(äriseadustik) § 3011 lg 1 p 4 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda.
lg 4 järgi aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad aktsiaseltsile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Eelmises lauses nimetatud õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Pooled ei vaidle, et OÜ MC esitas 26.06.2020 kostja juhatusele täiendavate otsuste eelnõu 30.06.2020 üldkoosolekule, mille sisuks oli valida nõukogu liikmeteks J. K., U. J., T. H. ja M. K. (dtl 39-40).
ja 4. lõikes sätestatud juhul peab aktsiaselts esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema koos juhatuse poolt täiendavate päevakorrapunktide kohta koostatud otsuste eelnõudega aktsionäridele kättesaadavaks viivitamata pärast nende esitamist aktsiaseltsile, kui need esitatakse aktsiaseltsile pärast üldkoosoleku toimumisest teatamist. Pooled vaidlevad, kas kostja rikkus 30.06.2020 aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korda, jättes OÜ MC esitatud otsuste eelnõud hagejale enne üldkoosoleku toimumist kättesaadavaks tegemata. 5.
lg 4 p 9 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata koht, kus on võimalik tutvuda juhatuse, nõukogu, aktsionäride ja audiitori esitatud otsuste eelnõudega ja aktsionäride esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta, ning nende dokumentidega tutvumise kord. Kohus tuvastab, et kostja juhatus edastas 19.06.2020 teate üldkoosoleku toimumisest 30.06.2020 (e-kiri dtl 8), teates oli märgitud, et aktsionäride esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta ja esitatud otsuste eelnõudega ning muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate dokumentidega (kui neid on) saab tutvuda aktsiaseltsi asukohas tööpäeviti eelnevalt kokkulepitud ajal (teade dtl 9-11). 6. Kohus leiab, et teade 30.06.2020 üldkoosolekust on kooskõlas
lg 4 p 9 ̶ selles on märgitud eelnõudega tutvumise koht (kostja asukoht) ja kord (tööpäeviti eelnevalt kokkulepitud ajal). Samuti on teates viidatud aktsionäri õigusele esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Teates on koosoleku esimese päevakorrapunktina nimetatud nõukogu liikmete valimine. Tutvunud teatega, ei saanud seega hagejale tulla üllatusena, et teine aktsionär võib kasutada õigust esitada eelnõud täiendavate kandidaatide valimiseks kostja nõukogu liikmeteks. 7. Kohus leiab, et ühing saab olla rikkunud
lg 6 sätestatud kohustust eelnõude kättesaadavaks tegemiseks olukorras, kus koosoleku kokkukutsumise teatelt puuduvad
lg 4 p 9 nimetatud andmed või juhul, kui aktsionäril ei ole võimalik eelnõudega 3 tutvuda teatel märgitud kohas või korras. Käesoleval juhul vastas teade nõuetele ning hageja ei ole väitnud, et ta oleks pöördunud kostja poole leppimaks kokku eelnõudega tutvumise ajas kostja asukohas, nagu oli märgitud teatel, kuid talle tutvumist ei võimaldatud. Seetõttu ei oma ka tähendust tõendid kostja juhatuse liikme liikumise kohta kostja asukohas (dtl 74-76, 84-88 ja 15.02.2021 menetlusdokumendi lisaks olev videosalvestis), mille hageja on esitanud tõendamaks, et eelnõud kostja asukohas viivitamata pärast nende esitamist kättesaadavad ei olnud. Samuti ei oma tähendust kostja tööajad (dtl 67), kuivõrd vaidlus puudub, et hageja ei avaldanud soovi tulla kostja asukohta dokumentidega tutvuma mistahes ajal. 8. Kohus nõustub kostjaga, et seadusest ei tulene kohustust lisaks koosoleku teate saatmisele täiendavalt teavitada, kui aktsionärid on esitanud eelnõusid otsuste vastu võtmiseks. Sellist kohustust ei tulene ka kostja põhikirjast (dtl 24-26). Olukorras, kus teatel on juhitud tähelepanu eelnõude esitamise õigusele ja tähtajale, polnud hagejal põhjust eeldada, et täiendavaid eelnõusid ei esitata. Kohus nõustub kostjaga ka selle osas, et hageja õigus esitada omalt poolt täiendavaid kandidaate ei seondu sellega, kas ja kuidas kasutab teine aktsionär oma õiguseid. Mõlemal aktsionäril oli soovi korral võimalik esitada eelnõusid sama tähtaja jooksul. Hageja ei võinud mõistlikult eeldada, et täiendavad eelnõud, kui selliseid esitatakse, edastatakse talle viivitamata e-posti teel, kuna koosoleku kokkukutsumise teatel oli täiendavate eelnõudega tutvumise kord märgitud teisiti. Välja ei ole toodud, et hageja, saades kutse 30.06.2020 koosolekule, oleks vastu vaielnud kutsel märgitud dokumentidega tutvumise korrale. 9. Kohus asub seisukohale, et 30.06.2020 aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisel kokkukutsumise korda ei rikutud. Kohus jätab hagi rahuldamata. 10. Teavet 30.06.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise kohta ei sisalda 22.04.2020 nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade (dtl 12), OÜ MC registrikaart (dtl 47), poolte ekirjavahetus pärast koosoleku toimumist (dtl 21-23), 16.07.2020 nõukogu koosoleku protokoll (dtl 77-83). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 11. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 12. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja 15.02.2021 ja täiendavalt 01.03.2021. Nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud menetluskulu 3 655 eurot (käibemaksuta), millele lisandub 1 418,5 eurot. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust menetluses. Kostja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga: Toimingud Aeg (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.