Obsah (8)

§ 101§ 132§ 1684§ 165§ 99§ 46§ 118§ 119

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-20-2568 Otsuse kuupäev 16. november 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi AS VÕRU TEATAJA kaebus Maksu- ja Tolliameti

) § 101 - 103 sätestavad võimaluse maksuotsust muuta. 25.07.2012.a otsuse pealkirjaks on „Maksuotsuse muutmise otsus“ ja selle esimeses lõigus on öeldud, et otsus tehakse 25.05.2012.a maksuotsuse muutmiseks. 25.07.2012.a otsuse õigusliku alusena on välja toodud

§ 101

lg 1 p 4, see säte näeb ette maksuotsuse muutmise haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks. Otsuse resolutsioon sätestab maksuotsuse muutmise ja selle lisade asendamise. Eeltoodu tähendab, et maksuvõla sissenõudmine toimus 25.05.2012.a maksuotsuse alusel, mis kehtis 25.07.2012 tehtud muudatuste redaktsioonis. 25.07.2012.a otsus ei ole iseseisev maksuotsus, vaid sellega tehti muudatusi 25.05.2012.a maksuotsuses. 3 8. Maksusumma sundtäitmise aegumist reguleeriv

§ 132

kehtib uues redaktsioonis alates 01.01.2014.

§ 1684

lg 1 sätestab, et enne 01.01.2014 tekkinud nõuetele kohaldatakse alates 01.01.2014 kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega. Seda on vastustaja ka teinud.

§ 165

lg 1 alusel kohaldatakse aegumise katkemise (§ 132 lõiked 4-6) kohta sätestatut enne seaduse jõustumist kulgema hakanud aegumise suhtes, kui aegumise katkemise põhjustanud asjaolu tekkis pärast seaduse jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et see tähendab, et aegumise katkemise aluse esinemine tuleb kindlaks teha vastava sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi (Riigikohtu 10.10.2018.a määrus asjas 2-17-12525 p 15.2). 9.

sätestab maksusumma määramise aegumise puhul üksnes selle peatumise (

§ 99

) ja sundtäitmise aegumistähtaja puhul üksnes selle katkemise (

§ 132

). Peatumise või katkemise mõisteid

ei ava, seda ei tee ka haldusmenetluse seadus. Eraõiguses tähendab aegumise peatumine, et mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Aegumise peatumine on tavaliselt seotud mingi võlausaldajast sõltumatu asjaoluga, mis takistab tal nõuet esitada. Aegumise peatab näiteks nõude esitamine lahendamiseks ja vääramatu jõud. Katkemine tähendab aegumistähtaja uut algust tervikuna, näiteks nõude tunnustamise või täitedokumendi täitmiseks esitamise puhul (P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa. Kirjastus Juura 2012. Lk 341). 10. Praegu kehtivad sundtäitmise aegumistähtaja katkemise alused on

§ 132

lg 5 kohaselt 1) kohtutäiturile maksuvõla sissenõudmiseks täitmisavalduse esitamine; 2) maksukohustuslase pankroti väljakuulutamine; 3) halduskohtu tehtud esialgse õiguskaitse määruse jõustumine; 4) saneerimismääruse jõustumine või võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise määruse jõustumine. Kuni 01.01.2014 kehtinud

§ 132

lg 4 p 5 alusel katkes aegumine halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise korral. Kohtu hinnangul sai ka selle all mõista esialgse õiguskaitse määruse jõustumist, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine jõustub reeglina kohe ehk määruse teatavaks tegemisel (HKMS § 252 lg 3). Muud praegused katkemise alused esinesid ka varasemas redaktsioonis, erinevused seisnevad ajahetkes (näiteks pankrotiavalduse esitamine vs pankroti väljakuulutamine). Lisaks olid katkemise alusteks maksude tasumise tähtaja pikendamine ja maksuvõla tasumise ajatamine. Uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist hakatakse praegu kehtiva

§ 132

lg 6 alusel arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kuni 01.01.2014 kehtinud

§ 132

lõikes 5 oli sõnastuselt pisut erinev, kuid reegel oli põhimõtteliselt sama - uue aegumistähtaja kulgemist hakati arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. 11. Kohtu hinnangul on

§ 132

lõike 5 punktides 1, 2 ja 4 (varem

§ 132

lg 4 p 3, 4 ja 6) toodud alused olemuslikult erinevad

§ 132

lõike 5 punktis 3 (varem

§ 132lg 4 p 5) toodust.

