KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 5. oktoober 2022 Kohtuasja number 1-21-4326 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Helvis Mälli (Mäll, i

l Eestist ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, hoidis

1. ja
2. juulil 2022 kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja vahetas töökohta ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Vaidlustatud kohtumäärus
3. Viru Maakohus rahuldas
4. augusti 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras H. Mälli vangistuse tegemata üldkasuliku töö osas täitmisele. Kohus leidis, et H. Mälli ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna süüdimõistetu on temale pandud kohustuste täitmisesse suhtunud ilmselgelt hoolimatult. H. Mäll on teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest. H. Mäll on aastate jooksul olnud korduvalt allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele ning seetõttu on kohtu jaoks ebausutavad selgitused, et ta ei saanud aru või ei teadnud, kuidas, millal ja millisel viisil peab ta temale pandud kohustusi ja nõudeid täitma. H. Mäll näitab oma tegudega lihtsalt üleolevat suhtumist, katsetades seda, kui kaugele ta talle pandud kohustustega manipuleerimisega minna saab. Tegemist ei ole esmakordse erakorralise ettekandega selles asjas. Kohtul puudub usaldus H. Mälli suhtes, kuna H. Mäll on ilmselgelt avaldanud soovimatust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, et kanda vangistuslikult mõistetud karistus vabaduses. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ega otstarbekas H. Mälli suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist ning tema karistus kuulub kandmata osas ärakandmisele. H. Mällil on sooritamata 30 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 30 päeva vangistust. Määruskaebus
5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Mälli kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningas, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja H. Mälli vangistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
6. H. Mäll ei eita, et viibis Soomes. Tal oli tööleping ning sellega seoses pidi ta täitma tööandja

ldusi ja minema Soome.

ldused anti ilma ette teatamata ja seetõttu polnud H. Mällil võimalik kriminaalhooldajat ette informeerida. Pealegi oli kriminaalhooldaja puhkusel ja temaga ei olnud võimalik suhelda. Alles 20. juulil 2022 avanes H. Mällil võimalus anda selgitusi asendusametnikule. Kuigi seaduse mõttes on tegemist kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega, tuleb arvestada ka seda, kas tegemist oli pahatahtliku ja hoolimatu suhtumisega või oli selleks põhjus. Töö ei ole vääramatu jõud ja mõjuv põhjus, kuid hõivatus tööga on iseenesest positiivne võrreldes sellega, kui inimene ei käi tööl. Hõivatus tööga iseloomustab inimest positiivsest küljest, sest see viitab püüdlusele elada õiguskuulekalt. Ei saa ette heita, kui töötaja tuleb vastu tööandja nõudmisele. Sellises olukorras ilma ette teatamata välisriiki minek ei ole selline rikkumine, mis kriminaalhoolduse läbiviimist sisu poolest häiriks. Maakohus jättis need asjaolud tähelepanuta, kuigi rikkumise raskus on üheks asjaoluks, millest tuleb lähtuda otsustuse tegemisel. 2

(edaspidi kord) § 14 lg 1 kohaselt kontrollib vahetult kriminaalhooldusaluse üldkasuliku töö täitmist juhendaja ning

§ 15

lg 1 kohaselt peab juhendaja ka töökohal tehtud töötundide arvestust.

§ 17

lg 1 sätestab, et kui kriminaalhooldusalune hoiab üldkasulikust tööst kõrvale või esinevad §-s 16 nimetatud asjaolud, fikseerib kriminaalhooldusametnik rikkumise, võtab kriminaalhooldusaluselt rikkumise kohta allkirjastatud seletuse ning teeb kriminaalhooldusalusele kirjaliku hoiatuse.

