2. Jätta hageja ja kolmanda isiku menetluskulud kostja kanda. 3. Välja mõista OÜ-lt Maxprofit Jambe Cachucua OÜ kasuks menetluskulude katteks riigilõivu 1315 €, tõendi saamise kulu 340 €, lepingulise esindaja kulusid 1375 € ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni nende hüvitamiseni. 4. Jätta OÜ Maxprofit menetluskulud 2250 € tema enda kanda. 5. Jätta Arendus Block OÜ menetluskulude suurus kindlaks määramata kulude puudumise tõttu. II Määrata otsuse täitmise viis ja kord 7. OÜ -l Maxprofit tuleb tasuda otsuse resolutsiooni punktides 1, 3 märgitud summad ja viivis Arendus block OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (SEB Pank). Edasikaebe kord, tähtaeg Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Tingkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 2019.a. aprillis tellis hageja kostjalt Paelille tee 7 ja Paelille tee 5 asuvate elamutele välis- ja siseuksed. Hageja tellis kokku 10 välisust „Steel“, 10 abihoone välisust ´Tehnik´ ja 60 siseust mudelid ´538´ja ´509´. Kogu tellimuse maksumus oli 24230,03 eurot (koos käibemaksuga, lisa 2), millest hageja tasus kostjale 19230,03 €, kuid pidas kinni 5000 € paigaldatud uste puuduste kõrvaldamise tagatisena. Mitu kuud pärast välisuste paigaldamist, ilmnesid puudused: kõikidelt välisustelt hakkas värv maha tulema ja tekkis rooste. Hageja saatis kostjale sellekohase pretensiooni 07.02.20 ja nõudis puuduste kõrvaldamist. Kostja värvis roostes uksed üle, kuid see ei andnud püsivat tulemust ja välisustes tekkisid samad puudused. 17.04.202 esitas hageja uuesti kostjale nõude välisustes tekkinud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja lubas kõrvaldada puudused kohe pärast eriolukorra lõppemist. 09.06.2020 pöördus hageja uuesti kostja poole, paludes kõrvaldada tekkinud puudused, mis ajaga ainult süvenesid, mille peale vastas kostja, et (
Kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi, mis seisnes hagejale lepingutingimustele mittevastavate uste müümises. Kuna kostja rikkus oma kohustust, on hagejal on õigus rakendada
Kostja rikkumine ei ole vabandatav ning kooskõlas
Hageja nõudis korduvalt kostjalt müügilepingu täitmist, paludes kostjat parandada või asendada kahjustatud uksed kooskõlas
Kuna kostja ei parandanud või ei asendanud kahjustatud uksi, on tegemist kostjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega
Kostja tegevusetuse tegevuse tõttu tekkis hagejal
lg 1 järgi hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju (
lg 3), 3 mis seisneb vanade uste demonteerimise ja uute uste paigaldamises kuludes (18 000 eurot – 5000 eurot, mida hageja jäi tasumata kostja esitatud arve alusel). Kuna kostja pole oma kohustusi täitnud, sest ei kõrvaldanud välisustel esinenud puudusi mõistliku aja jooksul, tekkis hagejal kahju hüvitamise nõudeõigus
alusel.
