Obsah (10)

§ 158§ 100§ 159§ 8§ 9§ 16§ 20§ 103§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-137153 Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK

§ 158

lg 1); võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§‑d 103 ja 160); võlausaldaja teatas leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist (

§ 159lg 2). Hageja peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama leppetrahvi nõude eelduseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu

1. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑36‑17, p 11). 2
2. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • • • • kostja on sõiduki omanik; kostja parkis oma sõiduki
3. novembril 2018 Tartu Zeppelini kaubanduskeskuse parklasse; hageja on Zeppelini kaubanduskeskuse parklakorraldaja; kostjal ei olnud parkimiskaarti ega parkimispiletit, samuti ei alustanud kostja mobiilset parkimist. 7.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selliselt ongi leppetrahvi nõude tekkimise esimeseks eelduseks kehtiva lepingu olemasolu poolte vahel.

§ 8

lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (

§ 9lg 1).

Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (

§ 9

lg 2).

§ 16

lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

1. Hageja on esitanud kohtule fotod vaatest parkimistingimusi sisalduvale infotahvlile (dtl 26 – 28). Parkimistingimuste (dtl 27) p 1 sätestab, et hageja ja sõiduki kasutaja vahel sõlmitakse leping (edaspidi parkimisleping) alljärgnevatel tingimustel. Hageja väljendab parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb hageja sõiduki kasutaja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Olukorras, kus kostja sisenes parkla territooriumile, väljendas ta oma nõusolekut lepingu sõlmimiseks, ning sellega on poolte vahel leping sõlmitud.
2. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kostja parkis oma sõiduki
3. novembril 2018 Tartu Zeppelini kaubanduskeskuse parklasse. Parkimistingimuste (dtl 27) p 3 kohaselt on sõiduki omanik kohustatud hagejale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei tasunud parkimistasu, samuti ei olnud kostjal parkimisõigust andvat parkimiskaarti. Kostja on rikkunud lepingut, parkides oma sõiduki olukorras, kus ta ei 3 tasunud parkimistasu ega omanud selleks vastavat parkimiskaarti. Seega on kostja rikkunud oma lepingulist kohustust (

§ 100

). Samuti vastutab kostja rikkumise eest, kuivõrd rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103lg 1).

10.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. TsÜS § 70 kohaselt, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Parkimisteenuse osutamisel võib leppetrahvi nõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt nt Riigikohtu

1. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17117146, p 12). Hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool.
2. Kohus palus
3. aprilli 2022 kohtunõudes (dtl 52 – 53) kostjal täpsemalt selgitada, millele tuginevalt ta väidab, et talle ei ole leppetrahvi nõudest enne kohtumenetlust teatatud või mida kostja täpsemalt oma vastuväitega mõtleb. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma vastuses kohtunõudele (dtl 56) vastuväidet täpsustanud.
4. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on kostjat teavitatud leppetrahvi nõudest vahetult pärast rikkumise avastamist (
5. novembril 2018). Hageja on kohtule esitanud leppetrahvi nõude (dtl 29 – 30). Hageja esitatud fotolt (dtl 38) nähtub, et leppetrahvi nõue on jäetud sõiduki esiklaasi kojamehe vahele. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et ajaliselt varem tehtud fotodel (dtl 31 – 37) leppetrahvi nõue puudub. Kohtul ei ole praegusel juhul mõistlikku põhjust kahelda, et fotolt tuvastatav kviitung ei oleks leppetrahvi nõue. Kohtu hinnangul on tavapärane praktika see, et Tartu linnas parkides tuleb järgida parkimistingimusi. Siinkohal arvestab kohus ka seda, et Zeppelini kaubanduskeskuse parklas oli olemas ka parkimistingimusi sisalduv infotahvel (dtl 26 – 28). Tavapärane praktika on ka see, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et hageja valitud tahteavalduse edastamise viis oleks ebamõistlik. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud

§ 159lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

Kohus leiab, et hageja ei pidanud kostjat leppetrahvi nõudest täiendavalt e-posti või posti teel teavitama.

1. Järgnevalt käsitleb kohus leppetrahvi nõude aegumist. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). 4 Leppetrahvi nõude (dtl 29 – 30) kohaselt oli selle tasumise tähtajaks
2. november
3. Seega muutus nõue sissenõutavaks
4. novembril
5. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse
6. novembril
7. Selleks ajaks ei olnud kolme aasta pikkune aegumistähtaeg möödunud. Seega saab hageja nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist.
8. Parkimistingimuste (dtl 27) p 7 kohaselt kohustub parkimislepingu rikkumise korral sõiduki kasutaja tasuma hagejale leppetrahvi 30 eurot. Kohtu hinnangul ei ole parkimistingimuste p 7 puhul tegemist tühise tüüptingimusega, kuivõrd leppetrahvi suurus ei välju parkimisvaldkonnas tavapäraselt esitatavatest leppetrahvinõuete suurusest (selliselt on kohtupraktikas peetud mõistlikuks ka 57 euro suurust leppetrahvi). Hageja on esitanud 30 euro suuruse leppetrahvinõude. Kostja ei ole seda tasunud. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmise ja leppetrahvi tasumist

§ 101lg 1 p 1 alusel.

Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja leppetrahv 30 eurot. 15. Lisaks leppetrahvinõudele nõuab hageja kostjalt ka 10 euro suurust sissenõudekulu. Sissenõudekuludena arvestab hageja kostjale saadetud meeldetuletuskirja, samuti transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringute kulu.

§ 113

lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohtu hinnangul on hageja 10 euro suurune sissenõudekulu nõue põhjendatud. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja sissenõudekulud 10 eurot.

1. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus on
2. juuli 2022 kohtunõudes andnud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja ei ole täiendavat menetluskulude nimekirja esitanud, seega lähtub kohus hagiavalduses välja toodud menetluskuludest. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud 260 eurot (riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 160 eurot, millele lisandub käibemaks). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.
3. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb 100 euro suurune riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista.
4. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduses on välja toodud, et hageja lepingulise esindaja kulud on 160 eurot (80 eurot/h x 2 h). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (80 eurot) on mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas kostja vastuväitega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja selle lisade komplekteerimiseks ning nende kohtule esitamiseks kahe tunnine ajakulu mõistlik. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kohtule sellekohast kinnitust esitanud, seega kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja tunnitasult käibemaksu. 5
5. Hageja on hagiavalduses taotlenud ka maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt 20 euro ulatuses.
6. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 280 eurot (riigilõiv 100 eurot + 2 h x 80 eurot/h + 20). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 6