Täitmisavalduse esitamine, pankroti väljakuulutamine ja saneerimis- või võlgade ümberkujundamise menetluse alustamine on sarnased eraõiguses kehtivate aegumise katkemise alustega. Võla sissenõudmine on nii enne kui pärast katkemise põhjustanud sündmust võimalik, kuid toimub pärast selle sündmuse toimumist teistsugustel alustel ja / või korras. 4 Teisiti on olukord siis, kui halduskohus on esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse kehtivuse või täitmise peatanud. Esialgse õiguskaitse kehtivusajal ei ole võla sissenõudmine võimalik. Kui muude katkemise aluste puhul saab nõustuda sellega, et tähtaja katkemise alus langes ära kohe, s.t uus aegumistähtaeg algas 1. jaanuaril pärast täitmisavalduse esitamist, pankrotiavalduse esitamist / pankroti väljakuulutamist jne, siis esialgse õiguskaitse kohaldamisel viiks see absurdse tulemuseni, kus sundtäitmise aegumistähtaeg kulgeb ajal, mil sundtäitmine on kohtulahendiga keelatud. Kohtu hinnangul tuleb nii praegu kehtiva

§ 132

lg 5 p 3 ja lg 6 kui ka varem kehtinud

§ 132

lg 4 p 5 ja lg 5 koosmõjus mõista nii, et aegumine katkeb esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja katkemise aluse äralangemiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamise lõppemine.

1. Kaebaja viitas Riigikohtu 10.10.2018.a määrusele asjas 2-17-
2. Selles oli tegemist olukorraga, kus vastutusotsus tehti 30.07.2010 ja MTA esitas täitmisavalduse 22.05.
3. Riigikohus leidis, et maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral (kohtutäiturile täitmisavalduse esitamisel) maksuvõla sundtäitmise aegumine katkes, sundtäitmise aegumise katkemise alus langes kohe ära ning nii varasema kui ka praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt hakati uue sundtäitmise aegumistähtaja kulgemist arvestama täitemenetluse alustamise aastale järgneva aasta
4. jaanuarist. Sarnaselt leidis Riigikohus 11.10.2019.a otsuses asjas 3-17-1047, et isiku pankrot kuulutati välja 18.11.2016, aegumistähtaja arvestamine katkes ning uus sundtäitmise viieaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.
5. Kohtu hinnangul ei ole viidatud lahendid praeguses vaidluses kohaldatavad. Kohus selgitas eespool, et aegumise katkemine esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu on täitemenetluse alustamisest ja pankroti väljakuulutamisest olemuslikult erinev. Kohus ei nõustu kaebaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2020.a otsusega asjas 3-19-1257, kus kohus oli kaebajaga sarnasel seisukohal. Kohus märgib, et viimati nimetatud kohtuasjas on vaidlus veel pooleli - MTA esitas kassatsioonkaebuse ja Riigikohus võttis selle menetlusse.
6. Vastustaja viitab põhjendatult sellele, et kohtupraktikas kasutatakse maksuvaidluses esialgse õiguskaitse kohaldamisel sageli argumenti, et maksuotsuse täitmise peatamine ei riiva avalikku huvi, kuna maksuvõla sissenõudmine lükkub üksnes edasi. See tähendab, et kohtupraktikas sisuliselt aktsepteeritakse tõlgendust, et esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal sundtäitmise aegumistähtaeg kulgeda ei saa. Kohtupraktikas peetakse sundtäitmise aegumise sätestamise eesmärgiks seda, et maksukohustuslasele saabuks tema maksuvõlgade ja nende sissenõutavuse osas ettenähtava aja jooksul õigusrahu ning ei toimuks eesmärgipäratut maksuvõlgade sundtäitmist. Praegu on tegemist olukorraga, kus sundtäitmise edasilükkamine ja seeläbi ka õigusrahu saabumise edasilükkamine oli kaebaja enda tahe - kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist ja maksuotsuse täitmise peatamist. Kaebaja valik oli mitte täita maksuotsust kohtuvaidluse ajal (kaebuse rahuldamise korral oleks tasutud summad kaebajale koos intressiga tagastatud), vaid taotleda esialgset õiguskaitset ja täita maksuotsus pärast kohtuvaidluse lõppemist. Sundtäitmise aegumistähtaja kulgemine kohtuvaidluse ajal on sellises olukorras ebaproportsionaalne avaliku huvi suhtes, milleks on maksuvõlgade sissenõudmine ja seeläbi riigi kulutuste rahastamise tagamine võimalikult suures ulatuses. Kohus märgib lisaks, et kaebuse kohaselt taotles kaebaja pärast punktis 1 nimetatud kohtuotsuse jõustumist maksuvõla tasumise ajatamist ning pärast esimese maksegraafiku kinnitamist taotles kolmel korral maksegraafiku pikendamist. Vastustaja rahuldas kõik need taotlused ning lähtus 5 maksegraafikute koostamisel ja pikendamisel ilmselgelt arusaamast, et maksuvõla sundtäitmine aegub 01.01.
7. Vastavate kokkulepete sõlmimisega aktsepteeris seda kaudselt ka kaebaja.
8. Iseenesest õige on kaebaja väide, et vaidlustatud otsuse pealkirjaks on „Vastuskiri“ ning selles puudub vaidlustamisviide. See aga ei tähenda, et vaidlustatud otsus ei vasta

§ 46nõuetele.

