Obsah (12)

§ 79§ 981§ 423§ 168§ 317§ 663§ 667§ 75§ 70§ 173§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-4965 Kohtua

) § 427). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Cloudmark Solutions OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts (hageja) esitas 01.04.2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu, milles palub kostjalt Cloudmark Solutions OÜ (pankrotis) kasuks välja mõista 226 196,75 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni seaduses sätestatud määras. 2-20-4965 1.
2. Hagiavalduse kohaselt oli kostja perioodil 07.10.2015 kuni 24.10.2017 hageja ainus juhatuse liige ja ainuosanik. 02.10.2017 otsustati hageja tegevus lõpetada ja alustada likvideerimismenetlust. 26.03.2018 määrusega kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-18-1241 välja hageja pankroti. Pankrotimenetluse käigus tuvastas pankrotihaldur, et kostja juhtimise ajal tehti hageja pangakontolt arvukalt õigusliku aluseta ja hageja majandustegevusega mitteseotud väljamakseid (kokku 226 196,75 eurot). Eeltooduga rikkus kostja juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, mistõttu palub hageja vastava summa kostjalt hageja kasuks välja mõista (äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2).
3. 03.04.2020 määrusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta ning palus hagejal täiendavalt selgitada, millisel alusel esitas hageja kostja vastu hagi Eesti Vabariigi kohtusse, kui hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud XXX, Vene Föderatsioon. Kohus märkis, et hagiavaldusest nähtuvalt puudub kostjal Eesti isikukood, mistõttu puudub kohtul alus arvata, et kostja on Eesti Vabariigi kodanik.

§ 79lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Vene õigusabileping) art 21 p 1 esimese lause kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Seega on viidatud sätte alusel kostja vastu esitatud tsiviilhagi arutamiseks pädev Vene Föderatsiooni kohus. 3. 08.04.2020 seisukohas tugines hageja

§ 981

lg-le 2, mis sätestab, et pankrotivõlgnik võib esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas tagasivõitmise hagi, ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. Käesolevas asjas nõuab hageja pankrotivõlgniku (hageja) arvelt tehtud seadusliku aluseta teostatud maksete tagastamist pankrotivõlgnikule. Seega tuleb hagi rahuldamisel välja mõistetud summad tasuda pankrotipessa. Selliselt on tegemist pankrotivõlgniku hagiga, mis on seotud pankrotivaraga.

1. 14.04.2020 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas hagejat esitama kohtule kohtumääruse, hagiavalduse ja hagiavalduse lisade ning 08.04.2020 hageja seisukoha tõlked vene keelde Vene Föderatsiooni pädeva kohtu kaudu kostjale edastamiseks. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.
2. 01.09.2020 pöördus maakohus vastavalt Eesti-Vene õigusabilepingule Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu poole palvega toimetada 14.04.2020 kohtumäärus, hagiavaldus lisadega, 08.04.2020 puuduste kõrvaldamine ja hageja menetluskulude nimekiri allkirja vastu kostjale kätte. Asjaomased dokumendid edastas maakohus 25.09.2020 Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele dokumentide kättetoimetamiseks kostjale Venemaa Föderatsiooni pädeva kohtu kaudu.
3. 01.03.2022 tagastas Justiitsministeerium dokumendid, kuna neid ei õnnestunud Venemaa Föderatsioonis kätte toimetada.
4. 21.03.2022 kohtunõudega palus kohus teavitada, milline on hageja seisukoht menetluse edasise jätkamise osas.
5. 30.03.2022 leidis hageja lepinguline esindaja, et kohus võiks hagi toimetada kätte avalikult, edastada menetlusdokumendid teadaolevatele kostja kontaktidele (XXX), samuti küsida, kas kostja esindaja, kes esindas teda tsiviilasjas nr 2-17-17714, omab siiani kliendisuhet ja saab dokumendid edastada. Hageja märkis, et ta proovib ka ise kostjat tabada. Kostja jätab hagile vastamata, siis palub hageja lahendada asi tagaseljaotsusega.
6. 26.05.2022 kinnitas vandeadvokaat Artjom Luik vastuseks kohtunõudele, et ta ei ole kostja esindaja ning tal ei ole kostjaga kontakti. 2 2-20-4965
7. 16.06.2022 e-kirjaga püüdis kohus menetlusdokumente kätte toimetada aadressile XXX. Kostja ei ole nimetatud aadressilt menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
8. Harju Maakohtu 31.08.2022 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
9. Kuna hageja esitatud andmed kostja kohta ei võimalda kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ja senised võimalused ei ole tulemust andnud, siis on käesoleval juhul