§ 17

lg 2 sätestab, et enne erakorralise ettekande tegemist võib kriminaalhooldusametnik teha kuni kaks kirjalikku hoiatust. Teabe töötundide tegemise kohta esitab kriminaalhooldajale juhendaja ja selle teabe alusel saab kriminaalhooldaja edasi tegutseda. H. Mäll teavitas juhendajat sõnumi teel, et ei saa kõnesolevatel päevadel üldkasulikku tööd teha. Kriminaalhooldaja aga väitis, et temal puudus töötundide tegemisega seoses teave. Seda, kui juhendaja nimetatud teavet kriminaalhooldajale ei edastanud, ei saa heita ette H. Mällile. Lisaks ei täidetud

§ 17lg-t 2, sest kahte hoiatust kõnealuste kuupäevade kohta ei tehtud.

Juhendajat teavitades palus H. Mäll võimalust töö tegemise aegu muuta. See näitab, et tema eesmärk ei olnud mitte üldkasuliku töö tegemata jätmine, vaid töö tegemise üle viimine teisele ajale. Üldkasuliku töö tegemise süsteem ei ole ja ei saagi olla nii jäik, et töö tegemise aega ei saaks muuta. H. Mälli taotlusele aga ei reageeritud ning jääb arusaamatuks, mis oleks võinud takistada üldkasuliku töö tundide tegemist muul ajal. Kui H. Mälli taotlusele oleks vastu tuldud, ei oleks töö tegemata jäänud. Seega hinnates H. Mäll käitumist, ei saa väita, et ta oleks suhtunud oma kohustuste täitmisesse hooletult ja pahatahtlikult. Kuna neid asjaolusid arvesse ei võetud, rikuti materiaalõigust. H. Mällile ei saa ette heita, et kahel päeval jäi üldkasulik töö tegemata. Ringkonnakohtu seisukoht

1. Kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus KarS § 69 lg 6 kohaselt kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lg-s 3 sätestatud töö üldist tähtaega, või pöörata vangistuse täitmisele. Viidatud sätte kohaselt on kohus õigustatud ja peabki arvestama süüdimõistetu käitumist üldkasuliku töö tegemise ajal tervikuna.
2. Erakorralises ettekandes heidetakse H. Mällile esmalt ette seda, et ta lahkus
3. juunil ning
4. ja
5. juulil 2022 Eestist ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Määruskaebuse kohaselt lahkus H. Mäll Eestist seoses vajadusega täita Soomes töökohustusi ning samale viitas H. Mäll ka maakohtu istungil. Samas nähtub erakorralisest ettekandest, et
6. juulil 2022 põhjendas H. Mäll kriminaalhooldusametnikule telefonivestluses
7. juunil 2022 Eestist lahkumist sellega, et käis Soome pangast raha välja võtmas, viibis Soomes kaks päeva ja tuli tagasi. Ta ei mäletanud, et pidi selleks ametnikult luba küsima. Kahte teist Eestist lahkumist ta eitas ja ärritus kriminaalhooldusametniku küsimuste peale. Kui
8. juuli 2022 telefonivestluses küsiti H. Mällilt üle, miks ta lahkus Eestist ilma kriminaalhooldusametniku loata, väitis H. Mäll, et ta sai n-ö üleöö uue töökoha, ta pidi minema välisriiki tööle ning hetkel viibib ta Soomes. Seega nähtub eelnevast, et tegelikult ei ole H. Mäll põhjendanud Eestist lahkumist mitte üksnes töökohustuste täitmisega, vaid ka Soome pangast raha välja võtmas käimisega. Kumbagi põhjendust ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada rikkumist vabandavaks ning samuti ei saa rikkumist vabandada see, kui H. Mäll ei mäletanud kohustust küsida kriminaalhooldusametnikult Eestist lahkumiseks luba. Nõude unustamine on süüdimõistetu enda riisiko ja rikkumist ta sellega vabandada ei saa. Kuna Soome pangast raha välja võtmas käimine ei saa olla üldiselt selline erakordne ja kiiret tegutsemist nõudev asjaolu, mille puhul ei saaks kriminaalhooldusaluselt mõistlikult eeldada kriminaalhooldajalt eelneva loa küsimist ning vastupidise seisukoha toetuseks ei ole H. Mäll ega tema kaitsja esitanud ka ühtegi põhjendust, siis järelikult ei saa see asjaolu rikkumist mõjuvalt põhjendada. Ka välisriigis 3

l tahtlikult ja ilma mõjuva põhjuseta KarS § 75 lg 1 p 6 järgset kontrollnõuet.

