← Eesti

2-22-2086/35

Obsah (8)§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.08.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-2086 Tsiviilasi X hagi Yi vastu

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.02.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas xxx Xlt (hageja) välja mõistetud Yi (kostja) kasuks elatis summas 210 eurot kuus, mis muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Hageja on seisukohal, et nõude suurust mõjutavad asjaolud on märkimisväärselt muutunud. Elatisraha on suurenenud igal aastal ning kostjal on ka teine laps, kellele hageja ei saa enam elatist pakkuda samas ulatuses nagu kostjale. Lisaks on teisel lapsel diagnoositud allergia, atoopiline dermatiit, astma, lampjalgsus. Tema raviga seotud igakuised kulud moodustavad vähemalt 50 eurot. Samuti on hageja töötasu alanenud miinimumtöötasuni. Käesoleval ajal töötab hageja ettevõttes XXX ja tal on brutotöötasu 584 eurot kuus. Teisi rahalisi laekumisi hagejal ei ole. Hageja 1 kuu vajadused on: kulud korteri ülalpidamiseks, sealhulgas elekter, kaabeltelevisioon 100 eurot; kulutused toidule 210 eurot; majapidamisvahendid, hügieen, kodumasinad, remont, elektripirnid jmt 15 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 20 eurot; kulutused tervisele, vitamiinidele 10 eurot; kulutused vabaajale 10 eurot; kulutused telefonile ja internetile 15 eurot; muud kulud 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta 22.09.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja vähendada väljamõistetud elatist 200 euroni. 28.03.2020 esitatud täpsustuses palus hageja vähendada elatist summani 180 eurot. Kostja vastus 2 Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu. Hagejal oli teine laps juba enne kohtuotsuse tegemist 2017.aastal. Samuti ei ole hageja varaline seisund võrreldes 2017 aastaga muutunud. Samuti märkis kostja, et ka kostja kulutused iga-aastaselt kasvavad. Kostja igakuised kulud moodustavad kokku 525 eurot, s.h 200 eurot kool (Eurokool); 55 eurot arvutikursused ( IT kool); eluasemekulud 80 eurot (sh kommunaalkulud, TV ja internet, elekter); eluasemelaen 55 eurot kuus; ravimid ja vitamiinid 10 eurot; hügieeni ja pesemistarbed, juuksur keskmiselt 25 eurot; kulud riietele 50 eurot; teater, kino, sünnipäevad vanematega jm. 50 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja igakuine sissetulek võimaldab kostjale elatist maksta suurusel 262 eurot seejuures ei ole see hagejale ebamõistlikult koormav ning ei pane hagejat olukorda, kus tal ei oleks võimalik säilitada enda minimaalset elustandardit. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat 3 proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne
  4. aasta
  5. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  6. aasta
  7. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
  8. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest, kuni kostja täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 22.09.2017 määrusest tsiviilasjas nr xxx (dtl 28-30). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 180 euroni kuus tuginedes oma majanduslikule seisule ja asjaolule, et hagejal on veel üks alaealine laps. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr xxx 22.09.2017 kohtulahendi tegemisel. 4