Vaidlustatud otsus on kirjalik ja sisaldab põhjendusi (

§ 46lg 2).

Otsus sisaldab

§ 46lõikes 3 nõutut.

Sh on otsuses kirjeldatud asjaolusid (faktiline alus) ning on viidatud asjakohastele seadusesätetele (õiguslik alus). Vaidlustatud otsuses on öeldud, et maksuotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg saabus 01.01.2021 ning seetõttu ei saa kaebaja taotlusi rahuldada (haldusakti andja otsustus). Dokumendis puudub

§ 46lg 4 ette nähtud vaidlustamisviide.

Kohtupraktikas ei peeta sellist puudust haldusakti tühistamise aluseks, küll võib see olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Kaebaja pöördus olenemata vaidlustamisviite puudumisest kohtusse tähtaegselt.

1. Kokkuvõttes tegi vastustaja maksuotsuse 25.05.2012 ning kohus peatas selle täitmise 29.06.
2. Maksuotsuse sundtäitmise aegumistähtaeg oleks alanud 01.01.2013, kuid ei saanud alata, kuna maksuotsuse täitmine oli peatatud ja selle sundtäitmine ei olnud võimalik. Esialgse õiguskaitse kehtivus lõppes kohtuotsuse jõustumisega 27.02.
3. Sundtäitmise aegumistähtaeg algas 01.01.2016 ja lõppes 01.01.
4. Kui nii, siis jättis vastustaja vaidlustatud otsusega õiguspäraselt rahuldamata kaebaja taotluse enammakse tagastamiseks. Enammakset ei ole tekkinud, kuna maksuvõla tasumine toimus enne sundtäitmise aegumist. Vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus. Sel juhul ei saa rahuldada ka kaebaja soovitud toimingute tegemiseks kohustamise nõuet.
5. Ka intressinõude tühistamist taotles kaebaja põhjendusel, et alates 01.01.2018 puudub põhivõlg. Kohus näitas eespool, et see ei ole õige, s.t kaebaja maksuvõlg ei lõppenud (osaliselt) sundtäitmise aegumisega (

§ 132lg 8).

Sel juhul ei ole aegunud ka intressi arvestamine. Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta alates maksuotsusega määratud maksusumma täieliku tasumise päevast (

§ 118

lg 1), ajatatud maksusumma korral üks aasta, arvates ajatamise ajakava lõppemise päevast (

§ 118lg 4).

Mõlemad eeltoodud kuupäevad on praeguses asjas 15.10.

2. Kaebaja vaidlustas intressinõude lisaks põhjendusel, et intressi summa ületab põhivõlga.

§ 119

lg 1 p 5 alusel intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja eeltoodud tingimust rikkunud. Kaebajale esitatud intressinõue kokku 183 323 eurot on küll suurem kui 25.05.2012.a maksuotsuses toodud maksuvõlg kokku ehk 157 611,42 eurot. Kuid intressinõue sisaldab ka muudelt maksuvõlgadelt arvutatud intressi (intress maksustamisperioodide veebruar 2015 ja hiljem käibemaksult ja tööjõumaksudelt ning maamaksult tl 31 pöördel, 32, 45 ja pöördel). Intressi suurus määratakse igalt maksukohustuselt eraldi. Näiteks käibemaksu puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu ning iga kuu eest tasumisele kuuluval käibemaksu summal on oma tasumistähtaeg ja tegeliku tasumise aeg, millest omakorda sõltub intressi suurus. Kaebaja ei ole välja toonud, millise konkreetse maksusumma puhul on intress võla suuruse 6 ületanud. Kohtule ei ole äratuntav et see mõne intressiarvestuses (tl 27 pöördel - 45) välja toodud maksusumma puhul eraldi võetuna nii oleks.

1. Seega ei anna kaebaja väited alust ka intressinõude tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
3. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 20.09.
4. a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 20.09.
5. a otsus Resolutsioon
6. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.11.
7. a otsus muutmata, täiendades otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
8. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. 7