) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
lg 3 alusel jätta Sergei Kišunase sundrahast pool, s.o 490,50 eurot riigi kanda.
lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Sergei Kišunaselt menetluskuluna riigituludesse: kaitsjatasu 739,20 eurot; sundraha 490,50 eurot.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Sergei Kišunasel on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1229,70 (üks tuhat kakssada kakskümmend üheksa eurot seitsekümmend senti) eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700032250 ning selgituse “Sergei Kišunas, otsus nr 1-21-8919, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu S. U. (ik: XXX) on
lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Sergei Kišunase vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Sergei Kišunast süüdistatakse korduvas kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et tema: olles kinnipeetav XXX, XXX asuvas XXX Vanglas, kasutas XXX kella 08.47 ajal XXX Vangla spordihoone kõrval asuval jalgpalliväljakul füüsilist vägivalda 2 kaaskinnipeetav S. U. suhtes, lüües teda ühe korra rusikaga näo piirkonda. Kirjeldatud teoga põhjustas Sergei Kišunas S. U. valu ja tervisekahjustusi, so hematoomi vasaku põsesarna piirkonnas ning ülemise vasaku esihamba kahjustuse. olles kinnipeetav XXX, XXX asuvas XXX Vanglas, kasutas XXX kella 09.36 ajal XXX Vangla süüdimõistetute eluhoone 3. osakonna olmeruumis füüsilist vägivalda kaaskinnipeetav S. B. suhtes, lüües teda ühe korra rusikaga vasakule poole näo piirkonda. Kirjeldatud teoga põhjustas Sergei Kišunas S. B. valu ja tervisekahjustusi, so vasaku silma ümber hematoomi ning vasakul põsesarnal umbes 1cm pikkuse kriimustuse. Seega pani Sergei Kišunas toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Sergei Kišunasele karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 6 kuu pikkust vangistust Sergei Kišunasele Harju Maakohtu 01.06.2020 kohtuotsusega nr 120-3181 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu pikkuse vangistuse võrra (ajavahemikus 14.05.2019 – 14.09.2022 on kantud 3 aastat ja 4 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust (alates 15.09.2022).
lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi osutanud kaitsjale advokaat Anne Vissakule määratud tasu kohtueelses menetluses kokku summas 253.20 eurot (42.00+103.20+108.00), millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses osalemise eest, mille suurus selgub kaitsja poolt kohtule taotluse esitamisel.
lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus
lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on sundraha suurus 981 eurot. Sergei Kišunasel puuduvad võimalused menetlusekulude koheseks ja täiemahuliseks tasumiseks, mistõttu ta on taotlenud väljamõistetavate menetluskulude vähendamist ja väljamõistetatud menetluskulude tasumiseks pikema aja määramist. Kuivõrd Sergei Kišunasel püüdvad säästud ning sissetulek, millest menetluskulusid kohe ja kogu ulatuses tasuda, on põhjendatud mõista sundrahast välja üksnes pool, so 490.50 eurot ning kaitsjatasud täies ulatuses. Vabanedes asub Sergei Kišunas elama XXX ning tal puudub võimalus väljamõistetavate menetluskulude koheseks tasumiseks, mistõttu võimaldada tal tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Sergei Kišunas aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. 3 Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Sergei Kišunas süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Sergei Kišunase menetluskuluks on
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 253,20 eurot, millele lisandub kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 486 eurot.
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt
lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. Kokku on menetluskulude summa 1720,20 eurot.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Sergei Kišunas avaldas, et tal puuduvad võimalused menetluskulude kohaseks ja täiemahuliseks tasumiseks kuna tal puuduvad säästud ja sissetulek ning käesoleval hetkel kannab ta vanglakaristust. Vabanedes asub ta elama XXX. Eeltoodud põhjusel taotleb Sergei Kišunas väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude täisulatuses ja korraga tasumine käib Sergei Kišunasele, arvestades tema sissetulekut ja väljaminekuid, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Sergei Kišunase varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o 490,50 euro võrra ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg.
lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Sergei Kišunaselt sundraha 490,50 eurot ja kaitsjatasu 739,20 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1229,70 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.