¹ kohaselt juhul, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Käesoleva hagiavaldusega hageja nõuab kostjalt välja kahju hüvitise 13 000 € sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist summas 40 €. Kahju hüvitamise nõue on rahaline nõue. Hagejal on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. 16.10.2020 esitatud kahjunõudes andis hageja kostjale tähtaja kahju hüvitamiseks kuni 23.10.2020 Kostja pole tasunud nimetatud tähtajaks hüvitamisele kuuluvat summat 13 000 €. Järelikult muutus kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks 24.10.2020 ning sellest kuupäevast alates tuleb arvestada viivist. Kuna viivisemäär ei ole poolte vahel eraldi kokku lepitud, tuleb viivisemäära arvutamisel lähtuda
lg 1 teisest lausest sätestatust, ehk viivise määraks on seadusjärgne intressimäär. Hagi esitamise päevaks on see 110,82 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kooskõlas TsMS-i § 367 on hagejal õigus esitada viivisenõue selliselt, et kohus mõistaks viivised välja alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja kohtuotsuse tegemisest kuni nõuete täitmiseni kindla summana
lg 1 sätestatud määras ning kohtuotsuse tegemisest kuni nõuete täitmiseni
08.02.21 kohtule esitatud avalduses märkis, et nõustub kostjaga selles, et on valesti näidanud kostjale tasutud summade seose kostja poolt esitatud arvetega, kuid vaidleb vastu sellele, et ei pidanud tagatisena kinni 5000 €. Hagiavalduse juurde lisatud arve näol summas 24230,03 eurot (hagiavalduse lisa 2) oli tegemist kostja esialgse hinnapakkumisega, mis hiljem kuulus muutmisele vastavalt poolte kokkuleppetele. Hageja esitas ekslikult hagiavalduse juurde vale arve. Lisaks välisustele, ostis hageja kostjalt ka abihoone uksi (kokku 10
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 13 000 € alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, viivist
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 20 000 € alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõuete täitmiseni ja kohustada kostjat tasuma väljamõistetud summad kolmandale isikule kui hageja eriõigusjärglasele. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras. Menetluskulud tuleb samuti tasuda kolmanda isiku arvele. KOLMAS ISIK HAEGJA POOLEL ei ole nõudeid esitanud, tõendeid esitanud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kulud hageja kanda. Hagi kohaselt tellis hageja kostjalt uksi, tellimus oli 24230,03 €, hageja on väidetavalt tasunud 19230,03 € ja kinni pidanud 5000 €. Arvestus on arusaamatu, kuna hageja maksis Paelille 7, 5 eest 22643,98 € (mitte 19230,03 eurot). Hagejal oli probleeme 5000 € tasumisega siis, kui kostja esitas tasumiseks arve 82 13.06.20 21669,32 €, milles on märgitud, et seisuga 01.12.2019 on hageja kostjale tasunud 16669,32 eurot ja tasuda on veel 5000 € (lisa 2). Hageja maksis kostjale 5 13.06.2019 50% ettemaksu summas 10834,66 eurot. Teise osamakse kohta, 29.08.2019.a. summas 834,66 €, on hagejal märkus „jääb tasuda 10000 EUR“ (lisa 4). Kolmanda osamakse kohta 13.09.2019 on märkus „jääb tasuda 5000 EUR“ (lisa 5). Seega ei ole õige hageja väide, et ta pidas kinni 5000 € paigalduste puuduste kõrvaldamiseks tagatisena. Kostja teatas e-kirjaga hagejale, et kõrvaldab Paelille tee 7 ja Paelille tee 5 puudused alates 24.02.2020, mida kostja ka tegi kõigile korteritele, kelle omanikega oli võimalik kontakti saada ja tööde teostamise sobivas ajas kokku leppida. Selle kinnituseks koostati korteri omanikega teostatud tööde aktid, milles korteriomanik ja kostja kinnitasid, et kostja kõrvaldas sisemiste- ja välisuste puudused kooskõlas garantii kokkuleppega, tasuta. Kinnisvara omaniku esindaja võttis teostatud tööd vastu ja pretensioone ei ole. Selle kohta on koostatud kümme akti (Paelille 5-1,4,5, Paelille 7-1, 2, 3, 4, 5 (lisad 7-14). Hageja ei ole valinud puuduste kindlakstegemiseks sõltumatut eksperti ega ole esitanud akti, fotodest pole võimalik aru saada, millal need on tehtud ja kus need on tehtud. 