Obsah (16)

§ 418§ 424§ 414§ 121§ 65§ 64§ 76§ 68§ 50§ 55§ 417§ 83§ 16§ 56§ 58§ 421

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 14. jaanuaril 2022, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4529 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär

§ 418

lg 1,

§ 424

lg 2,

§ 414

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Katrin Lindpere Süüdistatav Tarmo Hurt isikukood: 37804212738, XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX, töökoht: XXX, kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Tartu Maakohtu 11.02.2019 otsusega karistatud

§ 121

lg 2 p 2 järgi,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes tingimisi enne tähtaega 30.12.2019 katseajaga kuni 07.10.2020, kehtivaid väärteokaristusi ei ole. Tõkend – vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud 12.03.

1. Kaitsja riigi õigusabi korras Ahto Sirendi RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309 lg-st 3, § 311, § 312 ja § 313, kohus otsustas:
2. Tunnistada Tarmo Hurt süüdi

§ 418lg 1 järgi ning karistuseks mõista 8 kuud vangistust.

Tunnistada Tarmo Hurt süüdi

§ 414

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2, § 76 lg 8 alusel suurendada Tarmo Hurdale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.02.2019 otsusega nr 1-19-1114 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 9 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ning mõista Tarmo Hurdale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud ja 6 päeva vangistust. Tunnistada Tarmo Hurt süüdi

§ 424

lg 2 järgi (episood pärast 07.10.2020) ning karistuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel liita

§ 65

lg 2,

§ 76

lg 8 alusel moodustatud liitkaristusele (1 aasta 9 kuud ja 6 päeva vangistust) osaliselt

§ 424

lg 2 mõistetud karistus (2 aastat ja 6 kuud vangistust) ning mõista Tarmo Hurdale lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.09.2020-28.09.2020, s.o 3 päeva ning lugeda kandmata karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvata Tarmo Hurda kinnipidamisest, s.o alates 12.03.2021.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada Tarmo Hurda suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks ja 6 kuuks.

§ 55

lg 1 alusel laieneb mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine vangistuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. Tarmo Hurda suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda pool menetluskuludest, s.o 2348,20 eurot. Välja mõista Tarmo Hurdalt KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:     kaitsjatasu 1600,20 eurot; sundraha 490,50 eurot; joobe tuvastamise ekspertiisi kulu 47,50 eurot; relva, laskemoona, lõhkeaine ekspertiisi kulu 210 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Tarmo Hurdal on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu 2348,20 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99921700039717 ning selgituse “Tarmo Hurt, otsus nr 1-21-4529, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaalasja juures asuvad asitõendid: - DVD-R plaat XXX asitõendi vaatlusprotokolli lisa (XXX Häirekeskuse kõnega) - DVD-R plaat XXX asitõendi vaatlusprotokolli lisa (XXX Häirekeskuse kõnega).

§ 417

, § 421, § 83 lg 4 alusel konfiskeerida: - mittekomplektne 8 mm P.A.K kaliibriline tööstuslikult valmistatud gaasipüstol XXX; - teadmata tootja, mudeli ja kaliibri tõenäoliselt sileraudsest püssist käsitöönduslikult valmistatud püstol koos adapteriga; - kaks pakendit püssirohtu (millest ühes pakendis 72,1 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu ja teises pakendis 143,9 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS Tarmo Hurta süüdistatakse ebaseaduslikus tulirelva käitlemises, mis seisnes selles, et tema, omamata relvaluba omas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast ebaseaduslikult tulirelva, s.o teadmata tootja, mudeli ja kaliibriga tõenäoliselt sileraudsest püssist käsitöönduslikult valmistatud laskekõlbulikku püstolit koos adapteriga, mida hoidis ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast oma XXX kinnistul asuvas elukohas kuni XXX, mil politseinikud selle kinnistul asuvast kõrvalhoonest ära võtsid. Sellise tegevusega rikkus Tarmo Hurt relvaseaduse § 32 lg-t 1, mille kohaselt on tulirelva soetamiseks vajalik relvasoetamisluba, relvaseaduse § 33 lg-t 1, mille järgi on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris, relvaseaduse § 34 lg-t 2, mille kohaselt relva käitlemiseks annab õiguse füüsilise isiku relvaluba ja relvaseaduse § 45 lg-t 1, mille järgi võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. 3 Sellega pani Tarmo Hurt toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise.

Samuti süüdistatakse Tarmo Hurta ebaseaduslikus lõhkeaine käitlemises, mis seisnes selles, et tema, omamata lõhkematerjaliseaduse § 12 lg-s 1 ettenähtud luba lõhkeaine käitlemiseks, ebaseaduslikult omandas ja valdas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast 218 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu, mis on lõhkeaine ja kuulub paiskelõhkeainete hulka, mida hoidis ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast oma XXX kinnistul asuvas elukohas, millest 73,1 grammi püssirohtu hoidis Tarmo Hurt plekkpurgiga eluhoone elutoa riiulil ning 144,9 grammi püssirohtu hoidis ta plekkpurgiga kõrvalhoone riiulil. Tarmo Hurt hoidis püssirohtu oma elukohas kuni XXX, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Sellise tegevusega rikkus Tarmo Hurt lõhkematerjaliseaduse § 12 lg-t 1, mille kohaselt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel. Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 3 järgi on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal selle seaduse tähenduses lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või aine mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Sellega pani Tarmo Hurt toime

§ 414

lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o lõhkeaine ebaseadusliku valdamise ja muu ebaseadusliku käitlemise. Samuti süüdistatakse Tarmo Hurta korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema, isikuna, keda on 04.05.2018 ja 18.09.2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsustega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, millised karistused on kehtivad, juhtis uuesti XXX kella 15.30 paiku XXX maanteel XXX ristmiku läheduses mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,96 mg/l kohta. XXX mnt ristmiku läheduses sõitis Tarmo Hurt teelt välja ning tema poolt juhitud sõiduk peatus kraavis. Tarmo Hurt rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Tarmo Hurt toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et Tarmo Hurdale esitatud süüdistused on tõendamist leidnud ja palus Tarmo Hurt süüdi tunnistada

§ 414

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust, samuti süüdi tunnistada

418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat 1 aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 11.

veebruari 2019. aasta otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata karistuse osa võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud ja 6 päeva vangistust. 4 Samuti taotles prokurör Tarmo Hurt süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Liitkaristuseks mõista

§ 64

lg 1 alusel, suurendades 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust 1 aasta 9 kuu ja 6 päeva pikkuse vangistusega, 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust, mida hakata arvestama alates kinnipidamisest 12.03.2021.

§ 50

ja § 424 lg 3 p 1 alusel võtta Tarmo Hurdalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.

§ 83

, § 417 ja § 421 alusel palus prokurör konfiskeerida Tarmo Hurdalt kaks püstolit ja kaks pakendit püssirohtu. CD-plaadid jätta kriminaalasja juurde, Mõista Tarmo Hurdalt välja sundraha summas 876 eurot, määratud korras riigi õigusabi osutanud advokaatide tasud, ekspertiisi kulud. Menetluskulude tasumine võimaldada ositi.

1. Süüdistatav Tarmo Hurt avaldas kohtuistungil, et süüdistus on arusaadav. Ta ei tunnistanud end süüdi. Tarmo Hurt märkis, et ta ei olnud teadlik tema elukohas asuvatest püssirohupadrunitest ega relvadest. Mootorsõiduki juhtimise osas joobeseisundis märkis Tarmo Hurt, et ta ei juhtinud sõidukit süüdistuses nimetatud ajal ega kohas, vaid oli sõidu ajal kõrvalistmel kaasreisijaks. Tarbis alkoholi pärast mootorsõiduki teelt väljasõitmist. Süüdistatav leidis, et ekspertiisis toodud relv ei ole gaasirelv, vaid stardipüstol ning seda ei peaks konfiskeerima. Palus sundraha ja kaitsjatasu ositi tasumist, vähendamist. Tema keskmine sissetulek on XXX eurot kuus XXX.
2. Kaitsja avaldas kohtuvaidluses, et on endiselt seisukohal, et süüdistused esitatud kujul ei ole põhjendatud. Tarmo Hurt ei olnud teadlik püssirohust, tulirelvast ning seega puudus subjektiivne külg

§ 414lg 1 ja § 418 lg 1 koosseisude puhul.

Tarmo Hurt tuleb õigeks mõista kõigis talle esitatud süüdistustes. Kaitsja esitas taotluse jätta kõik kaitsja sõidukulud (summas 1232,20 eurot) riigi kanda. Samuti palus kaitsja vähendada menetluskulusid ja võimaldada nende ositi kandmist. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus hindab esmalt Tarmo Hurdale esitatud süüdistuse põhjendatust

§ 418

lg 1 ja

§ 414

lg 1 järgi ning

§ 424lg 2 esitatud süüdistatuse põhjendatust.

Seejärel mõistab kohus Tarmo Hurdale karistuse, võtab seisukoha konfiskeerimise ja asitõendite osas ning otsustab menetluskulude hüvitamise. Tulirelva ebaseaduslik käitlemine 5.

§ 418

lg 1 näeb ette vastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslikus käitlemises.