1. Samuti heidetakse H. Mällile ette seda, et ta vahetas töökohta ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Maakohtu istungil selgitas H. Mäll, et tal oli kriminaalhooldajaga kokku lepitud registreerimisaeg ja ta plaanis täita töökohavahetuseks vajalikud paberid sellel registreerimisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei vabanda see aga rikkumist, kuna töökohavahetuseks tuleb kriminaalhooldusalusel küsida eelnev nõusolek (nt kasvõi telefoni või e-posti teel), mitte teavitada kriminaalhooldusametnikku tagantjärgi, nii nagu tegi H. Mäll. Seetõttu tuleb järeldada, et ta rikkus tahtlikult ja ilma mõjuva põhjuseta ka KarS § 75 lg 1 p 5 järgset kontrollnõuet.
2. Viimaks heidetakse H. Mällile erakorralises ettekandes ette sedagi, et ta hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, kuna ei ilmunud tööle
3. ja
4. juulil
5. H. Mälli väitel ta teavitas üldkasuliku töö juhendajat sõnumi teel, et ei saa neil päevil tööd teha ning palus muuta töö tegemise aega. Selle kohta on määruskaebuse juurde lisatud ka kuvatõmmis H. Mälli telefonist, millelt on näha vastavasisulise sõnumi saatmine
6. juulil
7. Niisugust teavitamist ei saa lugeda tööle ilmumata jätmist vabandavaks asjaoluks. Nimelt näeb kaitsja viidatud

§ 19

lg 2 ette, et üldkasuliku töö tegemise ajakava muutmine seitsmest päevast lühema perioodi ulatuses toimub kriminaalhooldusaluse ja juhendaja kokkuleppel – kui kokkulepet ei saavutata, pöördub juhendaja oma ettepanekuga kriminaalhooldusametniku poole ning ka tehtud muudatustest on juhendaja kohustatud viivitamata kriminaalhooldusametnikku teavitama. Kuna määruskaebuses viidatakse sellele, et H. Mälli sõnumile üldkasuliku töö juhendaja ei reageerinud ning erakorralisest ettekandest nähtub, et üldkasuliku töö juhendaja ei andnud mingisugust teavet töö tegemise ajakava muutmissoovi või muutmise kohta ka kriminaalhooldusametnikule, võib sellest järeldada, et üldkasuliku töö juhendaja kas ei saanud üldse H. Mälli sõnumit kätte, see jäi tal kuidagi tähelepanuta või siis jättis juhendaja sellele lihtsalt reageerimata. Igal juhul ei saanud aga H. Mäll kuidagi eeldada, et tema ajakava muutmissoov on kooskõlastatud ning tal on luba kokkulepitud päevadel tööle mitteilmumiseks. Nähes, et tema sõnumile ei reageerita, oleks H. Mäll pidanud üldkasuliku töö juhendajaga võtma ühendust nt telefoni teel, et veenduda, kas tema sõnum on kätte saadud ning kas ajakava muudetakse. Samuti võinuks H. Mäll võtta ühendust kriminaalhooldusametnikuga, millele ta tegelikult ise ka juhendajale saadetud sõnumis viitas. Sedagi ta ei teinud. Seega tuleb järeldada, et üldkasuliku töö ajakava jäi tegelikult muutmata ning H. Mäll rikkus kokkulepitud ajakava, kui ei ilmunud 24. ja 31. juulil 2022 tööd tegema. 12. Määruskaebuses leitakse, et kriminaalhooldusametnik pidanuks tegema nende rikkumiste kohta kirjalikud hoiatused. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga.

