivosas on R. Jõhvika süüdimõistmine sõnastatud järgmiselt: „Süüdi tunnistada Rain Jõhvikas
(alates 01.11.2017.a vastab
lg 2 tunnustele) järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 kuud.“ Niisiis on kohus kvalifitseerinud R. Jõhvika teo
järgi ehk on lähtunud
Ka mõistetud karistus jääb ilmselgelt teo toimepanemise ajal kehtinud
Sulgudes on kohus viidanud
uuele redaktsioonile, kuna olukorras, kus norm on muutunud, tuleb süüdimõistva otsuse tegemisel ära näidata, et tegu, milles isik süüdi mõistetakse, on endiselt karistatav. Vaidlustatud kohtuotsuses leidis maakohus, et R. Jõhvika vangistust ei ole alust üldkasuliku tööga asendada või osaliselt täitmisele pööramata jätta, sest tema varasemad katseajad on ebaõnnestunud: kui karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, pani ta toime uue kuriteo, kui tema järgmine karistus asendati üldkasuliku tööga, rikkus R. Jõhvikas korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus leidis, et R. Jõhvikas ei sobi seetõttu kriminaalhooldusele. Neile maakohtu argumentidele ei ole kaitsja vastuargumente esitanud. Seega ei saa apellatsioon anda alust R. Jõhvika vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga või vangistuse tingimisi osaliselt täitmisele pööramata jätmiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.