Obsah (8)

§ 501§ 8§ 114§ 65§ 218§ 1§ 481§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Ringkonnakohus Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 4. oktoober 2022 Tsiviilasja number 2-21-9034 Tsiviilasi Vaid

) § 501 lg-st 2 tulenevalt raha sissenõudjale üle kanda, vaid tal oli

§ 501lg 6 järgi kohustatud selle summa tagastama.

Täitur ei ole pärast

1. aprilli 2021 tema ametialasele kontole laekunud raha võlgnikule tagastanud. Kuna
2. aprilli
3. a seisuga ei olnud sisse nõudmata jäänud summa 141 eurot 23 senti, ei arvestatud tasuotsuses nõude suurust ega määratud sellelt täituri tasu õiguspäraselt. Täitur edastas sissenõudjale ja võlgnikule erinevaid andmeid võlgnetava nõude suuruse kohta. 1.4.
4. Võlgnik ei nõustu täituri seisukohaga
5. mai
6. a otsuses, mille järgi oli võlgniku
7. mai
8. a kaebuse eesmärk vaidlustada
9. veebruari
10. a arestimisakt. Võlgnikul ei olnud sel hetkel mistahes andmeid kõnealuse akti olemasolu või õiguspärasuse kohta. Lisaks tõlgendas täitur arestipandiõiguse sätteid ebaõigesti, et vältida pärast
11. aprilli 2021 laekunud raha tagastamist võlgnikule. Täituri arvates lõpeb arestipandiõigus nõude täitmisega või täitemenetluse lõpetamisega. Praegusel juhul lõpetati täitemenetlus sissenõudja nõude osas
12. aprillil 2021, kuid nõue täideti
13. aprillil
14. Täituri põhjenduste järgi on sissenõudja arestipandiõigus seega lõppenud kolmanda isiku (täituri) poolt nõude täitmise tõttu
15. aprillil 2021, kuid oleks igal juhul lõppenud
16. aprillil 2021 täitemenetluse lõpetamisega. Pärast
17. aprilli 2021, kui täitur nõude täitis muutus kontol olev raha täitemenetluse tulemiks. Kuna täitur oli kolmanda isikuna oma võla võlgniku suhtes täitnud, ei olnud võlgnikul täituri vastu enam nõuet. Järelikult puudusid ka arestitud nõue ja pandiga tagatud nõue. Kuna täitur tegi
18. aprillil 2021 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta, ei olnud sissenõudjal enam pandiga tagatud nõuet, mistõttu ei ole ka viide tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 1451 lg-le 1 asjakohane. Täitemenetluse seadustik on eriseadus tsiviilseadustiku üldosa seaduse suhtes. Täituri kontole laekunud tulemi osas tuleb lähtuda

§ 501lg-st 6 3 ning laekunud raha võlgnikule tagastada. Kui nõustuda täituri käsitlusega Ts

ÜS § 1451 lg 1 koosmõjust

§ 501

lg-ga 6, muutuksid

§ 501

lg-d 2 ja 6 sisutühjaks, kuna arest jääks kehtima ka pärast nõude täitmise aegumist ning nõudeid võiks täita tähtajatult. Lisaks kandis täitur vaidlusaluse summa enda ametialasele kontole vabatahtlikult.

§ 501lg-te 2 ja 6 järgi kohustub täitur tagastama vabatahtlikult makstud raha.

1.

1. Täituri
2. aprilli
3. a otsust täiteasja lõpetamise kohta ei ole vaidlustatud. Seega on täiteasi sissenõudja nõude osas lõppenud. Lisaks puudub alus

§ 501

lg-te 2 ja 6 kohaldamata jätmiseks Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 152 alusel, sest puudub vastuolu PS §-ga 10 ja § 13 lg-ga

2. Täitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Täitur ei vaidlustanud võlgniku esitatud faktilisi asjaolusid. Täitur leidis, et oluline on küsimus, kuidas tõlgendada TsÜS § 1451 lg-t 1 ja

§ 501lg-d 2 ja 6.

Pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Teisalt peaks täitur tagastama võlgnikule viie tööpäeva jooksul pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist raha, mis laekub täituri ametialasele kontole aegumise avalduse läbivaatamise ajal. Täitur leidis, et nõude aegumine arestipandiõigust ei lõpeta ning seetõttu on sissenõudjal õigus sellele rahale, mis on laekunud võlgniku avalduse menetlemise kestel. Sissenõudjal oli arestipandiõigusega tagatud nõue aegumise kohaldamise ajal. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Aegub seejuures täitedokumendist tulenev nõue. TsÜS § 157 lg 1 ja § 1451 lg 1 on materiaalõiguse normid, mida menetlusnormiga (

§ 501lg 2 ja 6) muuta ei saa.

Sätete vahekorda ei määra üld- ja erinormi vahekord, vaid sätete omavaheline asukoht õigusaktide süsteemis. Kui tsiviilseadustiku üldosa seadus määrab ühe õiguse (pandiõiguse) sisu, ei saa õigust lõpetada sättega, mis on mõeldud selle õiguse rakendamiseks või maksmapanekuks (täitemenetluse seadustik). See oleks vastuolus õigusselguse põhimõttega (PS § 10 ja § 13 lg 2). Sissenõudja peab olema teadlik, et TsÜS § 1451 lg 1 teatud juhtudel ei kohaldu. Sissenõudja ei teadnud, et

§ 501lg 6 kohaldamisega kaotab Ts

ÜS § 1451 lg 1 mõju.

§ 501lg 2 ja 6 on põhiseadusega vastuolus.

Täitur taotles PS § 152 alusel nende sätete kohaldamata jätmist. Kuna täitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (

§ 8lg 1), rikuvad need sätted tema õigusi.

Tõlgendades

§ 501

lg-t 6 võlgniku poolt pakutud viisil, jääb sissenõudja ilma õigusest nõude rahuldamisele ja täitur ilma oma tasust, st ilma PS §-s 32 sätestatud õigusest omandi puutumatusele ja võrdselt kaitstusele. Ebaselge õigusakt on käsitatav riigivõimu omavolina. Eelistada tuleks tõlgendust, et mõlemad sätted jäävad võimalikult suures ulatuses kehtima ja vastuolu põhiseadusega ei ole. Siinjuures vajab kaitset nii võlgniku õigus nõude aegumisele kui sissenõudja õigus (aresti)pandile sõltumata nõude aegumisest. Selline TsÜS § 145 1 lg 1 koosmõju

§ 501

lg-tega 2 ja 6 ei muuda

§ 501lg-d 2 ja 6 sisutühjaks ning eesmärgituks.

Pandi mitteaktsessoorsus on üks asjaõiguse põhimõtteid. Eelistada tuleb

§ 501

lg-te 2 ja 6 sellist tõlgendust, et need reguleerivad käitumist nõude vabatahtliku täitmise korral. Täituril on kohustus võlgnikule raha tagastada vaid siis, kui ametialasele kontole maksis raha võlgnik või kolmas isik vabatahtlikult, ilma arestimiseta. Ka praegune makse on tehtud sundtäitmise tulemusel (

§ 501

lg 2), sest täitur on teinud täitmisteatega võlgnikule ettepaneku täita nõue vabatahtlikult. 4 Arestipandiõigus ei jää tähtajatult kehtima. Arestipandiõigus on ühe isiku õigus teise isiku olemasolevale varale. Kui vara on arestitud, see realiseeritakse ning sellega lõpeb ka arestipandiõigus. Arestipandiõigus jääb tähtajatult kehtima vaid siis, kui eeldada, et täitur käitub

§ 8

lg 1 vastaselt ega võta viivitamata tarvitusele kõiki seadusega lubatud abinõusid täitedokumendi täitmiseks. Arestipandiõigus kehtib vaatamata sellele, et rahalise nõude arestimise ajaks ei olnud arestitud nõude summa veel teada. Nõue oli piisavalt identifitseeritav. Täituri kohustus tasuda võlgnikule menetluskulude katteks raha tekkis siis, kui jõustus kohtulahend, millega jäid menetluskulud täituri kanda. Lisaks möönab võlgnik, et ta ei ole nõude arestimist vaidlustanud. Kui kohus täituri