§ 423

lg 1 p-s 8 sätestatud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

§ 423

lg 1 p 8 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. 13. Hageja 30.03.2022 taotlus kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei oma kostja Eesti Vabariigi isikukoodi, samuti on kostja elukohaks märgitud Vene Föderatsioon, kuhu kohtul ei õnnestunud läbi pädeva kohtu menetlusdokumente kätte toimetada. Ka hageja esitatud meiliaadressilt kostja dokumentide vastuvõtmist ei kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud hagiavalduse kätte toimetamine avalikult, kuivõrd kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik. Ka ei ole hageja kohtule esitanud muid andmeid, mis annaksid alust arvata, et kostjal oleks seoseid Eesti Vabariigiga. Sellest tulenevalt ei ole alust eeldada, et kostja oleks teadlik menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise võimalusest ja korrast Eesti Vabariigis. Seetõttu on käesoleval juhul kostjale menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine viisil, millest kostja ei ole teadlik, kohtu hinnangul alusetu ja põhjendamata. Kohus on omalt poolt teinud kõik isikule menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, kuid see ei ole tulemusi andnud. 14.

§ 168lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks, kohustades maakohut toimetama hagimaterjalid kostjale kätte avalikult. Hageja palub jätta määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulud kostja kanda.
2. Hageja hinnangul eiras kohus hagiavalduse avalikult kätte toimetamisest keeldumisel

§-s 317 sisalduvaid põhimõtteid ning rikkus selgitamis- ja põhjendamiskohustust. Kuna puudus

§ 317

lg-s 6 sätestatud keeldumise alus, siis jättis kohus ekslikult hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p-le 8 tuginedes ja leides, et hageja ei esitanud kohtu nõudmisele vaatamata andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. 17. Käesoleval juhul on täidetud kaks

§ 317

lg 1 kohaldamise eeldust (

§ 317

lg 1 p 1 ja 2) ning kostjale oleks olnud võimalik menetlusdokumendid kätte toimetada avalikult. Hageja ja kohus on teinud mõistlikke pingutusi dokumentide kättetoimetamiseks kostjale. Kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik ning seega ei ole tema aadress kantud registrisse. Hagiavalduses avaldas hageja talle teadaoleva kostja viimase elukoha aadressi. Antud aadressi kasutades ei olnud võimalik kostjale menetlusdokumente Vene Föderatsioonis kätte toimetada. Kohtule ja hagejale ei ole teada, et kostjal oleks esindaja. Kostja viimane advokaadist esindaja Eestis kinnitas, et ta ei esinda kostjat ja tal puudub kostjaga kontakt. Kostja ei ole volitanud kedagi enda eest dokumente kätte saama. Menetlusdokumente ei õnnestunud kätte toimetada ka e-kirja teel, kuigi kasutati kostja teadaolevat e-postiaadressi XXX, mis on märgitud kostja 3 2-20-4965 kontaktaadressiks äriregistris ja mitmetes lepingutes ning millelt on kostja varem pidanud ekirjavahetust ka hageja lepingulise esindajaga. 18. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt ei keeldunud kohus avalikust kättetoimetamisest

§ 317lg-s 6 sätestatud põhjusel.

Lahendi eeldatavat tunnustamata või täitmata jätmist ei ole määruses kordagi mainitud. Hageja on teadlik, et kohtuotsust tuleb tõenäoliselt tunnustada ja täita Venemaa Föderatsioonis. Käesolevas asjas ei esine ühtegi EestiVene õigusabilepingu art-s 56 sätestatud alust tagaseljaotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keeldumiseks Vene Föderatsiooni poolt. Kohus proovis menetlusdokumente kostjale kätte toimetada Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu kaudu. Õigusabileping ei keela menetlusdokumente kättetoimetamast avalikult. Seega tõenäoliselt tunnustataks Vene Föderatsioon õigusabilepingu art 50 kohaselt käesolevas asjas tagaseljaotsusega tehtud lahendit. Seega ei esine

§ 317

lg-s 6 sätestatud menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest keeldumise alust. 19. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 (p 16) selgitanud, et kui Eesti kohus leiab, et asi allub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi talle, tuleb hagejal siiski arvestada riskiga, et tema kasuks tehtavat tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik teises Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustada ega täita. Seda riski peab kohus hagejale vajadusel selgitama ja temaga arutama.