  1. Tsiviilasjas xxx esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista elatise miinimummääras (tsiviilasja xxx materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Kostja oli oma vastuses seisukohal, et elatist tuleb vähendada poole lapsetoetuse võrra. 21.09.2017 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale elatist miinimummääras, millest on maha arvatud pool lastetoetust. Kuna hageja oma majanduslikule olukorrale tsiviilasjas xxx esitatud vastuses ei viidanud, siis saab kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist iseenesest miinimumsummas 2017 aastal igakuiselt tasuma. Kohus märgib, et 2017 oli elatise miinimumiks 235 eurot ning lastetoetus 50 eurot.
  2. Käeoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja igakuised vajadused oleksid vähenenud võrreldes 2017 aastaga. Nimetatud asjaolule ei ole ka hageja elatise vähendamise nõudes tuginenud. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse tõusuga ka eluliselt usutav, et ca 5 aastaga võivad olla hageja igakuised kulud pigem suurenenud kui vähenenud.
  3. Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et ta ei ole majanduslikult suuteline enam elatist kokkulepitud määras tasuma. Samuti on kostja viidanud oma teisele alaealisele ülalpeetavale. Kohus on 06.05.2022 toimunud eelistungil (dtl 124-127) hagejale selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua millises ulatuses on hageja majanduslik olukord võrreldes 2017 aastaga muutunud, m.h millised olid hageja igakuised sisstulekud (s.h ka toetused), väljaminekud ja varaline seis eelmise avalduse menetlemise ajal ja kuidas need on võrreldes käesoleva ajaga muutunud. Samuti on kohus selgitanud, et hagejal tuleb välja tuua ja esitada tõendid selle kohta, millised olid hageja teise lapse kulud
  4. aastal ja millised on need praegu ning milliseid kulusid hageja konkreetselt seoses teise lapsega kannab. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, et hageja majanduslik olukord oleks võrreldes 2017 aastaga oluliselt halvenenud. Hageja on välja toonud, et 2017 aastal töötas ta ettevõttes YYY ja tema keskmine töötasu oli 1576 eurot. Ühtegi tõendit ei ole hageja selle kohta esitanud. Hageja on kohtule esitanud üksnes tõendi, mille kohaselt töötab hageja ettevõttes XXX ja tema töötasu moodustab 584 eurot kuus (dtl 35). Samas on kohus teinud päringud krediidiasutustele, mille vastustest nähtuvalt omab hageja Swedbank AS-s arvelduskontot ja limiidikontot (dtl 217). Arvelduskontost nähtuvalt on hageja 6 kuine sissetulek olnud kokku 13 566,46 eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks 2261,07 eurot (dtl 218-241). XXX on hagejale tasunud sellest töötasu ja lähetusrahasid kokku summas 13 290,68 eurot, s.o keskmiselt 2215,11 eurot kuus. Limiidikontole on kantud 6 kuu jooksul kokku 1374,95 eurot, s.o 229,16 eurot (dtl 242-250). Seega on hageja sissetulekud pigem suurenenud. Kohtu hinnangul ei saa hagejat pidada ka varatuks. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub hagejale kaasomandina korter aadressil xxx. Samuti kuulub hagejale sõiduauto Volksvagen Passat. Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 390 eurot, sh eluasemekulud (s.h elekter, kaabeltelevisioon) 100 eurot; kulutused toidule 210 eurot; majapidamisvahendid, hügieen, kodumasinad, remont, elektripirnid jmt 15 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 20 eurot; kulutused tervisele, vitamiinidele 10 eurot; 5 kulutused vabaajale 10 eurot; kulutused telefonile ja internetile 15 eurot; muud kulud 20 eurot. Kohus märgib, et on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud hagejal tekivad (s.h kulud eluasemele, söögile, hügieenile jms), kuid hageja poolt väljatoodud kulude suurus on tõendamata. Samuti on tõendamata, et need kulud oleksid oluliselt suurenenud võrreldes 2017 aastaga. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et W on tasunud 2017 aastal xxx xx KÜle kommunaalkulusid keskmiselt 156,92 eurot ühes kuus (dtl 152-156) ning 2022 aastal keskmiselt 223,78 eurot ühes kuus (dtl 137, 147 -149, 158, 161, 163, 165, 166). Esitatud tõenditest võib küll järeldada, et kommunaalkulud xxx xx majas on kasvanud, kuid nimetatud kulusid kannab W, mitte hageja. Puuduvad tõendid, et hageja nimetatud kulusid Wle hüvitaks. Lisaks märgib kohus, et hageja on oma menetlusdokumentides oma elukohaks märkinud xxx. Ühtegi kuludokumenti nimetatud elukohaga ei ole hageja kohtule esitanud. Samuti on hageja kohtule esitanud maksekviitungid, millest nähtuvad W regulaarsed maksed Elisa Eesti AS-le (dtl 159-160, 162, 164,167). Kohtule ei ole esitatud aga ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et tegemist oleks hageja kuluga. Muid tõendeid oma igakuiste väljaminekute kohta ei ole hageja esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seis oleks oluliselt halvenenud võrreldes 2017 aastaga (s.o eelmise kohtulahendi tegemise ajaga). Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et tema igakuised sissetulekud oleksid olulised vähenenud ja/või igakuised kulud oleksid oluliselt suurenenud. Kohus märgib täiendavalt, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike.
  5. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hagejal on ka teine ülalpeetav, s.o 21.05.2011 sündinud G (dtl 10). Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et teine ülalpeetav oli hagejal olemas ka eelmise lahendi tegemise ajal, seega ei ole teise ülalpeetava olemasolu iseenesest aluseks (s.o uueks asjaoluks) elatise vähendamisel. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul ka tõendamist leidnud, et teise alaealise lapse kulud oleksid võrreldes 2017 aastaga oluliselt suurenenud. Hageja on küll välja toonud, et teisel lapsel on diagnoositud allergia, atoopiline dermatiit, astma ning lampjalgsus, kuid hageja poolt kohtule esitatud meditsiinilised dokumendid (s.h kiirabikaart, ambulatoorne epikriis, arstitõend) kulude olemasolu ega nende suurust ei tõenda (dtl 17-24, 27, 130-132) ning hageja esitatud maksekorraldused erinevatele apteekidele kinnitavad üksnes apteegi külastamist, kuid nendest ei nähtu, kellele ja mida on konkreetselt ostetud (dtl 89-92, 96-112). Kohus asub seisukohale, et iseenesest on usutav, et igakuised kulud seoses teise lapsega tekivad, s.h ka enesekaitseringis osalemise kulu igakuiselt summas 25 eurot (dtl 93-94). Samas ei ole hageja tõendanud, et tema üksi peaks nimetatud kulusid kandma või kulud oleksid võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga oluliselt suurenenud. Kohus märgib, et ülalpidamiskohustus on olnud ja on ka edaspidi teise lapse emal. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on ka lapse ema eelnimetatud trenni eest tasunud (dtl 157). Seega on käesoleval juhul tõendamata, et hageja 6 ei oleks suuteline võrdväärselt oma laste ülalpidamiskohutust täitma või et teine laps jääks elatise vähendamata jätmise korral halvemasse olukorda kui kostja.
  6. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja majanduslik olukord ja teise lapse olemasolu ei ole käesoleval juhul elatise vähendamise aluseks. Samas märgib kohus, et alates 01.01.2022 on miinimumelatise arvutamise alused muutunud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga (vt ka kohtuotsuse p 3). Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist on olulise muudatusega seaduses, siis on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada selliselt, et see vastaks PKS § 101 sätestatule ehk kehtivale miinimumile. Ka 2017 aastal on pooled kompromissis tuginenud miinimumile, millest on maha arvanud pool lastetoetusest. Käesoleval ajal kehtiv miinimumelatise süsteem arvestab ka juba laekuva lastetoetusega ning elatise suuruseks perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 oli 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 on selleks 225,64 eurot (kasutatud elatisekalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
  7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab elatist alates 08.02.2022 (s.o hagiavalduse esitamisest) selliselt, et hagejalt tuleb kostja osas välja mõista elatis alates 08.02.2022 kuni 31.03.2022 igakuiselt summas 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), s.o summas 373,52 eurot ning alates 01.04.2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta
  8. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
  9. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.