§ 501

lg-te 2 ja 6 tõlgendusega ei nõustu ja leiab, et neid sätteid tuleb kohaldada võlgniku poolt märgitud viisil kohaldada, tuleb need jätta PS § 152 alusel kohaldamata vastuolu tõttu PS §-ga 10 ja § 13 lg-ga

1. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus rahuldas
3. jaanuari
4. a määrusega kaebuse, tühistas täituri
5. aprilli
6. a ja
7. mai
8. a otsused ning kohustas täiturit tagastama võlgnikule täiteasjas pärast
9. aprilli 2021 täituri ametialasele kontole laekunud raha 1462 eurot. Menetluskulud jättis maakohus täituri kanda ning mõistis täiturilt võlgniku menetluskulude katteks välja 1995 eurot koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. 3.
10. Määruse kohaselt kandis täitur 1408 eurot enda ametialasele kontole
11. aprillil
12. Võlgnik oli esitanud täiturile aegumise avalduse
13. aprillil
14. Võlgniku vastu suunatud nõue ei saanud väheneda enne aegumise avalduse esitamist. Oluline on ka see, et menetluskulude rahalist suurust ei määratud kindlaks põhimenetluse ajal, vaid need määras kindlaks pärast asja lahendamist maakohus
15. aprillil 2021 tehtud määrusega. Võlgnik esitas menetluskulude nimekirja kohtule
16. aprillil 2021 ehk pärast asja sisulist lahendamist. Täituril tekkis kohustus tasuda võlgnikule raha maakohtu
17. aprilli
18. a määruse, mitte ringkonnakohtu
19. veebruari
20. a määruse alusel. Maakohus ei nõustunud täituri tõlgendustega TsÜS § 1451 lg 1 ja

§ 501lg-te 2 ja 6 kohta.

Täitur ei selgitanud, millel põhineb tema kohustus tagastada võlgnikule raha ainult siis, kui täituri ametialasele kontole maksis raha võlgnik või kolmas isik vabatahtlikult. Ka ei ole täitur piisavalt põhistanud, mille alusel peaks tema jaoks ebaselget õigusakti tõlgendama riigivõimu omavolina. Kohtule ei ole teada, et sissenõudja oleks aegumisele vastu vaielnud. Samuti ei ole täituri põhjendused piisavad, et hinnata seaduste vastuolu põhiseadusega. Kohus nõustub võlgnikuga, et

§ 501

lg-st 6 tuleneb, et seadusandja tahe on olnud tagastada võlgnikule täitemenetluse lõpetamise korral mitte ainult vabatahtlikult tasutu, vaid ka sundtäitmise tulemusena laekunud raha. See hõlmab arestitud nõude laekumist täituri ametialasele kontole. Seega on väär täituri tõlgendus, nagu kuuluks tagastamisele vaid vabatahtlikult makstud raha. Arestipandiõigus lõppes 28. aprillil 2021, kui kolmas isik kandis täitmiseks 1408 eurot täituri ametialasele kontole. Aegumise kohaldamise ajal ei olnud sissenõudjal arestipandiõigusega tagatud nõuet ning TsÜS § 157 lg 1 ja TsÜS § 1451 lg 1 koostoimel ei ole seega tähtsust. Arestitud nõude täitmiseks tasutud rahast sai täitemenetluse tulem. Täituri kontole laekunud tulemi osas tuleb lähtuda

§ 501lg-s 6 sätestatust ning laekunud raha võlgnikule tagastada.