§ 317

lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lgt 31 tuleb Riigikohtu arvates tõlgendada nii, et kui hageja on pärast talle õiguslike tagajärgede selgitamist avaldanud soovi avaldada menetlusdokumendi väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ja et tehtaks tagaseljaotsus, peab kohus sellest soovist lähtuma (eeldusel, et sellega ei rikuta mh rahvusvahelise kohtualluvuse reegleid). Kui hageja jätab hoolimata talle antud selgitustest otsustuse kohtu teha, on kohtul õigus otsustada, kuidas

§ 317lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lg-t 31 kohaldada.

1. Kohus ei ole kordagi viidanud võimalusele, et tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik Vene Föderatsioonis tunnustada ega täita, rääkimata vastava riski arutamisest hagejaga. Igal juhul oleks kohus pidanud lähtuma hageja selgesõnalisest soovist avalda menetlusdokumendid väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teha tagaseljaotus.
2. Kohtu järeldus, et kostja ei ole tõenäoliselt teadlik menetlusdokumentide avalikust kättetoimetamise korrast Eestis, on paljasõnaline ning asjas esitatud tõendid seda ei toeta. Kostja oli alates
3. a oktoobrist hageja (Eesti õiguskorrale alluv ettevõte) ainuosanik ja juhatuse liige. Lisaks osales kostja hageja juhatuse liikmena Eesti kohtus tsiviilvaidluses (tsiviilasi nr 2-17-17714). Kuna kostja tegeles aastaid Eestis äritegevusega ning osales ka kohtumenetluses, siis on kostja või vähemalt peaks olema teadlik kohtudokumentide avaliku kättetoimetamise korrast Eestis.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 23. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse. 24. Käesoleval juhul on maakohus jätnud hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p 8 alusel, mille järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Riigikohus on selgitanud, et

§ 423

lg 1 p 8 kohaldamise põhiline juhtum saab olla see, kui kohus keeldub

§ 317

lg 6 alusel menetlusdokumenti väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamast (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 11). 4 2-20-4965

§ 317

lg 6 esimese lause järgi võib kohus keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on kohus jätnud hageja taotluse menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks rahuldamata, kuid ei ole seejuures tuginenud

§ 317lg-s 6 sätestatud alustele.

24.1. Riigikohus on selgitanud, et

§ 317

eelduste olemasolul (mh nii hageja kui ka kohtu mõistlikud pingutused) on vähemalt üldjuhul võimalik menetlusdokument kätte toimetada väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 14). Siiski on avalik kättetoimetamine ultima ratio abinõu ning menetlusdokumendi võib avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt Riigikohtu 07.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-14, p 7 ja selles viidatud kohtupraktika). Vastav eeldus ei saa olla aga täidetud, kui maakohtus ei ole teinud mõistlikke pingutusi kostja kontaktandmete ega aadressi/viibimiskoha väljaselgitamiseks.

1. Käesoleval juhul on maakohus kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtunud vaid hageja poolt esitatud andmetest. Maakohus on pöördunud vastavalt Eesti-Vene õigusabilepingule Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu poole palvega toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte hageja nimetatud aadressile Moskvas. Veel on kohus proovinud menetlusdokumente kätte toimetada hageja nimetatud e-postiaadressi XXX kaudu ning uurinud kostja endiselt advokaadilt, kas viimasel on kostjaga kontakt. Ükski neist toimingutest ei andnud tulemust. 25.
2. Kuigi hageja ei heida maakohtule ette mõistlike pingutuste tegemata jätmist kostja kontaktandmete väljaselgitamisel, leiab ringkonnakohus, et selgitamaks

§ 317

lg-te 1 ja 2 alusel välja isiku aadress või viibimiskoht, on põhikoormus pandud kohtutele (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 317, p 3.4 d). Piisavaks ei saa pidada seda, kui ainult hageja täidab

§ 317lg 2 teises lauses sätestatud nõuded.

Kohus peab vajadusel ka ise tegema järelepärimisi kostja aadressi väljaselgitamiseks. Kohtutoimikust ei nähtu, et maakohus oleks teinud järelepärimisi erinevatele asutustele või kogunud andmeid erinevatest registritest, et selgitada välja kostja kontaktandmed ja aadress (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 12, Riigikohtu

1. märts 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10, p 9 ja selles viidatud kohtupraktika). Asjaolu, et kostja oli Eesti äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige, kinnitab kostja sidemeid Eestiga, seega oleks maakohus ka ise pidanud tegema järelepärimisi Eesti ametiasutustele. 25.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud mõistlikke pingutusi andmete teadasaamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning seetõttu on maakohus ebaõigesti jätnud hagiavalduse

§ 423lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.