09.06.20 teatas kostja, et käis objektil, kõrvaldas puudused, mis olid 9 boksil 10-st ja korteriomanikel ei olnud pretensioone. Hageja lubas ära tasuda 5000 €. Hageja ei tasunud võlga ära, kuid jätkas nõuete esitamist. Referte Group OÜ hinnapakkumine nr 201001 on tehtud Izi Trade OÜ-le mitte hagejale, see on ka aegunud. Sellel pakkumisel ole seost hagejaga ega objektidega. Alusetud on hageja viited sellele, et uksed on tehtud tehnoloogiat rikkudes. Hageja esitatud asjatundja arvamus, mis on koostatud alles 05.01.21, hageja väiteid ei tõenda. Kostja kasutas uste korrigeerimiseks Eestis ehituskauplustes müüdavat tavapärast metallivärvi. Peale 2020.a. veebruari oli, kui kostja oli teinud tööd, olid uksed saanud kahjustada teiste isikute poolt, seda tõendab ka ekspertiisi lk. 14 juba üksnes seetõttu, et üksi korteriomanik poleks sellise ukse kohta allakirjutanud aktile, et tal ei ole kostja töö osas pretensioone. Majade vundamendid on ehitatud ebakorrektselt, need vajusid. Sellise ebaühtlase vundamendi vajumise tagajärjel ei tekkinud ainult viltused ukseraamid vaid ka praod seintesse, mida kostja on isiklikult näinud ja milliste olemasolust kurtsid ka korteriomanikud kostjale. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja on edastanud eksperdile ebatäpset infot, sest uste paigaldust alustati mais 2019.a., kuid lõpetati alles augustis 2019.a. Mitte mingit 2 aastast garantiikokkulepet ei ole olemas. Kostja edastas hagejale kõik sertifikaadid tellitud uste kohta ja edastab kohtu kaudu sertifikaadid. Kostja ei nõustunud hageja nõude suurendamisega. Hageja ootas liiga kaua enne kui mõistis, et uksi ei saa parandada, seega suurenes kahju. Seega on arusaamatu, miks võeti uued hinnapakkumised alles 2022.a. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kõigepealt käsitleb kohus otsuses asjas kohalduvaid õigusnorme (I), siis vaidlustamata asjaolusid (II), siis lahendab nõuded ja hagi tagamise küsimuse (III) ja seejärel võtab seisukoha menetluskulude kohta (IV) 6 I
leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1, 2 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 3 ja 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ning § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
lg 1, 2 järgi võib olla varalina kahju otsene varaline kahju ja lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 2 I lause sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid, lg 2 p 1 järgi ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal 7 ei ole kokkulepitud omadus.
lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga ning lg 2 järgi kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga.
lg 1 I lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.
223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. II Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: o 2019.a. aprillis ostis hageja kostjalt Paelille tee 7, ja Paelille tee 5, asuvate elamutele välisja siseuksi. Hageja ostis kokku 10 välisust „Steel“, 10 abihoone välisust ´Tehnik´ ja 60 siseust mudelid ´538´ja ´509´. o Kogu tellimuse maksumus oli 25019,32 eurot. o Hageja jättis kostjale maksmata 5000 € o 01.12.20 seisuga on seadusjärgne viivis vastavalt 110,81 €. o Hageja tegi 16.10.20 avalduses kostjale tasaarvestusavalduse 5000 € ulatuses, palus kostjalt kahju hüvitamist 13 000 €, kostja on selle avalduse kätte saanud o Kostja ei ole hagejale midagi hüvitanud. Kuna pooled sõlmisid lepingu, millega hageja ostis kostjalt Paelille tee 5 ja 5 asuvatele hoonetele uksi ja pidi maksma selle eest kostjale tasu, siis on poolte vahel sõlmitud müügileping
Eeltoodu alusel ei ole vaja hinnata hageja poolt kohtul esitatud 15.04.19 e-kirja, mis sisaldab endas hinnapakkumise kirjavahetust ja kostja arvet nr 48 23.04.19 uste maksumuse kohta ning kostja konto väljavõtteid ja teisi kostja poolt hagejale esitatud arveid ega poolte väiteid sellest, millal kostja arveid esitas ja hageja talle tasu maksis (lk 75-78, 92-93). III Vaidlus Vaidlus on asja puuduste üle. Seega tõusetub küsimus sellest, kas lepingu ese vastab