Kuna

1. aprillil 2021 ei olnud rahuldamata osa 141 eurot 23 senti, ei ole kohtutäituri
2. aprilli
3. a otsus nõude suuruse arvestamise ning täituri tasu määramise osas õiguspärane ning see tuleb tühistada. Tühistada tuleb ka
4. mail 2021 5 tehtud otsus, sest täituri põhjendused ei ole õiguspärased. Täitur peab tagastama võlgnikule 1462 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Täitur esitas
6. veebruaril 2022 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta võlgniku kaebus kohtutäituri
7. aprilli 2021 ja
8. mai
9. a otsuste peale rahuldamata. Täitur leiab, et
10. veebruari
11. a rahalise nõude arestimise akt on kehtiv ning selle alusel arestitud raha kuulub sissenõudjale. Seda vaatamata asjaolule, et arestimisakti koostamise ajal ei olnud nõude täpne suurus teada ning raha laekus täituri ametialasele kontole pärast seda, kui võlgnik oli taotlenud aegumise kohaldamist. Arestimisakt kehtib

§ 114lg 5 järgi ka võlgniku tulevikus tekkiva nõude kohta.

Nõude arestimisaktis peab

§ 114lg 1 p 2 kohaselt olema märgitud vaid arestitava nõude üldine kirjeldus.

Asjaolu, et arestimisaktis ei ole märgitud kindlat summat, ei mõjuta arestimise kehtivust. Kuna võlgnik ei ole arestimisakti vaidlustanud, ei saa olla küsimust selles, millal raha tasumise kohustus tekkis. Asjakohane ei ole ka küsimus selle kohta, kas nõude võis lugeda vähenenuks enne aegumise avalduse esitamist. Arest hakkas kehtima arestimisakti tegemisest 26. veebruaril 2021. Maakohus leidis ebaõigesti, et arestipandiõigus oli täitemenetluse lõpetamisel lõppenud. Küsimus on selles, kas raha tuleb kanda võlgnikule või sissenõudjale ning millest lähtudes määrata täituri tasu.

§ 501lg 6 sätestab, et raha tuleb kanda võlgnikule, Ts

ÜS § 1451 lg 1 kohaselt ei mõjuta aga aegumine pandiõiguse (sh arestipandiõiguse) kehtivust. TsÜS § 145¹ lg 1 sätestab, et pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Maakohus jättis põhjendamatult sellega arvestamata. Maakohus käsitles arestipandiõiguse lõppemise aega formaalselt, et vältida küsimust TsÜS § 1451 lg 1, § 157 lg 1 ja

§ 501lg 6 koostoime kohta.

Arestipandiõigus kuulub

§ 65

lg 1 kohaselt sissenõudjale ja lõpeb täitmisega õigustatud isikule, mitte arestitud summa laekumisega kohtutäituri ametialasele kontole. Kohtutäitur vaidlustab ka maakohtu resolutsiooni p-s 4 sisalduva ettekirjutuse. Kohtu pädevus

§ 218

lg 1 alusel kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel piirdub õigusega hinnata kohtutäituri otsuste seaduslikkust. Kohtul ei ole

§ 1

mõttes pädevust kirjutada kohtutäiturile ette, mida ta peab täitemenetluses tegema.

1. Võlgnik palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud täituri kanda, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 kohaselt tuleb tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 4, milles maakohus kohustas kohtutäitur Janek Pooli tagastama Andres Alamaale 1462 eurot, mis laekus täiteasjas nr 171/2001/607 kohtutäitur Janek Pooli ametialasele kontole pärast
4. aprilli
5. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab võlgniku kõnealuse taotluse läbi vaatamata ning kohustab täiturit võlgniku
6. mai
7. a kaebust uuesti läbi vaatama. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kohtutäituri määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 6
8. Asja materjalidest nähtuvalt esitas võlgnik
9. aprillil 2021 täiturile

§ 481

lg 1 ps 1 nimetatud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (tl-d 13– 14). Praeguses menetluses puudub vaidlus selle üle, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud (TsÜS § 157 lg 1). Ka sissenõudja ei ole nõude täitmise aegumisele ega täitemenetluse lõpetamisele vastu vaielnud (tl-d 17 ja 20). Võlgniku avalduse läbivaatamise ajal