1. Relvaseaduse (RelvaS) § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. Relvaseaduse § 33 lg 1 kohaselt on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris. Relvaseaduse § 34 lg 2 annab füüsilise isiku relvaluba õiguse selle omajale käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona. RelvaS § 45 lg 1 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida isik, kellel on relvaluba. 5
2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Tarmo Hurda elukohast XXX leiti XXX tulirelv. Pooled ei ole kahtluse alla seadnud ka seda, et tulirelv oli laskekõlbulik. Vaidlust ei ole ka selles, et Tarmo Hurdal ei ole ega ole varasemalt olnud relvaluba. Vaidlus seisneb selles, kas Tarmo Hurt käitles teadlikult tulirelva.
3. Nimetatud kriminaalasjast nähtub, et tulirelva leidmise ajendiks politseiametnike poolt XXX kuupäeval oli tunnistaja A. M. telefonikõne Hädaabikeskusele. A. M. on teinud telefoninumbrilt XXX Häirekeskusele kõne XXX kl 17:24 (tl 138-142, I kd). Selle kohaselt on A. M. teavitanud Häirekeskust, et tal naaber laseb mingi relvaga, hääle järgi tunduks, nagu tal oleks mingi spordipüss. Ta ei näe, oli katuse peal, pesi ja kuulis, et müts ja müts käib. Tuli ära sisse, kuulis kahte lasku. Aadressiks andis A. M. XXX talu. See asub üle tee, kust ta pauke kuulis. Ta helistas naabritele ja need ütlevad, et nende arust on too vist purjus isik. See, kes laseb, on tõenäoliselt Hurt Toomas. Täpselt ei tea, kes lasi, aga arvab, et on too.
4. Kriminaalasjas on kogutud tõenditena XXX kostunud laskude osas tunnistajate A. M., V. J., A. A. ja süüdistatava ütlused, kes kinnitavad, et kuulsid nimetatud kuupäeval pauke. Tunnistaja A. M. on andnud ütlusi, mille kohaselt on tema Tarmo Hurda XXX, ta elab Tarmo Hurda talust, s.o XXX talust umbes 200 meetrit kaugemal XXX talus. Aasta tagasi suvel kuulis ta laskmist, kui pesi kõrvalhoone katust survepesuriga ja siis käis pauk ja nagu kaja või niiviisi, nagu oleks see kuul käinud kuskile. Algul arvas, et autol rehv lõhkes, kui järgmine pauk käis, siis läks katuselt alla, sest tundus, nagu oleks lasud tema poole olnud. Ta proovis aiapilu vahelt vaadata, õues olid kaks meest. Vaatas sinna, kust lasti, XXX talu poole. Üks mees oli Tarmo Hurt, teise nimi ei tule meelde. Tundus, et neil oli mingi pidu ja liikumine seal maja ees, varikatus on seal, maja ees oli siis selline. Siis ta läks sisse ja võttis mobiiltelefoni, mõtles helistada V. J., aga V. juba helistas talle. V. J. ütles, et A. M. helistaks politseisse ja ta helistaski. Ei ole muudel kordadel XXX talu suunast laske kuulnud, aga teab, et XXX E. H. oli kaks relva. Üks oli jahipüss ja teine mingi ümbertehtud revolver.
5. Tunnistaja V. J. on andnud ütlusi, mille kohaselt elab ta XXX talus, naabertaludeks on XXX ja XXX talu. XXX talus elab A. M., see asub XXX talust üle tee. Kõik naabertalud asuvad ligikaudu 100-150 meetri raadiuses. Ta on lõpetanud lahingukooli, on relvakonstruktor. Sügisel XXX käis Tarmo Hurdalt aru pärimas. Tegu ei olnud susspüssi, vaid konkreetsete laskudega, mida kostus 2-3 korda. Tegemist oli tema hinnangul tulirelvaga. Tal pidid lapsed tulema sünnipäevalt koos sõpradega korraks koju, pidid sealt läbi tulema üle XXX talu maade. V. J. läks XXX Talu juurde, nägi seal A. ja Tarmo Hurta Tarmo maja ees terrassi peal istumas. Ta küsis neilt, et mis kaliibriga ja kuhu suunas tulirelva lasud olid. Nad vastasid, et arvatavasti jahimehed lasid paar kitse maha. Ta oli seal nii kaua, et ühtegi pauku ei tuleks, et lapsed jõuaksid koju ja siis läks ära. A. ja Tarmo Hurt ei tunnistanud, et nemad oleksid lasknud. Tema ei tea, et seal küla läheduses oleks jahti peetud. Koju tagasi minnes oli talle helistanud A. M. ja ta helistas tagasi. A. M. ütles, et talle aitab, see on eluohtlik ja kutsus politsei. Ta on kuulnud varasemalt ka laske teise talu suunast. Tal on varasemalt olnud umbes 4 aastat tagasi Tarmo XXX E. jutuajamine, et miks ja millega pauku teed. Tarmo XXX ütles, et see on susspüss, mis on kahjulik ainult selle kasutajale, hirmutab sellega linde. Ajapikku on kuulnud kolmenelja lasku. On paugutamist kuulnud XXX talust 3-4 korral. Need on meenutanud keskaegse musketi, eest laetava susspüssi pauke. XXX arvas, et lasud tulid XXX talust, kuna ta on ka varem sealt laske kuulnud ja tema kodus XXX ja XXX olid külas, nad ei saanud neljakesi eksida. Pärast Tarmo Hurda kinnipidamist ei ole laske enam kostnud. 6
6. Tunnistaja A. A. selgitas, et Tarmo Hurt on tema XXX, ta viibis septembris XXX paugutamise ajal Tarmo Hurdaga köögi akna all väljas ja jõid kohvi Tarmo Hurda juures. Paugutamine toimus kuskil poole viie aegu. Ta oli Tarmo Hurda juures hommikust saati, Tarmo Hurda XXX ja XXX korjasid vanarauda kokku, oli koristuspäev. Ta kuulis kahte lasku, ajaliselt ei oska öelda, suur vahe ei olnud. Tundus, et paremalt poolt kostusid lasud, mis jääb XXX poole. Esimene lask kostus A. maja poolt. Lasud kostusid talle paremalt poolt. Seejärel märkis tunnistaja A. A., et lask ei kostunud A. M. maja suunast, vaid paremalt poolt. Kohtuistungil avaldati ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks XXX tunnistaja ülekuulamise protokollist, et tundus, et lask tuli otse üle tee, Tarmo XXX A. M. maja suunast. Ta selgitas, et sündmusest on nii palju aega möödas, et ta ei mäleta, mida esimeses tunnistuses ütles. Talle tundus, et paremalt poolt tuli see pauk, aga tunnistas, et mäletas märtsikuus paremini. Teine lask kostus XXX poolt, paremalt, Tarmo maja lähedalt, heki tagant. Tema ise relvi ei käsitsenud, Tarmo Hurt ei lasknud samuti. Nad olid Tarmo Hurdaga laskude kuulmise ajal koos, Tarmo Hurt oli tema kõrval. Seejärel tuli vasakult poolt V. nimeline naabrimees ja küsis, kas nemad paugutasid, aga nad ütlesid, et nalja teed või, ei paugutanud. Relva ei ole ta näinud. Nad ise jätkasid kohvi joomist, ei hakanud reageerima, kuna tol ajal hakkas jahihooaeg pihta. Ta helistas järgmisel päeval jahimeestele, nemad ütlesid, et ei ole käinud, aga seal piirkonnas on ka salakütte olnud. Ta helistas ka naabrimehele, kus oli lapse sünnipäev. Naabrimees ütles, et jah, mina paugutasin ja seejärel muutis seisukohta ja ütles, et see lask oli A. ja Tarmo poolt, sealt suunast.
7. Süüdistatav ei tunnista, et oli teadlik tulirelvast tema elukohast. Tal endal on stardipüstol. Ta on varasemalt paugutanud stardipüstoliga, et hirmutada loomi. Sel kuupäeval, kui politsei tuli tema elukohta, ta ei teinud pauku. Ta oli koos A. A. Jõid kohvi ja kui naabrimees tuli, uuris laskmise kohta, et kas nemad lasid, siis nad ütlesid, et kuulsid laske, ilmselt võisid olla jahimehed. Nad istusid kohvi joomise ajal maja ees, maja ette jääb A. M. talu, kuulis laske paremalt poolt, laske oli kaks. Üks oli lähemalt, teine kaugemalt.
8. Kohtu hinnangul ei kinnita tunnistajate V. J. ja A. M. ütlused tõsikindlalt, et lasud kostusid XXX kuupäeval just XXX talust ning et laskjaks oli Tarmo Hurt. Tunnistaja A. A. on selgitanud, et Tarmo Hurt ega tema relvast ei tulistanud. Ka süüdistatav eitab tulistamist nimetatud kuupäeval. Nemad kuulsid laskmist paremalt poolt (XXX poolt). Vaadates talude paiknemist (tl 8, II kd - XXX talu, kus elab tunnistaja A. M.; XXX talu, kus elab tunnistaja V. J. ja XXX talu, kus elab Tarmo Hurt), nähtub kaardi väljavõttelt, et XXX talu ja XXX talu asuvad üksteisest üle tee ning XXX talu XXX taluga samal joonel diagonaalis XXX talust. Tunnistajad A. M. ja V. J. väitsid kuulvat laske XXX talu suunast, tunnistaja A. A. ja süüdistatav XXX talu paremalt poolt (s.o XXX poolt), seejuures ei mäletanud A. A. kohtuistungil, kas esimene lask võis tulla A. M. talu suunast või paremalt poolt ning leidis, et mäletas kohtueelsel ülekuulamisel paremini, st et esimene lask võis kostuda A. M. talu suunast.
9. Kohtu hinnangul ei ole tunnistajate ja süüdistatava ütlustes diametraalset vastuolu laskude suuna osas, seega ei ole võimalik kõrvale jätta ühegi tunnistaja ega süüdistatava ütlusi selles osas. Kohtu hinnangul ei ole laskude kuulmise järgi võimalik tagantjärgi selle täpset suunda kindlaks teha. Tunnistaja V. J., kes läks pärast laskude kuulmist XXX tallu, ei ole kirjeldanud, et ta oleks näinud Tarmo Hurda ega A. A. läheduses relvataolisi esemeid või laskemoona. Samuti ei näinud relva tunnistaja A. M., kes vaatas pärast katuselt allatulekut läbi aiapilu ja nägi vaid kahte meest, kellest ühena tundis ära Tarmo Hurda. Nähtuvalt tunnistaja A. M. ütlustest arvas ta, et laskmise sooritajaks oli Tarmo Hurt, kuna ta teadis, et Tarmo Hurda XXX on talus relvad. Tunnistaja V. J. tundus, et laskmine toimus XXX talus, kuna ta on ka varasemalt sealt suunast pauke kuulnud. Seega eeldasid tunnistajad neile varasema teadaoleva 7 info põhjal, et laskmine toimus XXX talus, kuid konkreetset sündmust nad pealt ei näinud. Seetõttu leiab kohus, et XXX kuupäeval toimunud laskmise osas ei ole võimalik üheselt tuvastada, et laskmine toimus just XXX talus ning laskjaks oli Tarmo Hurt.
10. Kuigi kohus ei tuvastanud, et XXX kuupäeval oleks Tarmo Hurt lasknud relvast (tulirelvast) ning selle pinnalt ei saa jaatada tema teadvat ebaseaduslikku tulirelva käitlemist, on teiste tõendite pinnalt üheselt tuvastatav, et Tarmo Hurt oli teadlik tema elukohas asuvast tulirelvast.
11. Politseiametnikud on käesolevas asjas andnud ütlusi selle kohta, et XXX väljakutse tõttu viibisid nad XXX talus ning Tarmo Hurda juhatamisel leidsid nad hoonetest nii tulirelva kui ka gaasirelva. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistajate M. I. ja M. M. ütlused üheselt asjaolu, et just Tarmo Hurda juhatusel leiti tulirelv XXX talu kõrvalhoonest (garaažist).
12. Tunnistaja M. I. on kirjeldanud tulirelva leidmise kohta järgnevat. Ta reageeris politseiametnikuna väljakutsele, mis tehti aadressile XXX, kuna oli kuuldud laske. Sündmus leidis aset XXX. Isik oli juba kinni peetud, kui tunnistaja kohale jõudis. Läbirääkijad olid Tarmo Hurdaga toas, kui ta sisse astus. Jutt käis selle ümber, kus mingi relv asub. Läbirääkijad üritasid välja selgitada relva asukohta. Tarmo Hurt keerutas, et on olemas mingi asi ja siis, et ikka ei ole, et seal asub relv ja siis, et seal ei asu relv. Seejärel liiguti toast välja garaaži suunas. Toa ukse juures elutoas oli telekas, mööda kõndides kinnipeetav näitas, et seal on ka üks relv. Tuli välja, et see relv on õhkrelv, ta nägi, et oli relvataoline ese, aga täpselt ei tea. Kinnipeetav ise näitas näpuga mööda minnes, enne tema ütlemist ta relva ei näinud. Seejärel suunduti kõrvalhoonesse, kuhu juhatas Tarmo Hurt. Seal pidi olema mingi relv. Garaaži ei oleks osanud muidu minna, kui kinnipeetav ei oleks asukohta avaldanud. Kohtuistungil meenutati tunnistajale sündmuse toimumise aega ning ülekuulamistel (XXX ja XXX) antud ütlusi selle kohta, kes ja kuidas näitas ette koha, kus see relv peaks olema, kuna tunnistaja istungil seda asjaolu ei mäletanud. Kohtu hinnangul on usutav, et politseiametnik ei mäletanud enam kui aasta hiljem detaili, kes näitas relva asukoha kätte garaažis. Seetõttu on võimalik arvestada tema ülekuulamisel antud ütlusi. Varasemate ütluste kohaselt tuli info selle kohta, et garaažis asub relv kinnipeetavalt. Garaažil ei olnud alguses võtit, Tarmo Hurt ütles ka võtme asukoha. Kinnipeetav ise näitas, et kapi otsas on relvataoline ese ja ta ütles, et see kuulub ta XXX ja see on ise tehtud. Sellepärast relva kuju oligi veider. Ta pidi oma isikliku telefoniga pildistama mingit kõrgemat alust, seal olid mingid muud esemed ka. Pildistas telefoniga, et aru saada, mis seal taga on. Pärast pilti vaadates nägi, et mingi relvataoline ese ja laskemoona karp. Siis saidki teada, et seal on relvataoline ese. Tal oli kehv pealtvaade, see oli tema jaoks vanaaegne selline vanem relv, ei olnud klassikaline püstol. Tunnistaja tundis asitõendi vaatlusprotokollist ära relva, mida ta pealtvaates oli garaažis näinud, tegemist oli sarnase kujuga relvataolise esemega.