Seega tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks ja vastavate toimingute tegemiseks. 26. Ringkonnakohus märgib, et kui ka pärast eelnimetatud toimingute tegemist ei õnnestu kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, siis saab maakohtus anda uue hinnangu hageja taotlusele menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks. Hageja on vastavas osas õigesti viidanud Riigikohtu praktikale, mille järgi tuleb kohtul selgitada ja arutada hagejaga

§ 317

lg-s 6 välja toodud riske ning kui hageja soovib ka pärast talle õiguslike tagajärgede selgitamist avaldada menetlusdokumendi väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teha tagaseljaotsus, peab kohus sellest soovist lähtuma (eeldusel, et sellega ei rikuta mh rahvusvahelise kohtualluvuse reegleid). Maakohtul on õigus

§ 317

lg 6 alusel keelduda menetlusdokumentide avalikust kättetoimetamisest ainult sellisel juhul, kui hageja annab 5 2-20-4965 kohtule õiguse otsustada menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 16).

1. Ringkonnakohus märgib, et eelnev kehtib siiski vaid juhul, kui kohtul on pädevus asja lahendada, st menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamisega ei rikuta mh rahvusvahelise kohtualluvuse reegleid (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p-d 14, 16). Ringkonnakohus leiab, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus esmalt uuesti pöörama tähelepanu kohtualluvusele. Sellega seoses selgitab ringkonnakohus järgmist. 27.
2. Maakohus peab

§ 75

lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Eesti kohus võib

§ 70

lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes juhul, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi.

§ 70

lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles välislepingus või samas lõikes nimetatud Euroopa Liidu määrustes ei ole sätestatud teisiti (vt Riigikohtu 29.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-17, p 13). 27.

1. Maakohus märgib vaidlustatud määruses, et kostjal ei ole Eesti Vabariigi isikukoodi ning kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik. Hagiavalduses on hageja märkinud talle teadaoleva kostja viimase elukoha aadressi, mis on Vene Föderatsioonis. Määruskaebuses on hageja välja toonud, et käesolevas asjas tehtavat kohtuotsust tuleb tõenäoliselt tunnustada ja täita Vene Föderatsioonis. Maakohus on tuvastanud, et kostja ei ole Eesti Vabariigi kodanik, kuid ei ole tuvastanud kostja kodakondsust, kuigi see on kohtualluvuse üle otsustamisel otsustava tähtsusega. Juhul kui kostja on Vene Föderatsiooni kodanik – sellist võimalust toetavad eelnimetatud faktilised asjaolud kostja elukoha aadressi ning kohtuotsuse täitmise koha kohta –, siis tuleb kohtualluvus kindlaks teha Eesti-Vene õigusabilepingu sätete alusel (art 1). EestiVene õigusabileping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa Liidu õigusaktide ees (Riigikohtu 21.03.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-19080, p 8). Tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg-st 1 saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Seega kui asja uuel lahendamisel selgub, et kostjal on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, kuid tal ei ole Eestis elukohta, siis ei allu hagi Eesti kohtule. Õigusabilepingu kohaldamiseks peab kohus aga tuvastama kostja kodakondsuse. 27.
2. Kui kostja elukoht on Venemaal või muus riigis, aga ta ei ole Vene Föderatsiooni ega mõne muu riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud sarnase sisuga õigusabilepingu, siis võivad kohalduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 12.12.2012 määruse nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (nn Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) sätted (vt ka V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. § 70, p 3.4.2.1.3). 27.
3. Ainult siis, kui asjas ei kohaldu mõne välislepingu ega Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse sätted, saab kohus kohtualluvuse kindlaksmääramisel lähtuda

sätetest. 28. Arvestades eeltoodut, saadab ringkonnakohus asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus peaks ringkonnakohtu hinnangul selgitama esmalt välja kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud, eelkõige kostja kodakondsuse. Kui asi siiski allub Eesti kohtule, siis on maakohtul asja uuel läbivaatamisel võimalik teha vajalikud päringud ning koguda täiendavaid andmeid kostja viibimiskoha väljaselgitamiseks. Kui vaatamata kohtu mõistlikele pingutustele ei ole võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, tuleb kohtul arutada hagejaga avaliku kättetoimetamise võimalikkust ja pöörata tähelepanu sellega seotud riskidele. 6 2-20-4965 29.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 30.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 7