1. aprillil 2021 on täituri ametialasele kontole laekunud raha
2. veebruari
3. a rahalise nõude arestimisakti alusel (tl 22). Eelnimetatud rahalise nõude arestimise aktiga arestis täitur võlgniku nõude täituri vastu, mis tuleneb Tartu Ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a määrusest tsiviilasjas nr 2-20-8664 ning millega jäid menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus täituri kanda (tl-d 7–11, 12). Samas ei määratud kõnealuse ringkonnakohtu määrusega võlgniku menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt määras maakohus menetluskulud kindlaks ja mõistis täiturilt võlgniku kasuks välja 1408 eurot
6. aprilli
7. a määrusega, mis jõustus
8. mail
10. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ekslikult kohustanud täiturit tagastama võlgnikule täiteasjas pärast
11. aprilli 2022 täituri ametialasele kontole laekunud raha (1462 eurot). Kuigi formaalselt saab menetlusosaline

§ 218

lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille täitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk üldiselt saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise

§ 218lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka täituri algse otsuse.

Kohtul on seega õigus tühistada nii kaebuse kohta

1. mail 2021 tehtud otsus kui ka algne
2. aprilli
3. a tasuotsus. Põhjendatud on aga kohtutäituri väide, et kohus ei saa algse tasuotsuse tühistamise korral ise täituri asemel uut otsust teha ega kohustada täiturit tagastama võlgnikule raha (vt Riigikohtu
4. juuni
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus kohustas kohtutäiturit võlgnikule raha tagastama. Ringkonnakohus jätab võlgniku sellekohase taotluse läbi vaatamata ja kohustab kohtutäiturit vaatama uuesti läbi võlgniku
6. mai
7. a kaebus.
8. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas maakohtu määruse põhjendustega ning neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei korda. Maakohus leidis põhjendatult, et võlgniku kaebus kohtutäituri otsuste peale tuleb rahuldada. Vastusena kohtutäituri määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri tõlgendusega

§ 501lg 6 ja Ts

ÜS § 1451 lg 1 koostoime kohta ning leiab, et maakohus ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. 11.1. Olukorras, kus võlgnik esitab täiturile

§ 481

lg 1 p-s 1 nimetatud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, ei vaata täitur avaldust õiguslikult läbi, sh ei ole tal üldjuhul täitemenetluse lõpetamise osas kaalutlusõigust. Täitur tuvastab üksnes täiteasja aegumisega lõpetamise

§ 481lg 1 p-des 1–3 sätestatud eelduste olemasolu või nende puudumise.

Kuna praeguses asjas ei ole vaidlust

§ 481

lg 1 pdes 1 – 3 nimetatud nõude täitmise aegumise eelduste olemasolu üle, oli täitur kohustatud täitemenetluse otsusega lõpetama ja ühtlasi vara viivitamata aresti alt vabastama (

§ 501lg 3, § 50 lg 1 ja § 49 lg 1).

11.

1. Kuna täitur oli kohustatud täitemenetluse lõpetama, ei saanud ta võlgniku avalduse läbivaatamise ajal, s.o pärast
2. aprilli 2021 täituri ametialasele kontole laekunud raha jaotada, lugeda sissenõudja nõuet selle arvelt vähenenuks ega arvestada 7 seda enda tasu katteks. See oleks vastuolus

§ 501

lg-test 2, 6 ja 7 tulenvaga, mille kohaselt ei kanna kohtutäitur avalduse esitamisest kuni täitemenetluse lõpetamise otsustamiseni tema ametialasele kontole laekunud raha sissenõudjale (ega tagasta seda ka võlgnikule). Viidatud sätete üks eesmärk on vältida uusi vaidlusi sissenõudjalt alusetult saadud raha tagastamiseks pärast täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu. Täitemenetluse lõpetamisel

§ 481

lg 1 alusel, tuli täituril tagastada raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul pärast täituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja möödumist (

§ 501lg 6).

Eelnevat ei mõjuta asjaolu, et raha laekus

1. veebruari
2. a rahalise nõude arestimisakti alusel, mida võlgnik ei olnud vaidlustanud. Asjakohane ei ole ka küsimus sellest, kas raha laekumine täituri ametialasele kontole
3. aprillil 2021 lõpetas arestipandiõiguse. Nõude täitmise aegumine välistas võimaluse viia läbi täitemenetlus (sh jaotada raha sissenõudja nõude ja kohtutäituri tasu katteks) pärast
4. aprilli 2021, mil võlgnik esitas avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. 11.
5. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur on ekslikult seisukohal, et käesolevas asjas kohaldub TsÜS § 145¹ lg 1.