lg 1, 2 p 1 tulenevalt kokkulepitud tingimustele, keskmisele kvaliteedile
Samuti on vaidlus kahju suuruse üle. 8 Hageja on tõendanud kohtule esitatud 07.02.20 (lk 8-11p) pretensiooniga ja selle lisaks olevate fotodega, et hageja teatas kostjale, et välisuksed „Steel“ on hakanud roostetama (kõik uksed) ja palus vead parandada hiljemalt 21.02.20. Seega teatas hageja kooskõlas
lg 1, 222 lg 1 kostjale kui müüjale asja puudustest, kirjeldas neid ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ehk nõudis kohustuse täitmist. Hageja on ise esile toonud hagiavalduses, et kostja reageeris sellele e-kirjale, värvis uksed üle. Seda, et kostja pidi tulema neid parandama, kinnitab ka kostja esitatud e-kiri, mille järgi lubas kostja tulla objektile 24.02.20 (lk 78p). Hageja on tõendanud kohtule esitatud pretensiooniga 17.04.20 (lk 12-16p), et esitas teistkordse nõude ja fotod samade uste puuduste kohta, kuna uksed ikka roostetavad ja palus leida kostjal lahendus, et uksed edaspidi ei roostetaks, et ei tekiks korrosiooni ning andis puuduste kõrvaldamiseks kostjale tähtaja 15.05.20. Seega on tõendatud, et hageja teatas kostjale teist korda kooskõlas
lg 1, 222 lg 1 kostjale kui müüjale asja puudustest, kirjeldas neid ning andis tähtaja puudusete kõrvaldamiseks ehk nõudis kohustuse täitmist. Hageja poolt kohtule esitatud kostja e-kirjadest 09.06.20, 19.06.20 ja kostja enda poolt esitatud ekirjast 09.06.20 (lk 21, 83) nähtuvalt reageeris kostja hageja kirjale, milles hageja nõudis puuduste kõrvaldamist. Kostja märkis, et puudused on kõrvaldatud, kuid kostja nõuab ülejäänud lepingujärgse summa 3000 € tasumist ning et viimased puudused kõrvaldatakse kohe, kui summa on tasutud. Hageja on 19.06.20 märkinud vastuses, et puudused on siiski kõrvaldamata (lk 21). Kostja esitatud 29.06.20 e-kirja kohaselt peavad nad omanikega läbirääkimisi nüansside kõrvaldamiseks (lk 78p). Hageja esitas menetluse käigus Teie Maja OÜ poolt 10.02.21 koostatud üldehitusliku auditi ja arvamuse, mille kohaselt ei ole uste parandustööd andnud tulemusi, neid ei ole tehtud ustele sobivate vahenditega ja asjatundja on pidanud tehtud tööd praagiks, mittekvaliteetseks (lk 94102p). Tema arvamuse järgi ei ole võimalik neid puudusi kõrvaldada. Arvamuse on koostanud 7. taseme diplomeeritud ehitusinsener V. M., kelle teadmistes ja oskustes puudub kohtul alust kahelda. Kohus leiab eeltoodud hageja ja kostja tõendeid kogumis hinnates, et asjas on tõendatud, et pärast uste müümist ja paigaldamist, hakkasid need roostetama, millest hageja teatas esmakordselt kostjale 07.02.20. Nii saab järeldada, et müügilepingu objektiks olevad uksed ei vastanud
Nimelt pole pooled väitnud, et nad oleksid kokku leppinud selles, et uksed olid ostetud roostetanud ehk oleks olnud säärane kokkulepe uste omaduste kohta. Kostja esitas kohtule teostatud tööde aktid (lk 79-82p) 24.02.20 Paelille 5-1,4,5, Paelille 7-1, 2,3,4,5 kohta, mille kohaselt on neile alla kirjutanud kinnisvara omanike esindajad, kes on märkinud, et kostja on kõrvaldanud kõik sisemiste ja välimiste uste puudused. Kes need kinnisvara omanike esindajad olid, ei ole tõsiküll aru saada. Kohtul puudub siiski alus kahelda, et kostja käis uste puudusi kõrvaldamas 2020.a. veebruaris Paelille 5-1, 4, 5, Paelille 7-1, 2, 3, 4,
lg 1 müüdud asja puudused, sest kohtu hinnangul ei andnud tema poolt puuduste kõrvaldamise tööd tulemusi ehk see töö ebaõnnestus. Kostja väited ei ole tõendatud, et hageja valis ise uksed välja, ei soovinud kallimaid uksi, paigaldas uksed vales ehitusetapis, majade vundamendid on ehitatud ebakorrektselt, need vajusid, et kõik see tekitas pragusid ning rikkus uksed ehituse käigus, sest pinnad said kahjustada ja mille tõttu ei andnud ülevärvimine tulemusi. Kostja viide tema 19.06.20 e- kirjas (nii hageja kui kostja tõend, kostja poolt esitatud veel 25.05.22, lk 203, vastuse lisa tõlkena) sellele, et kostja kõrvaldab kõik puudused, mis tekkisid ehitustööde ja ekspluatatsiooni käigus, ei kinnita tema väiteid, et kahjud ustele põhjustas