§ 17

lg 1 ütleb tõesti, et kui kriminaalhooldusalune hoiab üldkasulikust tööst kõrvale või esinevad

§-s 16 nimetatud asjaolud, fikseerib kriminaalhooldusametnik rikkumise, võtab kriminaalhooldusaluselt rikkumise kohta allkirjastatud seletuse ning teeb kriminaalhooldusalusele kirjaliku hoiatuse. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib kriminaalhooldusametnik teha enne erakorralise ettekande tegemist kuni kaks kirjalikku hoiatust. Neile sätetele lisaks tuleb aga vaadata ka KarS § 69 lg-t 6, mis ütleb, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Need sätted tähendavad koosmõjus seda, et kriminaalhooldusametnik võib reageerida süüdlase poolt üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisele koheselt erakorralise ettekande 4

l reageerida üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisele kirjaliku hoiatusega, kuid rohkemate kirjalike hoiatuste tegemine ei ole lubatud ja siis tuleb juba kohustuslikult esitada erakorraline ettekanne. Seega ei näe ringkonnakohus, et kriminaalhooldusametnik oleks seadust rikkunud. 13. Kokkuvõttes on tõendatud, et H. Mäll rikkus ühel

l tahtlikult KarS § 75 lg 1 p 5 järgset kontrollnõuet, kolmel

l tahtlikult KarS § 75 lg 1 p 6 järgset kontrollnõuet ning hoidis vähemalt ettevaatamatusest kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest, et kriminaalhooldusametnik on teinud H. Mällile kriminaalhoolduse kestel kaks kirjalikku hoiatust selle eest, et ta ei ilmunud kokkulepitud ajal registreerimisele, kusjuures mõjuvaid põhjuseid H. Mällil selleks ei olnud. Neid asjaolusid koosmõjus arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et H. Mäll on suhtunud temale kohtuotsusega määratud kohustustesse hoolimatult. Ta ei ole osanud hinnata temale antud võimalust jätkata oma elu vabaduses üldkasulikku tööd tehes ja kriminaalhoolduse nõudeid täites ning ringkonnakohtul puudub veendumus, et ta muudaks oma hoolimatut suhtumist ka üldkasuliku töö jätkumisel. Seda juba tulenevalt asjaolust, et enne praegust erakorralist ettekannet arutas kohus tema suhtes ka varasemat erakorralist ettekannet ja kuigi siis ei olnud alust talle üldkasuliku tööga kaasnevate nõuete rikkumisi ette heita, ei lasknud H. Mäll selle erakorralise ettekande esitamisel ennast kuidagi ka distsiplineerida, vaid rikkus pärast varasema ettekande rahuldamata jätmist korduvalt oma karistuse kandmise tingimusi. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta sedagi, et H. Mälli on ka varem kriminaalkorras karistatud – siis jäeti temale mõistetud vangistus esmalt tingimisi katseaja ja käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata, kuid pöörati kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu lõpuks siiski täitmisele. See näitab, et H. Mäll suhtus ka varem hoolimatult temale antud võimalusse kanda oma karistust kergemal viisil. Kuna nüüdse kriminaalhoolduse ajal ei ole selline suhtumine muutunud, on igati alust kahelda, et see suhtumine muutuks ka edaspidi. Põhjust ei ole uskuda ka täiendavate kohustuste määramise või üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamise distsiplineerivasse mõjusse. On kõigiti tõenäoline, et vabaduses karistuse kandmise tingimuste rikkumine jätkuks ning karistuse õiguskuulekusele suunav mõju jääks saavutamata. Seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et H. Mälli vangistus tuleb pöörata tegemata üldkasuliku töö tundide osas täitmisele. 14. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 10. augusti 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 15. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et asja materjalidega tutvumisele kulus tal 30 minutit, konsultatsioonile H. Mälliga 18 minutit ja määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Selle eest soovib ta tasu kokku 117,60 eurot, sealhulgas käibemaks 19,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu H. Mällilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5