13. Tunnistaja M. M. reageeris samuti väljakutsele politseiametnikule XXX XXX talus, XXX külas. Nad olid esimene politseiekipaaž, kes sündmuskohale saabus. Kohe majahoovi ei tormanud, lõid kontakti tunnistajaga, kes elas lähedal. Seejärel said nad isiku telefoninumbri, pikkade läbirääkimiste tulemusel Tarmo Hurt väljus majast. Nad pidasid ta kinni, küsisid, kas olid lasud, samuti, et isik näitaks ette, kus see relv võiks asuda, kust lasud tulid. Vastus oli, et relv on kuskil ahju taga, aga seal ei olnud. Isik ei eitanud relvade olemasolu, aga ka ei kinnitanud. Keerutas vastustega, et midagi nagu on ka. Üks relv asus tuppa minnes peauksest vasakut kätt kapi peal. Leidsid visuaalselt vaatlusel. Seejärel küsitlesid nad Tarmo Hurta edasi ja lõpuks ta juhatas politseinikud kuuri juurde. Tunnistaja tundis istungil kinnipeetavana ära Tarmo Hurda. Rohkem seal kõrvalisi isikuid ei olnud peale politseiametnike. Tarmo Hurt juhatas relvadeni „läbi lillede“, ütles, et seal kuuris võib olla midagi. Nad läksid kuurini, kuur 8 oli lukus ja Tarmo Hurda juhatusel said ka võtme. Tarmo Hurt viitas, et riiulil on midagi ja taskulambiga vaadates oligi relvataoline ese koos tööriistadega riiulil. Tarmo Hurt andis mõista, et see ei ole isegi tema oma. Relvad pakendati ära ning said kätte toimetatud valveuurijale. Tunnistaja tundis 05.10.2020 asitõendite vaatlusprotokollilt (tl 168, I kd) püstoli ja padrunisalve, mis asus tunnistaja selgitusel peauksest sisse minnes vasakul pool teleka juures; samuti tundis tunnistaja 05.10.2020 vaatlusprotokollilt (tl 169-170, I kd) teadmata tootja ja kaliibriga relvana ära selle, mis oli kuuris riiuli peal.
14. Süüdistatav Tarmo Hurt on selgitanud, et politsei ei leidnud tulirelva tema selgituste järgi. Nad alguses küsisid, siis ta ütles neile, et garaažis võib olla XXX jäänud relvasid. Nad teadsid, mida otsivad. Majast otsisid 15-20 minutit, ei leidnud midagi ja siis ütlesid, et kui ta annab relvad vabatahtlikult välja, siis ei pea vangi minema. Kui nad majast ei leidnud, siis XXX võib garaažis midagi olla. Nad küsisid Tarmo Hurdalt, kas võivad temaga koos garaaži minna. Nad otsisid kappi, vaatasid lauasahtleid ja keegi seisis toolile, tegi kapiukse lahti ja et tehke pilti, siin vist on midagi. Kui teda garaaži viidi, siis ta ei saanud näidata, tal olid käed raudus. Kui küsiti, kus võib relv olla, siis ütles, et vaadake, siin võib olla – viitas kappidele, sahtlitele. Lõpuks nad leidsid selle ülevalt lae all olevast kapist, tegid kapiuksed lahti, keegi hõikas midagi ja siis tuli keegi, tegi pilti seal. Ta ei olnud varem seda relva näinud.
15. Kohtu hinnangul kinnitavad ka Tarmo Hurda ütlused kaudselt, et ta juhatas politseiametnikud ise tulirelvani. Ta on andnud ütlusi, et ta XXX võis garaažis olla jäänud relvasid. Ei ole usutav, et isik, kes väidab samas, et ei ole teadlik ühestki tema elukohas asuvast relvast ega laskemoonast, oskaks juhatada politseiametnikud õige kõrvalhooneni ja viidata tulirelva võimalikule asukohale. Kohus leiab, et politseiametnikud ei oleks tõenäoliselt ilma Tarmo Hurda juhatuseta tulirelva leidnud. See asus nende kirjeldusel kõrvalhoones garaažis kõrgema aluse peal ning ei olnud seega lihtsasti leitav, nähtav. Tunnistaja M. I. on andnud ütlusi selle kohta, et Tarmo Hurt viitas kapi poole ning ütles, et seal on isetehtud relv, mis kuulus XXX. Kohtu hinnangul on usutav, et tunnistaja teadmine relva väljanägemise ja selle kohta, et tegemist on isetehtud relvaga, pärineb sündmuskohalt.
16. Ekspertiisiaktiga nr XXX on pakendist nr 2 võetud esemena (XXX XXX talu kõrvalhoones asunud politsei poolt hoiule võetud relvataoline ese) tuvastatud, et püstol on valmistatud metallist ja plastist ning koosneb peamistest koostudest: lukustuskeha käepidemega, vinnastus- ja löögimehhanism, relvaraud murdmis- ja riivistusmehhanismiga. Toru sees on lahtiselt halli värvi metallist valmistatud adapter. Ekspertiisiks esitati teadmata tootja, mudeli ja kaliibri tõenäoliselt sileraudsest püssist käsitöönduslikult valmistatud püstol koos adapteriga. Püstol kuulub tulirelvade hulka, adapter tulirelva osade hulka. Relvast saab ilma adapterita lasta .410 kaliibriliste sileraudse püssi padrunitega ning adapteriga erinevate 5,6 mm kaliibriliste ääretulepadrunitega. Püstol on laskekõlbulik .420 padruniga; 5,6 mm kaliibrilise ääretulepadruniga (tl 188-189, I kd). Teine ekspertiisile üleantud relv, mis pärines eluruumist, on ekspertiisiakti kohaselt gaasirelv, mis ei kuulu tulirelvade hulka (tl 187, I kd).
17. Ekspertiisiaktiga tuvastatud teadmata tootja, mudeliga relv on tulirelv, mille käitlemine (sh omamine) eeldab relvaloa olemasolu RelvaS § 45 lg 1 kohaselt. Tulirelv on RelvaS § 19 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibega piiratud relv. Tarmo Hurdal ei ole ega ole olnud relvaluba (tl 199, I kd). Samuti ei ole relvaluba olnud XXX talus varasemalt alaliselt elanud E. H. (tl 1, II kd). Seega ei saanud nimetatud relv kuuluda ka pärandvara hulka. Tunnistaja A. M. on selgitanud, et talle teadaolevalt olid E. H. kaks relva, millest üks oli jahipüss ja teine isetehtud relv, ta on neid ka A. M. näidanud. A. M. hinnangul E. H. peitis relvi Tarmo Hurda eest, et ta ei saaks teada, kus need asuvad. Kohus leiab, et tõendikogumi pinnalt on võimalik tuvastada, et Tarmo 9 Hurt oli teadlik tulirelvast, mis asub tema elukohas. Seega on tõendatud, et ta käitles, st omas tulirelva ebaseaduslikult.
18. Lisaks tulirelvale leiti XXX läbiotsimise käigus Tarmo Hurda eluruumidest ja kõrvalhoonest ka laskekõlbulikku laskemoona (padruneid), millest osad sobituvad ekspertiisiakti kohaselt just leitud käsitööndusliku tulirelva laskmiseks. Nimelt nähtub XXX koostatud läbiotsimisprotokollist, et Tarmo Hurda elukohast leiti mh garaaži tagumisest ruumist töölaua sahtlist kolm padrunit (üks rohelise kirjega „XXX“, üks punane kirjega „XXX“, üks sinine kirjega „XXX“); garaaži tagumisest ruumist töölaua pealt kaks padrunit (sinise kirjega „XXX“ ja punane kirjega „XXX“ ning elumaja elutoast vasakule jäävas ruumis ukse kõrvalt tooli pealt leitud kaks padrunit; elumaja teisel korrusel teises ruumis paremal kätt seinas asuva sektsiooni ülevalt teisest riiulist leitud kolm pruuni värvi padruni (kirjetega „XXX“, üks kirjetega „XXX“ ja „XXX“ ja teine kirjetega „XXX“ ja „XXX“). Ekspertiisiakti kohaselt on pakendist nTHL01 leitud padrunid sileraudse püssi padrunid, THL03 pakendist leitud padrunid sobituvad 16-kaliibrilise sileraudse püssi padrunite hulka, THL05 pakendist leitud padrunid on .22LR kaliibrilised ääretulepadrunid, mis sobivad mh ekspertiisiks esitatud käsitöönduslikult valmistatud püstolist laskmiseks, THL06 pakendist leitud padrunid sobituvad 16-kaliibrilise sileraudse püssi padruniteks. Kohtuistungil on ekspertiisi koostanud ekspert O. N. selgitanud, et ekspertiisiakti eksperdiarvamuse 7.-
19. punktis nimetatud kaks .22LR kaliibrilist ääretulepadrunit on kasutatavad teadmata tootja, mudeli ja kaliibri tõenäoliselt sileraudsest püssist käsitöönduslikult valmistatud laskekõlbulikust püstolist koos adapteriga. Ekspertiisile antud relva küljes oli ka adapter, mistõttu oli tegemist laskekõlbuliku tulirelvaga.
20. Tarmo Hurt on selgitanud, et tema ei kasutanud garaažis asuvat töötuba, seal on talle kuuluvad karbid ja pappkastid, kuid ülejäänud esemed on sinna jäänud pärast XXX XXX ning kuulusid XXX. Fototabelist nähtub, et garaaži teises ruumis, millest leiti mitmeid padruneid, on palju esemeid, töölaud, kapp (tl 151-155, I kd). Tarmo Hurt kasutas enda väitel eluruumina majast sisse minnes olevat vasakut tuba. Fototabelist nähtub, et Tarmo Hurda elumaja elutoast vasakul asetsevas toas ukse kõrval paikneval toolil asetsevas valget värvi karbis olid 2 padrunit (fotod 30-32, tl 160, I kd), mis sobituvad ekspertiisiakti kohaselt käsitöönduslikult valmistatud püstolist laskmiseks. Arvestades padrunite asukohta eluruumis selgelt nähtavas asukohas, mida kasutas Tarmo Hurt (selles toas, Tarmo Hurda ütluste kohaselt, magas tema XXX, kui käis Tarmo Hurda juures) ning asjaolu, et need sobituvad garaažist leitud püstolist laskmiseks, on võimalik sedastada, et Tarmo Hurt oli igati nii relvast kui ka selle relva jaoks sobivatest padrunitest teadlik.
21. Eeltoodud alusel tegi kohus kogutud ja kogumis uuritud tõendite alusel kindlaks, et Tarmo Hurt, omamata relvaluba omas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast ebaseaduslikult tulirelva, s.o teadmata tootja, mudeli ja kaliibriga tõenäoliselt sileraudsest püssist käsitöönduslikult valmistatud laskekõlbulikku püstolit koos adapteriga, mida hoidis ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast oma XXX kinnistul asuvas elukohas kuni XXX, mil politseinikud selle kinnistul asuvast kõrvalhoonest ära võtsid.
22. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.1 Kohtu hinnangul on tõendatud, et Tarmo Hurt teadis, et tema elukohas on tulirelv. Esmalt tõendavad seda asjaolu tunnistajate M. M. ja M. I. ütlused tulirelva leidmise osas. Ka Tarmo 1 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 418 komm.
23. 10 Hurt on kaudselt oma ütlustes viidanud, et ta viitas, et garaažis võivad olla tema XXX relvad. Seega oli ta teadlik asjaolust, et garaažis asub XXX tehtud tulirelv. Asjaolu, et Tarmo Hurt eitab, et tema tulirelva ei omanud, ei oma käesolevalt mingit tähtsust. Tarmo Hurt on nimetatud kinnisasja omanikuks alates XXX (tl 4, II kd). Tarmo Hurt elas pärast XXX E. H. XXX (XXX, tl 7, II kd) XXX talus üksinda. Seega oli tal ka valdus nimetatud ruumide ja esemete osas, kuivõrd ta oli nimetatud kinnisasja omanik. Arvestades asjaolu, et see talu oli Tarmo Hurda XXX kodu, seal elasid tema XXX ning viimased aastad on ta samuti seal elanud või XXX külastanud, ei ole kohtu jaoks usutav, et Tarmo Hurt ei teadnud relva olemasolust, eriti arvestades asjaolu, et isegi lähinaabrid (A. M. ja V. J.) olid teadlikult asjaolust, et E. H. olid relvad.
24. Süüdistatav Tarmo Hurt pani tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Isik paneb teo toime kaudse kahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tarmo Hurt oli teadlik, et XXX võib olla relv ning selle asukoht on garaažis. Ta on seda ka ise tunnistanud ning näidanud politseiametnikele ette relva ligikaudse asukoha. Kuigi ei ole tuvastatav, et Tarmo Hurt nimetatud tulirelva ka kasutas, on tema teadmine tulirelva olemasolust tõendatud tunnistajate ütlustega. Tulirelva ekspertiisist nähtub, et tegemist oli piiratud tsiviilkäibes oleva tulirelvaga. Tarmo Hurt on ise selgitanud, et tal on stardipüstol ja see on väidetavalt registreeritud, ta on seda varasemalt kasutanud lindude/loomade hirmutamiseks. Arvestades Tarmo Hurda huvi relvade vastu ja ühe relva omamist, pidi ta olema teadlik, millised relvad eeldavad registreerimist ning relvaluba. 28. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seetõttu vastutab Tarmo Hurt

§ 418lg 1 süüteo toimepanemise eest.

Lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine 29.

§ 414

lg 1 näeb ette vastutuse lõhkeaine ebaseadusliku valmistamise, valdamise, soetamise, üleandmise, turustamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest.

1. Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 kohaselt võib lõhkematerjali või pürotehnilist toodet käidelda vaid tegevusloa alusel. Lõhkematerjali § 2 lg 3 kohaselt loetakse käitlemiseks lõhkematerjali valmistamist, võõrandamist, omandamist, valdamist, hoidmist, vedu, kasutamist, hävitamist ja pürotehnilise toote valmistamist. Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal selle seaduse tähenduses lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või aine mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta.
2. Käesolevas kriminaalasjas leiti Tarmo Hurda elukohast XXX lisaks eelnimetatud tulirelvale, gaasirelvale ja padrunitele ka kaks purki püssirohtu (tl 78, I kd), nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud ka süüdistatav. Vaidlus seisneb käesolevalt selles, kas leitud purkidest leiduv püssirohi (ühes purgis kaaluga 73,1 grammi ja teises purgis kaaluga 144,9 grammi) on käsitletav lõhkeainena

§ 414

lg 1 mõttes ning kas on täidetud subjektiivne koosseis, st kas Tarmo Hurt oli teadlik, et tema elukohas asub lõhkeaine. 11 32. Püssirohi on leitud Tarmo Hurda elukohast XXX talust XXX läbiotsimise käigus. XXX on ringkonnaprokuröri Tajtana Tamme läbiotsimise määruse (tl 144, I

1. kd)alusel teostatud läbiotsimine, et leida ebaseaduslikult käideldavaid relvi, laskemoona või relvataolisi esemeid, käitlemist tõendavaid esemeid. Läbiotsimisprotokolli kohaselt on tehtud Tarmo Hurdale ettepanek anda üle läbiotsimismääruses märgitud objektid. Tarmo Hurt on vastanud ettepanekule, et tulirelvi kinnistul kindlasti rohkem ei ole, laskemoona võib olla XXX ajast jäänud garaaži, kuid ta ei ole selles kindel. Ta eeldab, et laskemoona võib kinnistul olla, kuna XXX oli jäänud siia üks stardipüstol ja üks ebaseaduslik relv (tl 146, I kd). Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti läbiotsimisega seonduvalt lisaks padrunitele ka kaks purki püssirohtu (pakendati pakenditesse nr THL02 ja THL04). Läbiotsimisprotokolli lisaks olevast fototabelist nähtub, et metallpurk kirjega „XXX“ leiti garaaži teisest ruumist aknapoolse seina ääres asuva kapi teiselt riiulilt, pakendatud pakendisse nr THL02 (tl 152, I
2. kd)ning teine metallpurk kirjega „XXX“ elumaja elutoa akna ääres olevalt kapilt, pakendatud pakendisse nr THL04 (tl 161, I kd). Ekspertiisiaktis nr XXX on kirjeldatud pakendist nr THLO2 leitud plekkpurki, milles on helbeline puisteline aine. Ekspertiisi kohaselt on 144,9 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu, millest 1 gramm hävis katsete käigus (tl 190, I kd). Pakendis nr THLO4 on plekkpurk, milles puisteline helbeline aine, mis on ekspertiisi kohaselt 73,1 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohti, millest 1 gramm hävis katsete käigus (tl 192, I kd). 33. Ekspert O. N. on selgitanud, et leitud püssirohi on ettenähtud sileraudse püssi padrunite laadimiseks. Püssirohi on lõhkeaine, mis kuulub paiskava omadusega lõhkeainete gruppi. Püssirohi on aine, mida tuleb teatud viisil süüdata, põleb plahvatuslikult ja eritab suures koguses ja kiiresti põlemisgaase. Kui sulgeda püssirohi täiesti ja gaaside väljapääsu ei toimu, siis püssirohi detoneerub ja käitub nagu pomm – plahvatab ja purustab selle, mis takistust tekitab. Kui püssirohust 410 kaliibriga padruneid teha, saab leitud püssirohu kogusest umbes 210-220 padrunit. Kui panna see kogus kokku, oleks purustusjõud võrdne suurematele padrunikogustele. Sõltub aga sellest, kuidas lõhkekeha valmistada ja kuhu ta panna. 34. Seega on eksperdi ütlustega tõendatud, et püssirohi on lõhkeaine. Ka üldteada on fakt, et tegemist on lõhkeainega, mis võib õhuhapnikuta plahvatada. Kaitsja on toonud välja, et tegemist on hoopis laskemoonaga ning seetõttu võib teoreetiliselt tegemist olla laskemoona ebaseadusliku käitlemisega. Kohus märgib, et RelvaS § 17 lg 1 p 1 annab definitsiooni laskemoona mõistele, mille kohaselt on laskemoon terviklik padrun, mis koosneb padrunikomponentidest (püssirohi või muu paiskelaeng; sütik; kuul, haavel või muu lendkeha; padrunikest). Seega on üheselt tuvastatav, et laskemoonaks saab lugeda terviklikku padrunit, mille üheks osiseks on püssirohi. Käesolevas kriminaalasjas leitud püssirohupulber kahes plekkpurgis ei ole aga padruni kujul. Seega on leitud püssirohi kahes purgis käsitletav lõhkeainena. 35. Lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 1 kohaselt on lõhkematerjali käitlemiseks vajalik tegevusluba. Erandiks on lõige 2 p-s 6 relvaseaduse kohaselt tegevusluba omaval isikul relvaseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis lubatud koguses ja tingimustel laskemoona ning püssirohu hoidmine, võõrandamine ja kasutamine. Kohus on aga tuvastanud, et Tarmo Hurdal relvaluba ei olnud, seega ei kohaldu lõhkematerjaliseaduse § 12 lg 2 p 6 erand, vaid § 12 lg 1 nimetatud üldreegel. Tarmo Hurt on ka ise tunnistanud, et tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks tal ei olnud. 36. Subjektiivse külje pealt eeldab

§ 414lg 1 tahtlust.

12 37. Süüdistatav eitab püssirohu käitlemist. Ta ei teadnud vene keeles, kuidas on „püssirohi“, mis oli märgitud tema elukohast leitud plekkpurkide peale. Kaks anumat püssirohtu ei kuulunud kindlasti talle. Ta ei oskaks isegi öelda, milline püssirohi välja näeb, kui oleks isegi talle näidatud. Üks püssirohu purk on XXX ajast jäänud kapi peale. Ta ei olekski osanud, kui oleks vaadanud, ei oleks ära tundnud, kas on püssirohi või mis asi on. Vene keelt oskab algeliselt. Kõrvalhoonest leitud püssirohu kohta märkis Tarmo Hurt, et see leiti XXX kapist. Süüdistatav on kinnitanud, et kõrvalhoones (garaažis) olid tema omad suuremad pappkastid ja plastikust karbid, kuid ülejäänud asjad on tema XXX asjad. XXX kasutas oma eluajal kõrvalhoonet, Tarmo Hurdal ei ole töölaual olevaid asju ega kapis olevaid asju. Eluruumidena kasutas Tarmo Hurt fotodel nr 26-27 olevat tuba (tl 159, I kd), fotol nr 29 (tl 159, I

1. kd)on kujutatud tema XXX tuba, mida pärast XXX kasutas Tarmo Hurda XXX, kui ta külas käis. Elutuba, kust leiti teine purk püssirohtu, oli XXX kasutuses elutoana, kuid Tarmo Hurt seda ei kasutanud. Kapi peal asuvad esemed kuulusid tema sõnul tema XXX ja XXX Jalgratas fotol nr 36 (tl 162, I
2. kd)kuulub Tarmo Hurdale. Ta on pärast XXX ära visanud asju, nt XXX vanad riided, ajakirjad, suurest toast viinud ära diivani ja kohvilaua. Muude asjadega ei ole jõudnud tegeleda, tegeles väljas lammutusega, ei pööranud väga tähelepanu, mis seal on või kuidas on. 38. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et Tarmo Hurda eluruumist, s.o elutoast leitud avatud riiulist leitud püssirohu purk ei olnud Tarmo Hurdale teada. Tegemist on selgelt nähtava asukohaga, sündmuskoha vaatlusprotokolli tabeli fotodelt nr 34-35 nähtub (tl 161, I
3. kd)venekeelse kirjega suur punane purk. Tegemist on isiku eluruumides asuva kapiga, mille avatud riiulil oli nimetatud purk. Asjaolu, et Tarmo Hurt enda väitel nimetatud ruumi igapäevaselt ei kasutanud, ei oma tähtsust. Tarmo Hurt on kinnitanud, et temale kuuluv jalgratas asub elutoas, samuti on ta sealt tõstnud välja mitmeid mööbliesemeid. Seega on ta nimetatud ruumi ka aeg-ajalt kasutanud. Tarmo Hurt otsustas jätta elutoa kapi avatud riiulil nähtavale kohale alles suure roostes plekkpurgi, mida koristamise käigus ära ei visanud. Kohtu hinnangul viitab asjaolu, et ta otsustas roostes vana purgi alles jätta ka sellele, et ta oli teadlik selles olevast sisust. 39. Tarmo Hurda kõrvalhoonest (garaažist) leitud metallpurk püssirohuga leiti teise ruumi aknapoolse seina ääres asuvast kapist (teisel riiulil), foto nr 9-10 (tl 152, I kd). Tarmo Hurt on läbiotsimisel ise avaldanud, et laskemoona võib olla XXX ajast jäänud garaaži, kuid ta ei ole selles kindel. Ta eeldab, et laskemoona võib kinnistul olla, kuna XXX oli jäänud siia üks stardipüstol ja üks ebaseaduslik relv. Seega on ta möönnud ka püssirohu olemasolu, s.o asjaolu, et seda võib olla jäänud garaaži. 40. Tarmo Hurda selgitus, et tema ei saanud venekeelsetest kirjetest purkidel – „Jahimeeste“ ja „Püssirohi“ – aru, ei ole kohtu jaoks usutavad. Kohtu jaoks oleks see usutav, kui Tarmo Hurda puhul oleks tegemist noorema põlvkonna esindajaga, kes ei ole õppinud koolis vene keelt. Tarmo Hurt, arvestades tema sünniaega, on koolis kindlasti õppinud kohustuslikus korras ka vene keelt. Ning arvestades lisaks eeltoodule ka seda, et tema on varasemalt elanud selles talus nii XXX kui ka peale XXX, pidi ta olema teadlik nii relvadest kui ka laskemoonast kui ka lõhkeainest, mis olid talus. Nimetatud asjaolu on ta möönnud ka XXX toimunud läbiotsimise käigus. 41. Kohus leiab, et Tarmo Hurt pani

§ 414lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

13 42. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab Tarmo Hurt

§ 414lg 1 süüteo toimepanemise eest.

Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis 43.