§ 481

lg 1 p-des 1–3 nimetatud eelduste täidetuse tõttu pidi täitur täitemenetluse täitmise aegumise tõttu lõpetama. Täitemenetluse lõpetamisel peab täitur arestitud vara

§ 49lg 1 esimese lause järgi aresti alt viivitamatult vabastama.

Aresti lõppemisega lõppeb ka vara arestimisel tekkinud arestipandiõigus. Kuna TsÜS § 1451 kohaldub üksnes pandiga tagatud nõude aegumise korral ning arestipandiõigus täitemenetluse lõppemisega lõppeb, ei saanud kohtutäitur pärast

1. aprilli 2021 sundtäitmist jätkata. Maakohus tühistas eeltoodut arvestades põhjendatult kohtutäituri
2. aprillil 2021 ja
3. mail 2021 tehtud otsused. 11.
4. Kohtutäitur peab võlgniku kaebuse uuel läbivaatamisel tegema põhjendatud otsuse pärast
5. aprilli 2021 laekunud raha võlgnikule tagastamise kohta, arvestades ringkonnakohtu tõlgendust selle kohta, et

§ 501lg 6 kohaldub ning Ts

ÜS § 1451 lg 1 ei kohaldu. Ringkonnakohus lisab, et täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta

§ 481lg 4 järgi võlgnikku täitekulude kandmisest.

Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on täituril KTS § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kuna täituril puudus praegusel juhul õigus pärast

1. aprilli 2021 täituri ametialasele kontole laekunud raha jaotada (sh selle arvelt vähendada sissenõudja nõuet ja arvestada seda täituri tasu katteks), peab täitur võlgniku
2. mai
3. a kaebuse uuel läbivaatamisel ja uue tasu otsuse tegemisel võtma arvesse sissenõudmata jäänud summat
4. aprilli
5. a seisuga (arvestamata täituri ametialasele kontole pärast
6. aprilli 2021 toimunud laekumisi) ning arvestama sellelt summalt põhitasu kuni pooles ulatuses.
7. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 172 lg 10 kohaselt puudutatud isiku ehk kohtutäituri kanda, sest võlgniku kaebus kohtutäituri otsuste peale põhiosas rahuldatakse. 12.
8. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 8 Maakohus on hinnanud võlgniku esindaja poolt maakohtu menetluses kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning leidnud, et põhjendatud on kohtutäiturilt välja mõista 1995 eurot. Määruskaebuses ei ole neid maakohtu järeldusi vaidlustatud. 12.
9. Avaldaja esitas
10. septembril 2022 menetluskulude nimekirja avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus 180 eurot (sh käibemaks), mis koosnevad lepingulise esindaja kulust. Avaldaja esindaja on osutanud õigusabi tunnitasuga 150 eurot (lisandub käibemaks) ning teinud järgmised toimingud: kohtutäituri määruskaebusega tutvumine (0,25 tundi),
11. veebruari 2022 kohtunõudele vastamine (0,25 tundi), menetluskulude nimekirja ja seisukoha koostamine vastaspoole menetluskulude kohta (0,5 tundi). Avaldaja kinnitab et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). 12.
12. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude nimekirja kohta tähtaegselt seisukohta ei esitanud. 12.
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse sisu ja mahtu ning avaldaja poolt sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades on 180 eurot (sh käibemaks) avaldaja menetluskuludena ringkonnakohtus TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 150 eurot (lisandub käibemaks) TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud ega ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuna ringkonnakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, tuleb puudutatud isikult (kohtutäiturilt) avaldaja (võlgniku) kasuks välja mõista 1995 eurot (käibemaksuga) menetluskuludena maakohtus ning 180 eurot (käibemaksuga) menetluskuludena ringkonnakohtus, seega kokku 2175 eurot. 12.
14. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. 12.
15. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks 9 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest