KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. augustil 2022, Tartu kohtumaja kohtuistung 17.08. ja 24.08.2022 Kriminaalasja number 1-20-3601 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Tõlk Nata

) § 74 lg-st 4 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu Vangla erakorraline ettekanne. Pöörata

§ 74

lg 4 alusel täitmisele Vladimir Jaasile Tartu Maakohtu 03.07.2020 otsusega nr 1-20-3601 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. Vladimir Jaasi karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Vladimir Jaasilt menetluskuluna kaitsjatasu 108 (ükssada kaheksa) eurot riigituludesse ning võimaldada see summa tasuda 3 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb 3 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS. Menetluskulude tasumise viimane tähtpäev on 31.12.2022. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99920700027474, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Kohtumäärus saata Vladimir Jaasile, kaitsjale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 03.07.2020 otsusega tunnistati Vladimir Jaas süüdi

§ 263lg 1 p 2 järgi ja temale mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja V. Jaasile mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 74sätete alusel arvati V.

Jaasi poolt koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. Ülejäänud 1 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et V. Jaas ei pane 3 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid,

§ 75

lg 2 p 1 alusel heastab kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas 1101,42 eurot hiljemalt katseaja lõpuks,

§ 75

lg 2 p 2 alusel ei tarvita alkoholi,

§ 75

lg 2 p 4 alusel otsib endale töökoha või võtab ennast arvele Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul alates koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemisest ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Katseaja kestus on 03.07.2020 – 03.07.

1. Kohtuotsus jõustus 21.07.
2. Tartu Maakohtu 18.03.2022 määrusega jäeti Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne V. Jaasi karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendati V. Jaasi katseaega ja käitumiskontrolli nõuete tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 03.09.
3. Süüdimõistetu keeldus temale pandud kahju hüvitamise kohustusest ja rikkus registreerimiskohustust. Kohtumäärus jõustus 05.04.
4. 25.07.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande V. Jaasi karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu rikkus registreerimiskohustust, alkoholi tarvitamise keeldu ja pani toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles V. Jaasi ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. V. Jaas tuli kriminaalhooldusoskonda alkoholijoobes olles ning ta ei soovi kriminaalhooldajaga koostööd teha ja vaikib. Kui näit puhumisel suureneb, siis on isik vahetult enne kontrolli alkoholi tarvitanud. Ta on ka varasemalt alkoholi tarvitamise keeldu eiranud. Sotsiaalprogrammi ei ole olnud võimalik pakkuda keelebarjääri tõttu. 9 kuud isik keeldus kriminaalhooldajaga rääkimast. Kahju kannatanule V. Jaas kohtutäituri teatel hüvitama hakanud ei ole. V. Jaasi riske ei ole võimalik maandada, kui ta ei ole koostööst huvitatud. V. Jaas selgitas, et tavaliselt ostab ta alkoholivaba õlut ning võib-olla seekord ostis ta alkoholisisaldusega joogi. On võimalik, et ta jõi selle joogi hommikul ära. Sotsiaalprogrammi ei ole temale keegi pakkunud. 200 eurot on kahjutasu hüvitamiseks läinud. Kaitsja hinnangul need rikkumised, mis on tuvastatud, pole nii tõsised, et kandmata karistus täitmisele pöörata. Rikkumised on tingitud hooldusaluse isikuomadustest. Tal tuleks osaleda 2 sotsiaalprogrammis ja töökohustuse täitmine võimaldab riigile kahjud hüvitada. Kaitsja taotleb karistust mitte täitmisele pöörata. Kohtu seisukoht

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt V. Jaas ei ilmunud 26.05.2022 registreerimisele ega teavitanud ametnikku tulemata jätmise põhjustest. 30.05.2022 kirjalikus seletuses põhjendas hooldusalune registreerimiskohustuse rikkumist tööl viibimisega. Suuliselt põhjendas V. Jaas 26.05.2022 registreerimisele mitteilmumist sellega, et ametnik ei määranud registreerimist tavapärasele nädalapäevale, s.o reedele ja ta unustas. Samas oli V. Jaas reedel, 27.05.2022 helistanud oma eelmisele kriminaalhooldusametnikule ja teatanud, et unustas ilmuda ja on juba tööl. 06.07.2022 ja 15.07.2022 tuvastati isikul alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi tõendavad 06.07.2022 PPA teadaanne kriminaalhooldusmametnikule ja 15.07.2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll - 06.07.2022 oli alkoholisisaldus V. Jaasi väljahingatavas õhus 0,44 mg/l kohta, 15.07.2022 tuvastas kriminaalhooldusametnik registreerimise käigus V. Jaasil alkoholijoobe 0,158 mg/l. Kuna V. Jaas eitas alkoholi tarvitamist ja ei olnud alkomeetri näiduga nõus, kontrolliti isikut korduvalt. V. Jaasi poolt väljahingatavas õhus hakkas alkoholisisaldus korduval puhumisel üha tõusma - viimane tulemus oli 0,216 mg/l. Väliste joobetunnustena tuvastati isikul veel määrdunud välimus, alkoholilõhn, silmade punetus, kiire kõne ja ärritumine. Kontrollimise päeval V. Jaas eitas alkoholi tarvitamist ja ei olnud nõus seletust kirjutama. 08.07.2022 kirjalikus seletuses V. Jaas selgitas, et jõi 4 purki alkoholivaba džinni. Lisaks eelnevale on 09.03.2022 süüdimõistetut karistatud väärteokorras rahatrahviga kriminaalhooldusosakonna koridoris tahtlikult pipragaasi laskmises, mida kinnitab karistusregistri 27.05.2022 väljavõte, mille kohaselt V. Jaasi on 09.03.2022 karistatud RelvS § 893 lg 1 alusel rahatrahviga. Kuna kuriteo - avaliku korra raske rikkumise - pani V. Jaas toime õhupüssi kasutades, võib antud väärtegu käsitleda kui kuriteoga samalaadset väärtegu. Pärast viimast erakorralist ettekannet on toimunud 15 registreerimist, kuhu isik on alati ilmunud varakult kohale. 26.05.2022 leidis aset esimene registreerimiskohustuse rikkumine. Alkoholi tarvitamist on kontrollitud 10 korral. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumised leidsid aset 06.07.2022 ja 15.07.