§ 424

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. 44. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. 45. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 46. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et XXX kella 15.34 paiku sõitis XXX reg märgiga XXX teelt välja XXX maantee 10. kilomeetril. Vaidlus seisneb selles, kas nimetatud mootorsõidukit juhtis süüdistatav Tarmo Hurt ning kas ta oli mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. 47. Tarmo Hurt end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning on esitanud kaitseversiooni, mille kohaselt oli tema XXX sõidu ja teelt väljasõitmise hetkel XXX reg märgiga XXX kaasreisijana kõrvalistmel ning mootorsõidukit juhtis tuttav T.. Tarmo Hurt on andnud kohtuistungil selgitusi, et T. on ta vana tuttav. Ei oska öelda ta telefoninumbrit. T. kohtus kunagi baaris. T. tuli Tarmo Hurda juurde eelmise päeva õhtul sooviga telefoni parandada, soovis konsulteerida, kuna Tarmo Hurt tegeleb telefonide parandamisega. Kuna sõbrad ei tulnud T. järgi, jäi T. sinna järgmise päevani. T. tahtis XXX sõbra juures käia. Tarmo Hurt läks koos temaga välja ja T. küsis, et kas võib ise sõita autoga XXX sõbra juurde. Sõpra XXX kodus ei olnud ja seega hakkasid nad koos tagasi sõitma Tarmo Hurda juurde. Roolis oli T.. Nad sõitsid teelt välja, kuna T. sõitis küllaltki agressiivselt, ta ei osanud ilmselt arvata, et tee ära keerab, arvas, et läheb otsetee. Kui nad olid kraavi sõitnud, siis lõi Tarmo Hurt pea kõvasti ära, tal on pea lõhki, sellest on ka arm. Siis kuulis, et T. ütles, et ta läheb vaatab abi, siis vaatas auto ukse poole ja siis tundus, et ta jooksis ära. T. jooksis ära, aga miks tagasi ei tulnud, ei oska Tarmo Hurt öelda. Ei oska öelda, kuhu ta jooksis. Tarmo Hurda arvates jooksis ta abi järele, see oli viimane kontakt T.. Seejärel üritas ta auto küljeuksest välja saada, pea oli lõhki. Ei saanud välja, sest lumevall oli nii kõrge, ei saanud lume tõttu ust lahti teha. Siis läks juhi kohalt välja, puhastas pead lumega sealt, kus pea oli natukene lõhki, vaatas auto üle ja peale seda nägi tunnistajat R. P. tulemas. Kui ta autost välja tuli, siis sõitis R. P. temani, see oli umbes 10 minuti jooksul. 48. Kohtu hinnangul ei kinnita Tarmo Hurda esitatud versiooni juhtunust ükski teine asjas kogutud tõend. Tarmo Hurda versioon juhtunust, st asjaolust, et mootorsõidukit ei juhtinud tema, vaid kolmas isik, on paljasõnaline, ebaveenev ning eluliselt mitteusutav. Tarmo Hurda esitatud versiooni selle kohta, et ta ei viibinud autos üksinda, lükkavad ümber järgnevad tõendid. 14 49. Selle kohta, et Tarmo Hurt oli XXX mootorsõiduki juhiks ja ainsaks sõidukis olevaks isikuks sõidu ajal ning õnnetuse järgselt, on andnud ütlusi tunnistaja R. P., kes on vahetuks tunnistajaks XXX teelt väljasõitmise hetkele. R. P. tundis kohtuistungil süüdistatavas ära isiku, kes juhtis XXX mootorsõidukit XXX. Umbes kella 15.14 ajal XXX lõpetas tunnistaja töö, sõitis suunaga XXX poole ja ühel hetkel, kui XXX peale keeras, tuli talle tunduvalt suurema kiirusega talle vastassuunavööndis vastu tume XXX. Kohtumine süüdistatavaga leidis aset umbes kell 15.34. R. P. liikus XXX poolt, keeras XXX maantee peal maha. Keeras suunaga XXX poole maha, kus on mahasõit XXX tee peale ja süüdistatava sõiduk tuli XXX poolt. R. P. kiiruseks oli umbes 75 kilomeetrit tunnis. Teise sõiduki kiirus oli tema hinnangul tunduvalt suurem. R. P. tõmbas hoo maha tee ääre poole, et vältida kokkupõrget, kuna teine sõiduk kaldus tema suunavööndisse. Tagasipööramise hetkel vaatas R.P. külje pealt küljeaknast, kuidas sõiduk tegi õhulennu – maandus üle tee kraavis XXX maantee ääres haljasalale ja üritas sealt välja saada edasi-tagasi sõites. R. P. sooritas sel hetkel tagasipöörde, et minna kontrollima, kas inimesega on kõik korras. Kui sõitis sõiduki poole, siis nägi, et sõiduk üritas kraavist välja saada. Tundus, et see ei ole normaalne tegevus, üritas takistada, et ta teele ei satuks. Süüdistatav üritas sõita edasi, siis hooga tagurdas ja sõitis edasi – nii korduvalt. R. P. sõitis küljele, et ei mahuks teele ja tagurdas tema auto taha tee peal. Seejärel XXX peatus, R. P. otsustas minna pakkuma abi, kui jõudis sõiduki kõrvale kraavis, lasi Tarmo Hurt akna alla ja R. P. tundis tugevat alkoholi lõhna, isik ei olnud väga kontaktivõimeline. R. P. kutsus ta sõidukist välja, pakkus abi, läks enda sõiduki juurde, läks autosse ja Tarmo Hurt oli kogu aeg auto tagaotsa juures. Tal oli sõidukiga kogu aeg silmside, kui tema enda auto ukse lahti tegi, et võtta telefon, oli Tarmo Hurt ka temaga koos sõiduki juures. R. P. nägi sõidukis ainult üht isikut, süüdistatavat, ei näinud kedagi teist autost väljumas ega autost eemaldumas. R. P. helistas tuttavale K. T., kes teadis, mida edasi teha, kuhu politsei kutsuda. Seejärel läks tunnistaja tagasi Tarmo Hurda sõiduki juurde ja Tarmo Hurt koos tunnistajaga ootasid auto tagaotsa juures kuni K. T. saabumiseni umbkaudselt 15 minutit. 50. R. P. on märkinud väljatrükil sõidukite kohtumispaiga XXX teel ning süüdistatava sõiduki liikumissuuna ja trajektoori kohani, kus auto maandus (tl 63, I kd). Tunnistaja kirjeldatud mootorsõiduki XXX liikumistrajektoori kraavi kinnitab ka sündmuskohal tehtud fototabel (tl 108-11, I kd), millest nähtub sõiduki paiknemine maantee äärsel haljasalal. Fototabelist nähtuvad autoratta jäljed (foto nr 2), mis liiguvad üle haljasala teelt välja kraavi ning auto paiknemine kraavis, esiosa suunaga maantee poole. Fotod kinnitavad tunnistaja R. P. selgitusi ka selle kohta, et XXX sõidukiga on pärast teelt väljasõitmist üritatud jätkata sõitmisega kraavist välja, lumelt nähtuvad mitmed sõiduki rataste liikumisjäljed kraavist maantee suunas (foto nr 3, 5). 51. Asjaolule, et mootorsõiduki juhiks oli just süüdistatav Tarmo Hurt viitavad kaudselt ka mitmed teised asjas kogutud tõendid (tunnistaja K. T. ütlused, kõnesalvestis Häirekeskusele, sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsus). 52. Tunnistaja K. T. on andnud ütlusi, mille kohaselt liikus ta XXX XXX poolt XXX poole, kui talle kirjutas tuttav R. P.. R. P. kirjutas, et nägi, kuidas auto sõitis kraavi, saatis autost pildi ja küsis, et mida ta tegema peab. K. T. tundis pildilt ära Tarmo Hurda ja ka auto, kuna ta on tööalaselt politseinikuna varem ka süüdistatavaga kokku puutunud. Ta ütles R., et suure tõenäosusega on juht joobes ja kindlasti jälgiks, et midagi juurde ei tarvitaks ja autoga edasi liiklemist takistaks. Pärast seda, kui R. P. talle kirjutas, helistas K. T. teel sündmuskohale 112 numbril. Kohapeal nägi ta kolmnurksel ristmikul haljasalal autot, mis oli sõitnud sinna otse, oli lumme kinni jäänud ja jälgede järgi ütleks, et proovis ka kohe välja saada, aga ei saanud. Tarmo Hurt oli auto kõrval väljas, toetas autole. Seega on K. T. kirjeldanud tunnistaja 15 R. P. vahetult tajutud sündmusi, mida R. P. on talle rääkinud ning seejärel on ta sündmuskohal näinud kraavis sõidukit, mis kinnitab asjaolu, et XXX sõitis teelt välja kraavi ning sündmuskohal viibis lisaks tunnistajatele R. P. ja K. T. vaid süüdistatav. Nähtuvalt asitõendi protokollist on K. T. helistanud Häirekeskusele kl 15.39 (tl 112, I

