Obsah (6)

§ 62§ 459§ 497§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 09. september 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1586 Tsiviilasi S B hagi

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 31.01.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas 2-19-1844 S B (hageja) välja mõistetud D B (kostja I) ja M B (kostja II) kasuks elatis summas 270 eurot kuus, mis muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Hageja selgitab, et kui kohtuotsusega mõisteti hagejalt välja elatis kostjate kasuks, oli hagejal juba uus elukaaslane, kellega hageja elas koos, kuid nad ei olnud abielus ning neil ei olnud sel hetkel ka ühiseid lapsi. Käesoleval hetkel on hagejal sündinud perre laps E B. Seega hagejal on kokku kolm alaealist last, kelle ülalpidamiseks on hageja kohustatud. Hageja töötasuks viimasel ajal on brutosummana 648 eurot kuus. Hagejal 2 ei jätku kõikide oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks materiaalseid võimalusi, sh tuleb arvestada, et hagejal on kokku kolm alaealist last, lisaks hageja enda igakuiseid püsikulutused ja toimetuleku tagamine. Hagejale ei kuulu kinnisvara ega väärtuslikku vallasvara. Hageja on OÜ R juhatuse liige. Hageja ei ole võimeline täitma ülalpidamiskohustust varem välja mõistetud kohtuotsuses määratud summas. Hageja vältimatud püsikulutused ühes kuus on kokku 619,67 eurot, s.h: kommunaalkulud 57 eurot; korteri üürikulu 186,67 eurot; toidukulu 123 eurot; riietus ja jalatsid 50 eurot; transport 150 eurot; hügieenivahendid ja majapidamistarbed 30 eurot; ravimid 23 eurot. Eeltoodud kulutustele lisanduvad vahel ka kulutused iseenda vabale ajale, huvitegevusele ja muudeks erakorralisteks kuludeks. Lähtuvalt eeltoodust ei kata hageja sissetulek isegi hageja enda igakuiseid kulutusi (netos saab kätte 510,38 eurot). Praegusel ajal aitab hagejal majanduslikult toime tulla elukaaslane (sai kuni viimase ajani vanemahüvitist). Hageja peab maksimaalselt enda sissetulekust lähtuvalt võimalikuks kostjatele maksta kuni 150 eurot elatist kuus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta 10.06.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-1844 hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatise suurust ja vähendada väljamõistetud elatist 150 euroni mõlema kostja osas. Kostjate vastus Kostjad vaidlesid esitatud hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tal puudub vara või muud sissetulekud või et tal ei oleks piisavat töövõimet. Olukorras, kus hageja ainsaks sisuliseks õigustuseks elatise muutmise ehk vähendamise nõudele on asjaolu, et tal on minimaalpalgale lähedane sissetulek on otseses sõltuvuses hageja enda valikutest enesele sellist töötasu maksta, mitte ei ole aluseks jätta oma alaealised lapsed ilma sissetulekuta. Kostjatele teadaolevalt ja wwwteatmik.ee andmetest lähtudes on hageja vähemasti 5 erineva ettevõtte juhatuse liige. Hageja finantsilise olukorra ülevaade hagiavalduses on eluliselt äärmiselt ebausutav, kuivõrd hiljuti on hageja saanud suurema tulu kinnisvaramüügist ning

1. aasta septembris sai hageja kaasomandi lõpetamise tehingust kohtutäituri kaudu kostjate seaduslikult esindajalt 53 710 eurot. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
3. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult 3 avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
5. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
6. aasta
7. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
8. aasta
9. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
10. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed. Hageja on kohustatud tasuma kostjatele elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostjate täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 10.06.2019 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-19-1844 (dtl 12-14). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 150 euroni kuus mõlema kostja osas tuginedes oma majanduslikule seisule ja asjaolule, et hagejal on veel üks alaealine laps. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-19-1844 10.06.2019 kohtulahendi tegemisel.
2. Tsiviilasjas 2-19-1844 esitatud hagiavalduse kohaselt palusid kostjad hagejalt välja mõista elatise miinimummääras (tsiviilasja 2-19-1844 materjalid on nähtavad kohtute infosüsteemist). Hageja oma vastuses palus jätta hagi rahuldamata, kuid ei vaielnud vastu kostjate nõuetele. 27.04.2019 esitas hageja kohtule kostjate seadusliku esindaja poolt allkirjastatud kompromissilepingu ja teatas, et maksab elatist regulaarselt seadusega kehtestatud miinimummääras. Kohus seega eeldab, et hageja oli võimeline elatist miinimumsummas
3. aastal igakuiselt tasuma. Kohus märgib, et aastal 2019 oli elatise miinimumiks 270 eurot kuus.
4. Elatise vähendamiseks võib olla esmalt alust, kui laste igakuised kulud on vähenenud. Käeoleval juhul puuduvad tõendid, et kostjate igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes
5. aastaga. Nimetatud asjaolule ei ole ka hageja elatise vähendamise nõudes tuginenud. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka eluliselt usutav, et ca 3 aastaga võivad olla kostjate igakuised kulud pigem suurenenud kui vähenenud.
6. Hageja on menetluses palunud elatist vähendada viidates oma majanduslikule olukorrale ja oma kolmandale alaealisele ülalpeetavale. Kohus on 26.04.2022 toimunud eelistungil (dtl 83) hagejale selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua millises ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes
7. aastaga muutunud, m.h millised olid hageja igakuised sisstulekud (s.h ka toetused), väljaminekud ja varaline seis eelmise avalduse menetlemise ajal ja kuidas need on võrreldes käesoleva ajaga muutunud. Samuti on kohus selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua ja esitada tõendid selle kohta, millised on kolmanda lapse igakuised kulutused ning milliseid kulusid hageja konkreetselt seoses kolmanda lapsega kannab. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja majanduslik olukord oleks võrreldes
8. aastaga oluliselt halvenenud. Hageja on välja toonud, et tema töötasuks viimasel ajal on brutosummana 648 eurot kuus (netos saab kätte 510,38 eurot), mille tõenduseks on esitanud koondpalgateatise (dtl 40-41). Kohus on teinud päringu krediidiasutustele, mille kohaselt omab hageja AS-is LHV Pank kontot, mille saldo seisuga 06.06.2022 oli 0,51 eurot ja 0,00 Ameerika dollarit ja kontot, mille saldo seisuga 06.06.2022 oli 26,52 eurot ning aktsiaid, mille väärtus seisuga 06.06.2022 oli 25 971,66 eurot (dtl 124-145). Samuti omab hageja arvelduskontot Swedbank AS-is, mille jääk oli 10.06.2022 seisuga 0,29 eurot (dtl 162-171). Maksu- ja Tolliamet on edastanud kohtule hageja kohta maksuandmete tõendi perioodi 01.2021 kuni 04.2022 eest (dtl 157-159). ASi LHV Pank arvelduskontost nähtuvalt on hageja 6 kuine sissetulek olnud kokku 25 463,36 5 eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks 4243,89 eurot kuus. Sellest summast on arveldusarvele kantud 6 kuu jooksul sularaha kokku 18 250 eurot ja hagejale tehtud ülekandeid kokku 4407,08 eurot. E OÜ on hagejale tasunud sellest viie kuu töötasu kokku summas 2806,28 eurot, s.o keskmiselt 561,25 eurot kuus. Hageja on üksnes osaliselt selgitanud arvelduskontodele laekunud summasid (hageja töö jahi kipperina, sõbrad panustasid jahi renti). Kohtule nähtub mh, et jahiga seonduvad summad on olnud summas 2337,50 eurot (20.01.2022 ülekanne selgitusega „yaht rent“ ning 05.06.2022 ja 05.06.2022 ülekanded selgitustega „Horvaatia yacht“). Ülejäänud laekumisi ja sularaha kandmisi arvelduskontole pole hageja selgitanud. Kohtu hinnangul ei saa hagejat pidada ka varatuks. AS-i LHV Pank vastuse kohaselt kuulub hagejale aktsiaid, mille väärtus seisuga 06.06.2022 on 25 971,66 eurot. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et hageja sissetulekud on pigem suurenenud. Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 619,67 eurot, sh kommunaalkulu 57 eurot; korteri üürikulu 186,67 eurot; kulutused toidule 123 eurot; riietus ja jalatsid 50 eurot; transport 150 eurot; hügieenivahendid ja majapidamistarbed 30 eurot; ravimid 23 eurot. Kohus märgib, et on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud hagejal tekivad (s.h kulud eluasemele, söögile, hügieenile jms), kuid hageja poolt väljatoodud kulude suurus on tõendamata. Samuti on tõendamata, et need kulud oleksid oluliselt suurenenud võrreldes
9. aastaga. Lisaks märgib kohus, et hageja on kõikides menetlusdokumentides oma elukohaks märkinud xxx, kuid kommunaalkulude kuludokumendid on hageja esitanud xxx kohta (dtl 262-267). Seega ühtegi kuludokumenti oma tegeliku elukohaga ei ole hageja kohtule esitanud. Muuhulgas ei ole hageja muid tõendeid oma igakuiste väljaminekute kohta esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seis oleks oluliselt halvenenud võrreldes
10. aastaga (s.o eelmise kohtulahendi tegemise ajaga). Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et tema igakuised sissetulekud oleksid olulised vähenenud ja/või igakuised kulud oleksid oluliselt suurenenud. Kohus märgib täiendavalt, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
11. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hagejal on ka kolmas ülalpeetav, s.o 14.09.2020 sündinud E B (dtl 16). Kohus selgitab, et hageja pole välja toonud ega esitanud tõendeid 6 selle kohta, millised on kolmanda lapse igakuised kulutused ning milliseid kulusid hageja konkreetselt seoses kolmanda lapsega kannab. Kohus asub seisukohale, et iseenesest on usutav, et igakuised kulud seoses kolmanda lapsega tekivad, kuid samas ei ole hageja tõendanud, et tema üksi peaks nimetatud kulusid kandma. Kohus märgib, et ülalpidamiskohustus on ka kolmanda lapse emal. Käesoleval juhul on tõendamata, et hageja ei oleks suuteline võrdväärselt oma laste ülalpidamiskohutust täitma või et kolmas laps jääks elatise vähendamata jätmise korral halvemasse olukorda kui kostjad.
12. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja majanduslik olukord ja kolmanda lapse olemasolu ei ole käesoleval juhul elatise vähendamise aluseks. Samas märgib kohus, et alates 01.01.2022 on miinimumelatise arvutamise alused muutunud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga (vt ka kohtuotsuse p 3). Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist on olulise muudatusega seaduses, siis on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada selliselt, et see vastaks PKS § 101 sätestatule ehk kehtivale miinimumile. Ka
13. aastal on kohus elatise välja mõistnud tuginedes miinimumelatisele. Käesoleval ajal kehtiv miinimumelatise süsteem arvestab ka juba laekuva lastetoetusega ning elatise suuruseks perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 oli 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 on selleks 225,64 eurot (kasutatud elatisekalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab elatist alates 31.01.2022 (s.o hagiavalduse esitamisest) selliselt, et hagejalt tuleb kostjate osas välja mõista elatis alates 31.01.2022 kuni 31.03.2022 igakuiselt summas 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), s.o summas 433,77 eurot ning alates 01.04.2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
15. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
16. Juhul kui hageja on kohtumenetluse kestel kostjatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8