1. Väljaspool kriminaalhooldusosakonda ei ole olnud kordagi võimalik V. Jaasi kohustuse täitmist kontrollida, sest kriminaalhooldusalune ei olnud kättesaadav. V. Jaasi näol on tegemist kriminaalhooldusametnikule väljakutseid pakkuva kriminaalhooldusalusega, sest ta ei ole koostööaldis ja ei soovi reeglina enda tegemistest rääkida. V. Jaas tajub ametniku poolt esitatud mistahes küsimusi rünnakuna, ärritub ja tõstab häält. On olnud ka kohtumisi, kus V. Jaas ei räägi peaaegu üldse ametnikuga. Allkirja asemele kirjutab V. Jaas kriipsu, risti või ringi - olenevalt tujust. Perearstilt pärineva informatsiooni kohaselt on V. Jaasil diagnoositud XXX, kuid ravimeid ta välja ostnud ei ole. Ka alkoholiprobleemi V. Jaas endal ei tunnista, mistõttu mingiks raviks ta motiveeritud ei ole. Kannatanu on kahjunõude andnud täitmiseks täiturile. V. Jaas on küll reeglina käinud kokkulepitud aegadel registreerimas ja on asunud ametlikult tööle, kuid ta on pannud toime kuriteoga samaliigilise väärteo ja rikkunud korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. V. Jaas ei tee kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja pelgalt registreerimas käimisega ei ole võimalik temapoolse uue kuriteo riske maandada. Tulenevalt eeltoodust teeb ametnik ettepaneku pöörata V. Jaasi kandmata karistuse osa täitmisele. 3 Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et süüdimõistetu sisuliselt tunnistab alkoholi tarvitamist. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel ei ole V. Jaasiga võimalik koostööd jätkata, kuna isik jätkab rikkumiste sooritamist ja ei ole koostöövalmis. Kohtu hinnangul on tõendatud, et V. Jaas on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja ühel korral registreerimiskohustust. Kuigi erakorralisest ettekandest nähtub, et hooldusalusele saaks ette heita ka ametniku kontrollile mitteallumist, siis nimetatud etteheite puudumisel kohus sellel küsimusel käesolevalt ei peatu. Alkoholi tarvitamise keelu ja registreerimiskohustuse rikkumiseks mõjuvaid põhjusi ei esinenud. Süüdimõistetu on kriminaalhooldusel olles kohustatud oma elu selliselt korraldama, et kõik käitumiskontrolli nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Seega ka tööl viibimine ja unustamine ei ole registreerimiskohustuse rikkumisel vabanduseks. Liiatigi nähtub erakorralisest ettekandest, et V. Jaas on 26.05.2022 registreerimisele mittetulemise kohta andnud erinevatele ametnikele vastuolulisi selgitusi, mis omakorda vähendavad nende selgituste usaldusväärsust. Kohus on seisukohal, et V. Jaas rikkus alkoholi tarvitamise keeldu nii 06.07.2022 kui ka 15.07.
2. Kuigi süüdimõistetu on eitanud 15.07.2022 alkoholi tarvitamist ja väitnud, et jõi ära 4 purki alkoholivaba džinni, siis kohus seda selgitust eluliselt usutavaks ei pea. Nimelt joobe tõusvas vahemikus 0,158 - 0,216 mg/l kohta tuvastamine viitab sellele, et isik on tarvitanud enne kontrollimist midagi enamat kui ainult alkoholivaba jooki. On ka üldteada, et nn alkoholivabad alkohoolsed joogid võivad sisaldada samuti mingil määral alkoholi ja V. Jaasile on kahtlemata kriminaalhooldusametniku poolt selgitatud juba kriminaalhoolduse alguses, et alkoholi tarvitamise keeld hõlmab endas igasuguste alkoholi sisaldada võivate söökide ja jookide tarvitamist. Kuna V. Jaas ei ole millegagi enda väiteid selle kohta, et ta alkoholi 15.07.2022 kontrollile eelnevalt ei tarvitanud, tõendanud, loeb kohus tõendatuks, et V. Jaasil tuvastati 15.07.2022 alkoholi tarvitamise tunnused. Ka kohtuistugil süüdimõistetu siiski möönis, et ta võis alkoholi tarvitada. Erakorralisest ettekandest ka nähtub, et isik ei tunnista enda alkoholiprobleemi ja ei ole motiveeritud asuma sõltuvusravile. Eelnev tähendab kohtu hinnangul seda, et V. Jaas ei olegi sõltuvuskäitumisest vabanemisest huvitatud. Samuti ei suju süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku vahel juba pikemat aega koostöö. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et ainult registreerimistel käimine ei vähenda uute süütegude sooritamise riski. Veelgi enam, V. Jaas on 05.01.2022, s.o katseajal, kohtu hinnangul toime pannud tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo

§ 74

lg 4 mõttes – kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti otsus on selle kohta ka jõustunud 02.04.2022. Nimelt Tartu Maakohtu 03.07.2020 otsusega karistati V. Jaasi avalikus kohas korduvalt õhupüssiga ähvardamise eest ning 09.03.2022 kohtuvälise menetleja otsusega nr 278022000318 pipragaasi kriminaalhoolduse ruumides sihipäratu kasutamisega seoses. Kohtu hinnangul on mõlemal juhul tegemist relvataolise esemega avalikus kohas ähvardamisega, sest ka ametiasutuse ruume võib lugeda avalikuks kohaks (seda külastab palju kriminaalhooldusaluseid) ja pipragaas on kasutatav enesekaitsevahendina, s.o relvana. Gaasi ruumi pihustamine tähendab sellisel juhul selle kasutamisega ähvardamist just tegutsemise kaudu. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ja seega ka karistuse kandmine vabaduses ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine V. Jaasile tema käitumist enam õiguskuulekamaks ja koostöövalmimaks ei muudaks. Kohus ei ole veendunud, et ka nt ravikohustuse määramisel isik reaalselt alkoholi tarvitamisest hoiduks, pöörduks sõltuvusravile ja sellele arsti poolt määratud tingimustel alluks, sest seda ei ole ta seniajani teinud. Eelnevale tuginedes tuleb V. Jaasi ärakandmata karistus, s.o 1 aasta ja 4 kuud vangistust täitmisele pöörata. 4 KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb V. Jaasilt kui süüdlaselt, kes on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, välja mõista kaitsjatasu 108 eurot ning võimaldada see summa tasuda 3 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5