1. kd)ning kirjeldanud sõiduki väljasõitmist XXX teel, XXX. Seega ei ole eluliselt usutav, et Tarmo Hurt viibis sõidukis pärast kraavisõitmist umbes 10 minutit üksinda, kuni saabus R. P.. R. P. on kohtuistungil saanud meenutada ülekuulamise protokollis märgitud sündmuse toimumise aega, milleks oli XXX kl 15.34 paiku. Juba kell 15.39 on tunnistaja K. T. helistanud häirekeskusele, mis kinnitab asjaolu, et R. P. jõudis Tarmo Hurdani koheselt pärast kraavisõitmist ja üritas teda takistada kraavist väljasõitmisel, seejärel kutsus Tarmo Hurda autost välja ja läks enda autoni, kus saatis pildi teelt väljasõitnud sõidukist K. T.. 53. Lisaks on XXX patrullpolitseinik A. R. koostanud sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuse, millega on sõiduki XXX reg märgiga XXX mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud Tarmo Hurt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (tl 119, I kd). Tarmo Hurt on nimetatud otsuse omakäeliselt allkirjastanud, seega ei ole ta esitanud sündmuskohal politseiametnikule vastuväidet, et tema ei olnud sõiduki juhiks, mistõttu ei oleks alust tema sõiduki juhtimiselt kõrvaldamiseks ja sellise akti koostamiseks. 54. R. P. on XXX sõiduki teelt väljasõitmise hetke ainsaks vahetuks tunnistajaks ning tema versioon juhtunust on diametraalses vastuolus süüdistatava ütlustega selle kohta, kes autos viibisid. Kohtu hinnangul on R. P. ütlused usaldusväärsed ning kohtul ei ole alust arvata, et R. P. annaks juhtunu kohta teadvalt ebaõigeid ütlusi. On eluliselt usutav, et olukorras, kus talle vastu sõitev sõiduk kaldub tema sõiduvööndisse, jõuab ta hoo maha pidurdada, tõmmata tee ääre poole kokkupõrke vältimiseks ning ümber pöörates jälgida teise sõiduki teekonda kraavi ning seejärel ilma sõidukiga pikemalt silmkontakti kaotamata liikuda kraavi sõitnud sõiduki juurde. R. P. on kinnitanud, et nägi sõidukis ühte isikut juhiistmel, ta tundis kohtuistungil selle isikuna ära süüdistatava ning autost kedagi lahkuda ei saanud. Sündmuskohal tehtud fotodest nähtub, et sõiduki läheduses asuvas kraavi ja maantee ümbruses ei ole vahetus läheduses hooneid ega puid, kuhu oleks saanud isik joosta sedavõrd kiiresti, et tunnistaja ei oleks teda näinud. Fotodelt nr 1-4 (tl 108-109, I
2. kd)nähtub, et ümberringi on avar lumine väli. Isegi juhul, kui tunnistaja R. P. katkestas silmkontakti teise sõidukiga mõneks sekundiks, et oma sõidukit ümber pöörata, ei ole eluliselt mingilgi määrav usutav, et selle aja jooksul oleks saanud sõidukist keegi kolmas isik lahkuda ning süüdistatav Tarmo Hurt hüpata kõrvalistmelt juhiistmele. Tunnistaja R. P. viibis XXX läheduses, kui Tarmo Hurt üritas sõidukiga kraavist välja saada, kuid see ei õnnestunud. Seetõttu leiab kohus, et Tarmo Hurda ütlused selles osas, et ta ei viibinud sõidukis üksinda tuleb kõrvale jätta, kuivõrd teised tõendid sellist versiooni ei kinnita. 55. Kohus, tuvastanud, et Tarmo Hurt viibis XXX mootorsõiduki XXX reg märgiga XXX roolis ning juhtis mootorsõidukit selle teelt väljasõitmise hetkel, tuleb teisena hinnata tõendikogumi pinnalt, kas on üheselt tuvastatav, et Tarmo Hurt oli mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. 56. KorS § 37 lg 1 p 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks 16 on joobeseisund, alkoholi piirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine. 57. Asjaolule, et Tarmo Hurdal esinesid joobeseisundile omaseid väliselt avalduvaid füüsilisi tunnuseid, viitavad selgelt mitme tunnistaja ütlused. Tunnistaja R. P. on kirjeldanud, et pärast XXX sõiduki takistamist kraavist väljasõitmisel läks R. P. peatunud auto juurde, et pakkuda abi. Kui ta jõudis sõiduki kõrvale, mis oli kraavis, lasi Tarmo Hurt akna alla, ta istus juhiistmel ja R. P. tundis tugevat alkoholi lõhna, süüdistatav ei olnud väga kontaktivõimeline. Autost välja tulles olid Tarmo Hurdal tasakaaluhäired. Tunnistaja K. T. selgitusel oli näha, et Tarmo Hurt on tsüklis olnud päris kaua alkoholi joomisest – nägu punetas, higistas, hais, alkoholilebra oli nii jõhker suust, et endal tulid ka pisarad silma. Samm ei olnud ka kindel, ilma auto abita ei oleks kuskile kõndida suutnud, ainult toetas vastu autot. Tunnistaja M. S., kes oli sündmuskohal abipolitseinikuna, on kirjeldanud, et jõudes sündmuskohale, läksid nad koos teise abipolitseinikuga auto juurde, tegid auto ukse lahti ja nägid süüdistatavat juhi kohal. Kohe oli aru saada nii lõhnast kui inimese käitumisest, et pilk seisis, kogu olek oli selline, et isik ei ole kaine ja seejärel tegid nad indikaatoriga alkoholijoobe kontrolli. Indikaatorvahendi näit oli 1,36 mg/l. M. S. sai aru, et koordinatsioon ei olnud sama, mis kainel inimesel. Aeglane, kohmakas ja lodev oli tema hinnangul Tarmo Hurda liikumine. Tunnistaja A. R. on kirjeldanud, et nad said patrullis olles väljakutse, kuna joobes juht oli kraavi sõitnud. Sündmuskohal oli Tarmo Hurt sõiduki roolis, tal oli suust tugev alkoholilõhn ja tasakaaluhäired, näost tursunud, oli aru saada, et isik on pikemat aega alkoholi tarvitanud. Liikumisel vajas abi ja tuge. Tarmo Hurt oli A. R. sündmuskohal selgitanud, et ta oli enne sõitma hakkamist tarbinud alkoholi umbes 200 grammi ringis, pärast avariid oli pudelist 3 lonksu võtnud. 58. Seega arvestades tunnistaja A. R. poolt avaldatut ning teiste tunnistajate visuaalseid joobeseisundile viitavaid tunnuseid, esines KorS § 37 lg 1 p1 mõttes piisav alus Tarmo Hurdal joobeseisundi esinemise kontrollimiseks. 59. Tarmo Hurdal on tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST tuvastatud XXX kuupäeval kl 16.22-16.28 mõõtetulemuseks 1,22 mg/l joove väljahingatavas õhus (tl 118, I kd). 60. Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõtetulemust ei ole süüdistatav vaidlustanud ning kohtu hinnangul on mõõtevahendiga mõõtmine toimunud nõuetekohaselt. Mõõtetulemuse väljatrükilt nähtub, et mõõtjaks on XXX prefektuuri XXX politseiametnik A. R. ning mõõtmine on teostatud Dräger Alcotest 7110 EST alkomeetriga, mille järgmiseks hooldusajaks on märgitud 05.21. Tarmo Hurdale on tutvustatud KorS § 38 õiguseid, toimingu põhjust ja eesmärki ning ta on nõustunud kirjalikult alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetri abil (tl 117, I kd). Samuti on ta andnud allkirja mõõtetulemuse väljatrükile (tl 118, I kd). 61. Süüdistatav ei ole eitanud, et ta oli joobeseisundi mõõtmise hetkel alkoholijoobes, kuid ta on selgitanud, et tarvitas alkoholi alles pärast sõiduki kraavisõitmist. Süüdistatav on andnud ütlusi, mille kohaselt ta eelneval päeval (11.03.2021) alkoholi ei tarvitanud. Ta tarvitas esimest korda alkoholi pärast kraavisõitu. Autos olid T. alkoholipudelid kilekoti sees, ei tea, mitu viina täpselt kaasas oli. Tarvitas alkoholi esimest korda siis, kui temal ei olnud kedagi juures pärast teelt väljasõitmist, see oli 200-300 grammi, ta võttis 3 lonksu, valas natuke näppude peale ja 17 pesi seda meelekohta, kust verd natukene tilkus. R. P. jõudis auto juurde, kui süüdistatav autost välja tuli, see oli umbes 10 minuti jooksul. Pärast seda, kui ta autosse tagasi läks, kui R. P. läks nööri otsima, siis ta südamekodade virvenduse tõttu tarvitas rahustamiseks pool pudelit viina ära. Tarbis 200-300 grammi ja hiljem väikse lonksu. Istus sel hetkel kõrvalistuja kohapeal ja see oli enne väljatulekut. Kohtuistungil avaldati ütluste usaldusväärsuse kontrolliks kahtlustatava ülekuulamise protokollist XXX osas, milles süüdistatav on andnud ütlusi selle kohta, kuhu sai see pudel, kust süüdistatav tarvitas 200-300 grammi viina ning palju pudeleid autos oli. Ülekuulamise protokolli kohaselt jäi pudel kõrvalistuja mati peale püsti, ta ei teadnud vastata, kas autos oli veel pudeleid, aga nähtavalt rohkem pudeleid kindlasti ei olnud. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt võis olla nii, et ta alguses tarbis ühest pudelist, pani pudeli taha ära ja mati pealt viinapudelist tarbis uuesti. Tal oli eksitus, et mis pudel hetkel käes oli, kas esimene või teine pudel. Ta ei saanud uurija juures ütlusi pudelite rohkuse kohta anda, kuna talle esitati suunavate küsimustega küsimusi ja ta ei saanud ise ütlusi anda. Teda kuulati uuesti üle 16.04.2021, mida ta istungil ei mäletanud, ta ei osanud enda väitel välja tuua alkoholipudelite kohta ülekuulamise hetkel, kuna ei arvanud, et alkoholitarbimine oleks oluline. Ta pidas oluliseks seda, kes oli sõidu hetkel roolis. Oluliseks sai pudelite arv siis, kui ekspertiis esitas küsimuse, kas ta suutis endale 50 minutiga tekitada alkoholijoobe. 62. Sündmuskohalt on tunnistaja A. R. kaasa võtnud ühe pudeli 0,5 liitrit viina „Laua viin“, mida on vaadeldud asitõendina 13.03.2021 (tl 121-125, I kd). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on pudel eelnevalt lahti tehtud ja sealt on eelnevalt ära tarvitatud natuke rohkem kui pudelikaela jagu. Pudelis on olnud vedelikku pärast mõõteanumasse valamist 400 ml (foto nr 3). Tunnistaja R. P., kes saabus sündmuskohale esimesena, on andnud selgitusi, mille kohaselt nägi ta süüdistatava sõidukis kõrvalistuja jalgade juures või istme peal kinnist viinapudelit, tundus umbes liitrine. Tunnistaja K. T. märkas kõrvalistuja jalamati peal kinnist pooleliitrist viinapudelit. Tagaistme peale ta ei vaadanud. Tunnistaja M. S. märkis, et nägi kõrvalistuja jalutsis viinapudelit ja tegid seejärel indikaatoriga alkoholijoobe kontrolli, joobe tuvastamine oli kl 16.04. Pudel oli tunnistaja väitel avatud, oli näha, et pealt on natukene joodud. Alkoholipudel jäi sinna autosse, see sai ära võetud teise patrulli poolt. Tunnistaja M. S. ja teise abipolitseiniku kohale saabudes oli kohapeal tunnistaja K. T., kes lahkus enda väitel enne teise politseipatrulli saabumist. Tunnistaja A. R. on andnud selgitusi äravõetud viinapudeli kohta, märkides, et pärast tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamist kl 16.22 vaatasid patrullpolitseinikud sõiduki sisu üle ja tuli välja Laua Viina pudel, kust oli pealt natukene võetud, ilmselt võiski 3 lonksu anda. See oli ainus pudel autos, nad vaatasid terve auto läbi. Auto läheduses oli ka veepudel 1,5 liitrine. Viinapudeli võtsid nad kaasa ja andsid üle valveuurijale. Tunnistaja A. A. selgitas, et XXX reg märgiga XXX kuulub talle ning et sai auto kätte XXX tee pealt treileri pealt, kodus autot treileri pealt maha võttes vaatas tagaistme juurde ja seal oli numbrimärk ning poolik viinapudel, pooleliitrine, kust pool oli kadunud. XXX kasutas alkoholipudelist leitud alkoholi roosikääride puhastamiseks. Seega on kirjeldanud kõik tunnistajad peale tunnistaja A. A. ühe alkoholipudeli nägemist süüdistatava sõidukis. 63. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et süüdistatava juhitud mootorsõidukis asus rohkem kui üks alkoholipudel. Eelkõige kinnitavad asjaolu, et sõidukis oli üks avatud viinapudel A. R. antud ütlused, kes politseiametnikuna vaatas läbi sõiduki ja võttis sealt kaasa ühe avatud viinapudeli, andes selle üle valveuurijale. 64. Tunnistaja A. A. ning süüdistatav Tarmo Hurt on kohtuistungil andnud teistest tunnistajatest erinevaid ütlusi alkoholipudelite rohkuse osas. Nad ei ole andnud järjepidevaid ütlusi erinevatel menetlusetappidel. Riigikohus on selgitanud, et isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmeid põhimõtteid. 18 Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi.2 Ütluste andja usaldusväärsuse hindamisel võib olla asjakohane muu hulgas ka uurida, millisel määral või kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga.3 Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.4 65. Tunnistaja A. A. on andnud alles kohtuistungil ütlusi selle kohta, et leidis pärast sõiduki koju toimetamist treilerilt sõidukist pooliku viinapudeli. Ta ei ole varasemal ülekuulamisel andnud ütlusi autost leitud alkoholipudeli kohta ning ta ei osanud kohtuistungil veenvalt selgitada, miks ta ei andnud ütlusi selle kohta. Selgitused selle kohta, et talle ei torganud varem pähe seda öelda, ei ole usaldusväärsed ega usutavad. Kohtu hinnangul on A. A. ütlused teise alkoholipudeli leidmise kohta olnud seotud soovist aidata oma XXX Tarmo Hurta. Ka süüdistatav on alles kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et autos võis asuda enam kui üks alkoholipudel, millest ta alkoholi tarvitas. Ta ei ole andnud selgeid ja usaldusväärseid põhjendusi selle kohta, miks ta ei selgitanud kahel ülekuulamisel mitmest alkoholipudelist alkoholi tarvitamist. Tarmo Hurt on andnud kohtuistungil vastukäivaid selgitusi ka alkoholi tarvitamise aja ja koguste osas, märkides, et ta tarvitas alkoholi koheselt pärast kraavi sõitmist 3 lonksu ja umbes 10 minuti jooksul jõudis sõiduki juurde tunnistaja R. P., seejärel on süüdistatav selgitanud hoopis, et ta tarvitas pärast seda, kui autosse tagasi läks pärast R. P. kohtumist ning et jõi 200-300 grammi ja hiljem veel väikse lonksu. Seetõttu ei ole tema ütlused järjepidevad ning tema selgitus ka selle kohta, et ta ei pidanud alkoholipudelite rohkust enne ekspertiisiaktiga tutvumist oluliseks, ei ole eluliselt usutavad, kuivõrd talle oli teada, et talle on esitatud kahtlustus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Seetõttu leiab kohus, et nimetatud osas tuleb tunnistaja A. A. ja süüdistatava ütlused kõrvale jätta. Ülejäänud tõendikogumit hinnates on võimalik tuvastada, et Tarmo Hurda sõidukis oli üks avatud 0,5l viinapudel, milles oli alles 400 ml vedelikku. 66. Kohus hindab järgmisena, kas Tarmo Hurdal oli võimalik tarvitada alkoholi pärast liiklusõnnetuse toimumist ehk pärast seda, kui mootorsõiduk oli kraavis. Tarmo Hurda teelt väljasõitmise hetk oli ligikaudselt kell 15.34 tunnistaja R. P. ütluste kohaselt, tunnistaja K. T. on teinud kõne Hädaabikeskusele kl 15.39 (tl 112, I
3. kd)ning abipolitseinike patrull on teinud esmase mõõtmise kell 16.04 tunnistaja M. S. selgituste kohaselt ja politseipatrull tõendusliku alkomeetriga mõõtmise kell 16.22 ( tl 118, I kd). Seega on ajavahemik õnnetuse toimumise järgselt joobe tõendusliku alkomeetriga mõõtmiseni ligikaudu 50 minutit. 67. Alkoholi tarvitamise võimaluse kohta pärast teelt väljasõitmist on andnud ütlusi kohapeal viibinud tunnistajad R. P., M. S. ja K. T.. Tunnistaja R. P. on andnud ütlusi, et seejärel, kui ta üritas süüdistatavat takistada kraavist väljasaamisel, läks ta sõiduki kõrvale, tundis tugevat alkoholilõhna ning nägi kinnist alkoholipudelit. Ta jälgis kuni K. T. saabumiseni süüdistatavat ja Tarmo Hurt ei tarvitanud kordagi alkoholi. Tunnistaja K. T. saabus umbes 15 minutiga. Tunnistaja K. T. on samuti andnud ütlusi, et nägi kõrvalistuja jalamati peal kinnist 0,5 liitrist viinapudelit. Tema selgituste kohaselt ütles ta Tarmo Hurdale, et ta ei tohi midagi 2 Riigikohtu 15.02.2019. a otsus nr 1-18-1247, p 37 Riigikohtu 27.06.2016. a otsus nr 3-1-1-49-16, p 19 4 Riigikohtu 21.12.2015. a otsus nr 3-1-1-100-15, p 17 3 19 tarvitada enne, kui politseinikud saabuvad. Sellist pausi ei tekkinud, et Tarmo Hurt oleks järelevalveta olnud, R. P. lahkus koos või enne K. T.. Tunnistaja M. S. märkis, et kohale minnes läksid auto juurde, tegid ukse lahti, süüdistatav andis dokumendi ja täitis korraldusi. Tegid indikaatorvahendiga alkoholijoobe kontrolli, kõrvalistmel oli avatud pudel, pealt natuke joodud. Teise patrulli saabumise hetkeni ootasid abipolitseinikud oma autos, sest ilm oli halb ja sadas lund. Vaade oli piisav, et näha, mis toimus Tarmo Hurda autos. Nii palju, kui nad süüdistatavat jälgisid, ta ei tarbinud alkoholi. Tunnistaja A. R. on avaldanud, et Tarmo Hurt avaldas sündmuskohal, et enne sõitma hakkamist oli ta tarbinud alkoholi umbes 200 grammi ringis ja pärast sõitmist tarvitas ta 3 lonksu. Leitud pudel oligi avatud, pealt oli natukene võetud. 68. Seega on tunnistajad R. P. ja K. T. näinud kõrvalistmel või selle läheduses kinnist viinapudelit ning tunnistajad M. S. ja A. R. avatud viinapudelit, millel on pealt natukene joodud. Kohtu hinnangul ei saa tõsikindlalt välistada, et Tarmo Hurt ei saanud tarvitada pärast sõitmist alkoholi. Seega võis Tarmo Hurt tarvitada alkoholi ka pärast kraavi sõitmist ning see võis mõjutada tema joobe suurust. Siiski on kohtu hinnangul veenvalt nii tunnistajate ütlustega kui ka kriminaalasjas tehtud ekspertiisiga ümber lükatud võimalus, et Tarmo Hurt tekitas endale alkoholijoobe alles pärast sõitmist. 69. Nimelt nähtuvad tunnistajate ütlustest Tarmo Hurda välised joobetunnused (vt ka käesoleva otsuse punkt 57), milles on tunnistajad kirjeldanud, et Tarmo Hurdal olid nähtavad joobetunnused: tal olid koordinatsioonihäired, suust tuli tugev alkoholilõhn, ta ei olnud kontaktivõimeline. Seejuures on oluline, et sellist seisundit on kirjeldanud kaks politseiametnikku (M. S. ja A. R.), kes igapäevaselt puutuvad tööalaselt selliste seisundite hindamisega kokku. M. S. on abipolitseiniku tööväliselt ka parameedik, mistõttu saab temalt eeldada meditsiiniliste eriteadmiste olemasolu. Ka tunnistaja K. T., kes on töötanud politseiametnikuna, kirjeldas Tarmo Hurda seisundit kui pikaajaliselt tsüklis olevat joobeseisundis isikut. 70. Ekspertiisiaktis nr XXX on antud hinnang sellele, kas Tarmo Hurt võis tekitada endale joobeseisundi 1,22 mg/l, tarbides 100 ml viina, arvestades, et kl 16:04 puhus Tarmo Hurt indikaatorvahendisse 1,36 mg/l ja kell 16:28 puhus tõendusliku alkomeetrisse lõplikuks näiduks 1,22 mg/l (tl 126-130, I kd). Ekspertiis on leidnud, et mootorsõiduki juhtimise ajal, s.o XXX kella 15:34 paiku oli Tarmo Hurt enne 100 ml 40 vw% kangusega viina tarvitamist alkoholijoobes vähemalt 0,96 mg/l. Ei ole võimalik, et Tarmo Hurda väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon oli tekkinud 100 ml viina tarvitamisest, arvestades, et kell 16:28 oli Tarmo Hurt väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon 1,22 mg/l. 71. Seega on tuvastatud, et Tarmo Hurt juhtis XXX mootorsõidukit XXX reg märgiga XXX kella 15.30 paiku XXX vallas XXX maanteel XXX maantee ristmiku läheduses, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,96 mg/l. 72. Sellise tegevusega rikkus Tarmo Hurt LS § 69 lg 1 ja LS § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning temal tuvastatud alkoholijoove oli üle 0,75 mg/l väljahingatavas õhus. 73. Tarmo Hurda süütegu on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

