) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja Swedbank ASi vahel 31.07.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 20-053239-VL tuleneva laenu tagasimaksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Swedbank AS ütles lepingu 17.08.2021 üles ning loovutas sellest tuleneva nõude 16.11.2021 hagejale. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetlust läbiviiv kohus püüdnud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada aadressil xxx, kuid need tagastati hoiutähtaja möödumisel. Aadressil asuva kinniasja omanik kinnitas 17.02.2022, et võlgnik ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistrist nähtuval lisaaadressil xxx, asub metalli kokkuostupunkt. Seetõttu toimetas hagimenetlust läbiviiv kohus hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.07.2022. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (15.08.2022) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 480 eurot (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule (1 h); 2) nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs (1 h 50 min), 3) hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse esitamine kohtule (2 h). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 455 eurot. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (480 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab 3 h 50 min) ei ole põhjendatud. Esiteks ei saa kohus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamisega seotud esinduskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et sellest põhimõttest tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulude kindlaksmääramisel lähtuda ka edasises hagimenetluses. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind mõnevõrra madalam, 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 455 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 575 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX viitenumbriga xxxxxxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.