hageja või muu isik või asjaolu, et hageja paigaldas uksed kostja arvates liiga varases ehitusetapis, vundament väidetavalt vajus ja põhjustas pragusid. Vastasel korral tekib küsimus, miks peaks kostja soovima kõrvaldama omal kulul kahjustused või puudused, mis tekitati ustele kolmandate isikute poolt. Ülaltoodu alusel on tõendatud, et hageja on nõudnud 3 korda kostjalt puuduste kõrvaldamist, milleks andis kostjale tähtaja. Samuti on tõendatud, et 2020. veebruarikuised (hageja on ise väitnud, et kostja asus uksi üle värvima, kostja esitatud tööde aktid) tööd ei andnud tulemusi, sest uksed hakkasid uuesti roostema (hageja poolt hagiavaldusega esitatud fotod, mida kinnitavad vaatlusel nähtud ja tehtud fotod, samuti Teie Maja OÜ arvamus). Lisaks pole kostja väitnud, et ta oleks pärast 21.09.22 hageja poolt esitatud pretensiooni asunud neid puudusi kõrvaldama. Kokkuvõtvalt on tõendatud, et hageja teatas kostjale puudustest, kirjeldas neid, andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks
lg 1, 2, § 222 lg 1, § 114 järgi ja et kostja poolt puuduste kõrvaldamine on ebaõnnestunud. Nii asub kohus järeldusele, et kostja on rikkunud
lg 1 , 2, § 217 lg 1, 2 p 1 tulenevat keskmisele kvaliteedile müüdava asja üleandmise kohustust ehk rikkunud oluliselt lepingut
Selle tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt
Varaliseks kahjuks on need kulud, mida hageja peab kandma selleks, et viia lepingu ese sellisesse olukorda, milles neid puudusi ei ole.
lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohtu hinnangul tuleb siinkohal arvestada, et kostja poolt tehtud värvi parandused ei ole andnud tulemust ehk et puudused oleksid kõrvaldatud ja asi (uksed) vastaks lepingu tingimustele. Seega on vajalik kohtu hinnangul hagejal teha kulutusi, mis vastaksid uue asja soetamisele
lg 2, 3 järgi koostoimes
Hageja on esitanud kohtule Referte Group OÜ hinnapakkumise nr 201001 07.10.20 (lk 29p), mille järgi maksab välisuste paigaldus 15000 € + käibemaks, kokku 18 000 € ja see sisaldab vanade uste demonteerimist, utiliseerimist, palede pahteldamist, vajadusel välisseina krohvimist. Nõustuda tuleb kostjaga, et märgitud pakkumine on tehtud Izi Trade OÜ-le mitte hagejale, kuigi hageja väitis, et viimane on tema koostööpartner. Samas on selle sama pakkumise hageja esitanud 10 menetluse käigus uuesti sama hinna ja tööde kohta ja sama kuupäevaga, mis on esitatud hageja nimele (lk 104). Lisaks on hageja esitanud kohtule Europroject Invest OÜ hinnapakkumise nr RKP-29.07-9, mis on tehtud hagejale ja mille puhul on välisustega seotud tööd ühe ukse kohta 1968 € ning need tööd ei sisalda utiliseerimise kulusid, kuid sisaldavad viimistlustöid, ukse hindu, vanade uste demonteerimist, ukseavade ettevalmistamist ja mis 10 ukse puhul oleks 19681 € (lk 30, 10*1968). Menetluse käigus esitas hageja nõude suurendamise avalduse ja märkis, et kahju ulatus on suurenenud, kuna 13000 euroga ei ole võimalik enam uksi korda teha, vahetada. Hageja esitas 10.08.22 kohtule Hofi OÜ hinnapakkumise 23.08.22 n 216-2022, mille järgi on uste paigaldamise, vande demonteerimise, palede tegemise ja välisseinte viimistlustööde kulud 28 000 € (lisa 1) ning Referte Group OÜ pakkumise (tehtud Arendus block OÜ-le) 20.07.22 nr 201001 (lisa 2), mille järgi on tööde maksumus koos käibemaksuga 30480 €. Kostja väide, et hageja pidi tegema ekspertiisi kahju suuruse või põhjuste kindlakstegemiseks, on põhjendamatu, sest mitte kuskilt ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud kindlates tõendites, kuidas kindlaks teha kahju põhjus või ulatus (TsMS § 230 lg 1 II lause). Nii võib hageja esitada menetluses tema valitud tõendeid kahju ulatuse kindlakstegemiseks. Kostja väited, et hagejal võttis kaua aega, et aru saada, et uksi ei saa parandada ja ootas kaua ning alles menetluses esitas nüüd uue hinnapakkumise suuremale summale, on alusetud. Kostja kohustus oli kahju hüvitada ning kahju hüvitamata jätmisest või selle hüvitamise viivitamisest tulenevaid negatiivseid riske kannab siiski kostja.