Ta pani teo toime korduvalt. Tarmo Hurta on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 04.05.2018 ja 18.09.2018 Tartu Maakohtu otsustega kriminaalasjades nr 1-18-3851 ja 1-186293, millised karistused on kehtivad (tl 22-27, II kd). 20 74. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani Tarmo Hurt süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuigi Tarmo Hurt ei tunnistanud, et tarvitas alkoholi enne sõiduki juhtima asumist, viitab sellele esmalt tema joobe suurus, mis oli väljahingatavas õhus vähemalt 0,96 mg/l. Selline alkoholikogus on kohtu hinnangul isikule tajutav. Joobeseisundile viitavate tunnuste kohta on ütlusi andnud tunnistajad, kes on kirjeldanud tema vähest kontaktivõimet, häiritud reaktsioonikiirust, tugevat alkoholilõhna suust, häireid koordinatsioonis. Samuti ei ole vähetähtis asjaolu, et Tarmo Hurt soovis sõitmist jätkata ka pärast sõidukiga kraavi sõitmist, sellele viitavad selgelt jäljed auto esiosas suunaga kraavist maantee poole. Tuvastatud joove ning välised tunnused kogumis viitavad sellele, et Tarmo Hurt, asudes mootorsõidukit juhtima sai aru, et ta ei ole juhile lubatavas seisundis, kuid ometi asus teadlikult sõidukit juhtima. 75. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Seega vastutab Tarmo Hurt

§ 424lg 2 süüteo toimepanemise eest.

KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS 76.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 77. Tarmo Hurda puhul leidis tõendamist

§ 418

lg 1, § 414 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine. 78.

§ 418

lg 1 näeb tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. 79. Analüüsides Tarmo Hurda

§ 418

lg 1 süü suurust, märgib kohus, et Tarmo Hurda süüd saab pidada keskmisest väiksemaks. Tarmo Hurda puhul ei ole tõendikogumi alusel sedastatav, et ta oleks ise soetanud ebaseaduslikult tulirelva või seda aktiivselt kasutanud. Tunnistaja A. M. ja süüdistatava ütlustest tulenevalt on alust arvata, et tulirelv kuulus varasemalt Tarmo Hurda XXX E. H., kes elas XXX talus, XXX külas. Tarmo Hurt on nimetatud kinnisasja omanikuks alates XXX. aastast, kuid asus alaliselt sinna elama pärast XXX. aasta maikuus. Varasemalt on ta XXX külastanud ning ennetähtaegsel vangistusest vabanedes viibinud seal elektroonilise järelevalve all 2 kuu jooksul (alates XXX). Kohus on tuvastanud, et Tarmo Hurt on juhatanud XXX politseiametnikud kõrvalhoonesse, garaaži, kus asus isetehtud tulirelv. Samuti on kohus tuvastanud, et Tarmo Hurda magamistoas asus voodi kõrval toolil mitu .22R padrunit, mis sobituvad ekspertiisiakti kohaselt just nimetatud tulirelva laskmiseks. Seega pidi Tarmo Hurt möönma, et tema elukohas asuvad padrunid ja tulirelv, kuid ta ei andnud neid vabatahtlikult üle politseile. 80. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus tuvastanud ei ole.

Tarmo Hurt ei andnud politseiametnikele tulirelva üle vabatahtlikult, vaid pikkade läbirääkimiste järgselt. Samas ei ole kohtul veendumust, et politseiametnikud oleksid ilma Tarmo Hurda juhatuseta tulirelva kõrvalhoonest leidnud. Tarmo Hurt ei ole ka oma süüd 21 tulirelva ebaseadusliku käitlemises tunnistanud. Kuna tegemist on ohtliku eseme käitlemisega, tuleb üldpreventiivse eesmärgi tõttu isikut ebaseadusliku valdamise eest karistada. Tulirelv kujutab endast abstraktset ohtu ümbritsevale, mistõttu kaitstakse nimetatud süüteokoosseisuga ühiskonna üldist turvalisust.5 Tegemist on ekspertiisiakti kohaselt isevalmistatud laskekõlbuliku relvaga, seetõttu võib selle kasutamine olla isikule endale või kolmandatele isikutele ohtlik. 81. Kohus märgib, et Tarmo Hurt on kohtuistungil ise andnud selgitusi, et tal on endal stardipüstol (ekspertiisiakti kohaselt oli Tarmo Hurda eluruumist leitud relv gaasirelv, mis on RelvaS § 19 lg 1 p kohaselt tsiviilkäibes piiratud relv), mida ta on kasutanud lindude hirmutamiseks. Tarmo Hurt on ekslikult leidnud, et ekspertiisiaktis kirjeldatud gaasirelv on stardipüstol, mille omamiseks ei ole vajalik relvaluba. Tarmo Hurt on enda väitel varasemalt nimetatud stardipüstolit kasutanud ja sellega linde hirmutanud. Kuigi käesolevalt ei aruta kohus Tarmo Hurda süüküsimust gaasirelva ebaseadusliku käitlemise osas, iseloomustab asjaolu Tarmo Hurda osas selgelt, et tal on relvade vastu huvi olemas ning võib neid ka oma elukohas kasutada, omamata selleks vastavat relvaluba. Kohus on leidnud, et Tarmo Hurt omas tulirelva vähemalt kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus sedagi, et Tarmo Hurt on nimetatud süüteo toime pannud katseajal. Seetõttu ja eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks mõista Tarmo Hurdale karistuseks 8 kuud vangistust. 82.

§ 414

lg 1 näeb lõhkeaine ebaseadusliku valmistamise, valdamise, soetamise, üleandmise, turustamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 83. Kohus hindab Tarmo Hurda süüd lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises keskmisest väiksemaks. Tõendikogum ei kinnita asjaolu, et Tarmo Hurt oleks püssirohtu aktiivselt kasutanud. Samas asus üks purk lõhkeainet Tarmo Hurda eluruumis nähtaval riiulil ja oli kergemini kättesaadav ning võis potentsiaalselt põhjustada ohtlikke tagajärgi. Lõhkeaine puhul on tegemist ohtliku ainega, selle lubamatu käitlemine võib kahjustada lähedal asuvaid isikuid ning keskkonda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka käesoleva süüteo toimepanemisel asjaolu, et Tarmo Hurt on nimetatud süüteo toime pannud katseajal. Seetõttu ja eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks mõista Tarmo Hurdale karistuseks 10 kuud vangistust. 84.

§ 64

lg 1 alusel mõista Tarmo Hurdale liitkaristuseks, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta vangistust. 85. Kuivõrd Tarmo Hurt pani

§ 414

lg 1 ja

§ 418

lg 1 sätestatud kuriteod toime katseajal, tuleb talle mõistetud liitkaristust suurendada Tartu Maakohtu 11.02.2019 mõistetud kärsituse ärakandmata osa võrra. Kohus suurendab

§ 65

lg 2, § 76 lg 8 alusel Tarmo Hurdale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.02.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 (üheksa) kuu ja 6 (kuue) päeva vangistuse võrra ning mõistab Tarmo Hurdale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud ja 6 päeva vangistust. 86.