lg 1 tulenevalt on ostjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist müüjalt ja müüja valib, kuidas ta puudused kõrvaldab. Kohus tuvastas, et müüja ehk kostja valis viisi, mis ei andnud tegelikult tulemusi ehk ei kõrvaldanud puudusi. Seega on kostja etteheide hagejale, et hageja soovib kahju hüvitamist, mille suurus ajas tõusis, on lubamatu, sest et kostja ei suutnud müüdud asja puudusi kõrvaldada talle antud tähtaegade jooksul. Seega leiab kohus neid kahju ulatuse kohta hageja poolt esitatud tõendeid kogumis hinnates, et kahju ulatus on
Seega tuleb neid kulutusi 28000 €, mida on vaja kanda selleks, et paigaldada uued, lugeda hageja varaliseks kahjuks
lg 1, 128 lg 2, 3 järgi, mis on kohtu hinnangul põhjuslikus seoses
lg 3 järgi sellega, et kostja rikkus kohustust müüa hagejale lepingule vastavad ehk ilma puudusteta uksed. Eeltoodu alusel tuleb kostjal hüvitada hagejale
lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1 järgi varaline kahju. Kuna hageja jättis tasumata kostjale müügihinna viimase makse 5000 €, siis võis ta
lg 1, 2 tasaarvestada tolle kostja tasunõude oma kahju hüvitise nõudega 16.10.20 avaldusega kostjale (lk 28, kahjunõude ja tasaarvestuse avaldus). Nii ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja ei võinud teha tasaarvestust. Ülaltoodu alusel on tõendatud ja põhjendatud hageja kahju hüvitamise nõue 20 000 €, arvestades hageja enda poolt tehtud taarvestust 16.10.20, mille hageja võttis nõude suurendamisel arvesse ja milles ta ei nõudnud ka kahju hüvitamist täies (28 000 €) ulatuses. Kostja ei ole nõus seda hagejale hüvitama, rikkudes kahju hüvitamise kohustust ja on viivituses
Seega tuleb kostjalt märgitud 20 000 eurot välja mõista
Kostja ei ole vaidlustanud sisuliselt viivise arvestust. Seega tuleb kostjalt ka
MS § 367 viivist käesoleva otsuse tegemise aja seisuga 14.09.22 seadusjärgses määras 13000 eurolt 1857,52 €. Alates 15.09.22 tuleb kostjalt välja mõista viivist võlgnetavalt kahju hüvitiselt (20000 €) seadusjärgses määras
11 Kui võlausaldaja saab nõuda viivist, on tal õigus nõuda ka
lg 1 järgi võla sissenõudmisega seotud kulusid 40 €. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 40 eurot. Kooskõlas
lg 1 I lausega võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Esitatud nõude loovutamise lepinguga (16.12.21) on tõendatud, et hageja on loovutatud
Ülejäänud osa ehk 7000 € tuleks tasuda kostjal hagejale, kuna hageja ei ole kahju hüvitamise nõuet, mis ületab 13 000 eurot ehk 7000 € ulatuses
Eeltoodu alusel märgib kohus, et kostjal tuleb hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja seda
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.