§ 424

lg 2 näeb mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. 5 Riigikohtu 1-17-9941/80, p

1. 22
2. Kohtu hinnangul on Tarmo Hurda süü nimetatud süüteo toimepanemisel keskmisest suurem. Esmalt iseloomustavad seda teo asjaolud. Tarmo Hurt juhtis sõidukit joobeseisundis, kaldus sõidukit juhtides vastassuunavööndisse ning sõitis üle haljasala kraavi. Talle vastassuuna vööndist vastu liikunud mootorsõiduki juht pidi pidurdama ning tegema järsu manöövri, et teisest suunavööndist temaga samasse vööndisse kaldunud ja vastu liikunud süüdistatava mootorsõidukiga kokkupõrget ei järgneks. Seega oli Tarmo Hurda tegu ohtlik ning oleks võinud kaasa tuua raskemaid tagajärgi ka kaasliikleja jaoks. Ka Riigikohus on varasemalt leidnud, et isiku süü võib olla märkimisväärselt suurem LS § 224 lg-s 2 kirjeldatud koosseisupärase käitumise puhul nt olukorras, kui ka tegelikult põhjustatakse liiklusohtlik olukord, häiritakse või takistatakse liiklust või seatakse ohtu mõne inimese elu, tervis, vara või keskkond).6
3. Lisaks on alust arvata, et Tarmo Hurt soovis pärast teelt väljasõitmist sõiduga jätkata, kuna sündmuskohas tehtud fotodelt nähtuvad mootorsõiduki ratta jäljed ning tunnistaja R. P. on andnud ütlusi, et Tarmo Hurt soovis kraavist välja sõita, kuid see ei õnnestunud. Tarmo Hurt ei ole tegu ega süüd tunnistanud, ta on esitanud menetluse käigus kaitseversiooni, milles eitab mootorsõiduki juhtimist ning joobeseisundit juhtimise ajal. Seetõttu leiab kohus, et Tarmo Hurda käitumisviis on üldohtlik. Võimaluse korral oleks ta sõiduki juhtimist jätkanud ja seega seadnud potentsiaalselt ohtu teised kaasliiklejad. Temal mõõdetud alkoholijoovet (vähemalt 0,96 mg/l väljahingatavas õhus) ei saa samuti lugeda väikseks joobeks, see joobe suurus toob kaasa kriminaalse vastutuse.
4. Lisaks tuleb arvesse võtta, et tegemist on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega. Tarmo Hurta on varasemalt korduvalt nimetatud liiklussüüteo toimepanemise eest karistatud, tal on kaks kehtivat karistust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest (04.05.2018 ja 18.09.2018 Tartu Maakohtu otsused kriminaalasjades nr 1-18-3851 ja 1-186293). Seega ei ole Tarmo Hurt oma käitumismustreid ajas muutnud, ta on jätkuvalt alkoholi tarbides ohtlik, asudes mootorsõidukit juhtima. Varasemad tingimisi ja reaalsed vanglakaristused ei ole tema käitumist õiguskuulekale teele juhtinud, mistõttu peab kohus ainuvõimalikuks reaalse vanglakaristuse mõistmise. 90.

§ 424

lg 4 kohaselt ei jäeta

§ 424

lg 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta karistust osaliselt tingimisi kohaldamata. Tarmo Hurta iseloomustab pikaajaline alkoholisõltuvus. Nähtuvalt Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku XXX kuupäeva vastusest (tl 14-16, II kd), on Tarmo Hurt pöördunud korduvalt XXX, on viibinud XXX seonduvalt XXX, käinud vaimse tervise õe ja arsti vastuvõttudel XXX. aastani. Teist korda on ta XXX XXX, XXX ja XXX tõttu. Viimati toodud XXX XXX ja XXX. Seega on üheselt tuvastatav, et Tarmo Hurdal on pikemaajaline XXX ning ta on korduvalt pöördunud ravile. Ka varasemal katseajal on Tarmo Hurdal olnud probleeme alkoholi tarvitamisega. Tartu Maakohtu 02.06.2020 määruses kriminaalasjas nr 1-19-1114 (tl 52, II kd) on kohus tuvastanud, et Tarmo Hurt on katseajal mh rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu (26.02.2020, 02.03.2020). Kohus määras Tarmo Hurdale asuda programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames statsionaarsele sõltuvusravile. Tartu Maakohtu 10.11.2020 määruses samas kriminaalasjas tuvastas kohus, et Tarmo Hurt rikkus taaskord alkoholi tarvitamise keeldu 27.09.2020 kuupäeval. Seega on tal pikemaajalised probleemid alkoholi tarbimisel, ta ei ole suuteline tingimisi karistust kandes alkoholi tarvitamisest hoiduma. Seetõttu leiab kohus, et tema käitumismustreid arvestades on ainuvõimalik meede määrata talle reaalne vanglakaristus. 6 Riigikohtu 18. juuni 2015 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-15, p 13 23 91. Arvestades teo asjaolusid ja Tarmo Hurda süü suurust peab kohus põhjendatuks määrata Tarmo Hurdale

§ 424lg 2 alusel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

92. Tulenevalt

§ 424

lg-st 4 p-st 2 kohaldatakse

§ 424

sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. 93. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga).7 94. Kohtu hinnangul on Tarmo Hurdale lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol põhjendatud. Esmalt tingib selle asjaolu Tarmo Hurda süü suurus, mida kohus on lugenud keskmisest suuremaks. Arvestades üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o kaasliiklejate ohutust, nimetatud süüteo ohtlikkust, on juhtimisõiguse äravõtmine vajalik. Eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvesse võtta, et Tarmo Hurta on varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tal on kaks kehtivat karistust

§ 424alusel.

Tarmo Hurt ei ole käesolevat süütegu tunnistanud, mistõttu ei ole alust arvata, et ta suudaks edaspidi hoiduda alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisest. 95. Kohus peab põhjendatuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1 aastaks ja 6 kuuks.

§ 55

lg 1 alusel laieneb mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine vangistuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Käesolevalt Tarmo Hurdal kehtivat juhiluba ei ole (tl 131-132, I kd), tema juhtimisõigus võeti viimati ära XXX ja see taastus XXX. Tarmo Hurda juhiluba XXX kehtis kuni XXX B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks. 96.

§ 64

lg 1 alusel tuleb liita

§ 65

lg 2,

§ 76

lg 8 moodustatud liitkaristusele (1 aasta 9 kuu ja 6 päeva vangistusele)

§ 424

lg 2 mõistetud karistus (2 aastat ja 6 kuud vangistust) osaliselt ning mõista Tarmo Hurdale lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.09.2020-28.09.2020, s.o 3 päeva ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvata Tarmo Hurda kinnipidamisest, s.o alates 12.03.

2. Tarmo Hurda suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tuleb jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 7 Riigikohtu 16.05.2017.a määrus nr 3-1-1-18-17, p 13 24 KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE ÄRAVÕETUD OBJEKTIDE KOHTA JA KRIMINAALMENETLUSES
3. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt (tl 185-197, I kd) tagastati ekspertiisiaktiga 2 püstolit (mittekomplektne 8 mm P.A.K kaliibriline tööstuslikult valmistatud gaasipüstol XXX nr XXX; teadmata tootja, mudeli ja kaliibri tõenäoliselt sileraudsest püssist käsitöönduslikult valmistatud püstol koos adapteriga) ja kaks pakendit püssirohtu (millest ühes pakendis 72,1 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu ja teises pakendis 143,9 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu). Ekspertiisiobjektid 10 padrunit ja 2 grammi püssirohtu hävisid ekspertiisi käigus.
4. Prokurör on taotlenud, et relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr 55/21 alusel asitõendiks olevad kaks püstolit ja kaks pakendit püssirohtu konfiskeeritaks vastavalt

§ 417, 421 ja 83 kohaselt.

Nimetatud objektid on antud üle Lõuna prefektuuri lubadeametnikule H. L. (tl 198, I kd). 100. Kohus on seisukohal, et

§ 83

lg 1,

§ 417

ja

§ 421

alusel tuleb konfiskeerida mittekomplektne 8 mm P.A.K kaliibriline tööstuslikult valmistatud gaasipüstol XXX nr XXX; teadmata tootja, mudeli ja kaliibri tõenäoliselt sileraudsest püssist käsitöönduslikult valmistatud püstol koos adapteriga ja kaks pakendit püssirohtu (millest ühes pakendis 72,1 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu ja teises pakendis 143,9 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu). Kahes pakendis asuva püssirohupulbri puhul on tegemist lõhkeainega, mille valdamiseks ja käitlemiseks Tarmo Hurdal tegevusluba ei olnud. Samuti ei olnud tal relvaseadusest tulenevat soetamis- ega relvaluba püssirohu soetamiseks ega käitlemiseks (RelvaS § 19 lg 3 kohaselt). Tulenevalt ekspertiisiaktist nr XXX on 8 mm P.A.K relva puhul tegemist gaasipüstoliga (tl 187, I kd). Teadmata tootja, mudeli ja kaliibri tõenäoliselt sileraudsest püssist käsitöönduslikult valmistatud püstol on ekspertiisiakti kohaselt tulirelv, adapter on tulirelva osa (tl 189, I kd). Relvaseaduse § 19 lõike 1 p 1, p 5 kohaselt on tsiviilkäibes piiratud relvadeks mh gaasirelvad ja tulirelvad. Tsiviilkäibes piiratud relvi võib soetada RelvaS §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele (RelvaS § 19 lg 2). Süüdistatav ei oma ega ole omanud relvaluba (tl 199, I kd), mistõttu ei ole alust talle nimetatud objekte tagastada. Seetõttu tuleb nimetatud äravõetud objektid konfiskeerida. KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

1. Kriminaalasjas on viidud läbi arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiis (tl 126-130, I kd), mille maksumuseks on 95 eurot. Ekspertiisi eesmärgiks oli toksilise aine toime hindamine, ekspertiisiakt numbriks on XXX, koostatud 25.03.
2. Samuti on käesolevas kriminaalasjas viidud läbi tulirelva ekspertiis (tl 185-197, I kd), ekspertiisi maksumuseks 420 eurot. Ekspertiisiks esitati 2 püstolit, 10 padrunit, 144,9 grammi ja 73,1 grammi püssirohtu. Ekspertiisiakt nr XXX on koostatud 29.01.
3. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on Tarmo Hurda menetluskuluks ekspertiisikulude näol 515 eurot. Lisaks on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates
4. jaanuarist 2022 on kuutasu alammääraks 654 eurot). Tarmo Hurda määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu on kokku summas 1368 eurot ning eelistungil ja kohtumenetluses esindamise eest makstud tasu on kokku 1832,40 eurot, kaitsjatasu kokku 3200,40 eurot. Seega on kõik menetluskulud kokku 4696,40 eurot. 25
5. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et tema ainsaks sissetulekuks on XXX, mis on igakuiselt XXX eurot. Tarmo Hurt selgitas, et XXX ajal oli tal vähene sissetulek XXX töötamisel. Kaitsja taotles, et kaitsja sõidukulud (1232,20 eurot) jääks riigi kanda, kuna Tarmo Hurta võiks käsitleda võrdselt teiste süüdistatavatega ning temast ei olene, et kaitsja peab sõitma Tallinnast. Arvestades Tarmo Hurda XXX ja XXX eurost sissetulekut kuus, leidis kaitsja, et menetluskulude hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. Kaitsja taotles, et kohus vähendaks nimetatud summat mõnevõrra ja võimaldaks tasumist ositi. Tarmo Hurt taotles kohtu selgituse järgselt menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimaldamist.
6. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
7. Tarmo Hurt on XXX. Maksukohuslaste registri kohaselt on Tarmo Hurdal alates XXX. aastast deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist XXX eurot. XXX. aastal oli tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist XXX eurot. XXX. aastal oli tema päevasissetulek XXX eurot ning XXX. aastal samuti XXX eurot. Kohtuistungil selgitas Tarmo Hurt, et tal on XXX, kellest üks on XXX ja teine on XXX. Arvestades asjaoluga, et Tarmo Hurdal on XXX, ta on enda väitel saanud XXX s.o XXX eurot kuus, on ilmselge, et talle käib menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga üle jõu. Kohus leiab seetõttu, et pool menetluskuludest, so 2348,20 eurot tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Ülejäänud osas (2348,20 eurot) jäävad menetluskulud Tarmo Hurda kanda.
8. Eeltoodu alusel mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel Tarmo Hurdalt menetluskuluna riigieelarvesse välja: ekspertiisikuluna 257,50 eurot ja sundraha 490,50 eurot, määratud kaitsja tasu 1600,20 eurot s.o menetluskulu kokku 2348,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Tarmo Hurdal tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik Kohtuotsus jõustus osaliselt 13.10.2022.a Riigikohtu otsusega 26