Seega on antud juhul tegemist olukorraga, kus
lg 2 alusel Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, sest tegemist on
§-s 4896 nimetatud süüteoga. Olenemata sellest on Eesti Vabariigis Egert Lehtmaa tegu kvalifitseeritav KarS 184 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ettenähtud ühe- kuni kümneaastane vangistus. Eeltoodut arvesse võttes on Helsingi apellatsioonikohtu 27.10.2020. a otsuse nr 20/140224 puhul täidetud
3.2. Maakohus märkis ka, et kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistusest nähtuvalt ei ole Egert Lehtmaa andnud enda nõusolekut kohtuotsuse täitmiseks Eesti Vabariigis, kuid
lg 1 kohaselt ei ole isiku nõusolek käesoleval juhul ka nõutav, sest tegemist on
Nimelt on Egert Lehtmaa Eesti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht on registriandmete kohaselt Eesti Vabariigis. Lisaks on Soome Immigratsiooniameti 16.08.2019. a otsuse nr 921/440/2019 alusel Egert Lehtmaa kodumaale Eestisse tagasi saadetud ja talle on väljastatud 10-ne aasta pikkune sisenemiskeeld Soome (sisenemiskeeld hakkab kehtima sellest kuupäevast, mil Egert Lehtmaa lahkub Soomest ja Soome migratsiooniameti otsus on lõplik). Seega puudub Egert Lehtmaal õiguslik alus Soome Vabariigis viibimiseks. Seega isegi juhul, kui Egert Lehtmaa alaline elukoht ei oleks registreeritud Eesti Vabariigis, oleks Egert Lehtmaa
Järelikult ei ole Egert Lehtmaa nõusolek kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks nõutav. 3.3. Kohus oli seisukohal, et antud juhul ei esine ka kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid
,
,
lg 3 ega
3.4.
lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsuse tunnustamisel see viivitamata täitmisele Eesti õiguse kohaselt. Sama sätte lg 2 sätestab, et kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistus ning viiakse see vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast. Egert Lehtmaale mõisteti Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt Helsingi apellatsioonikohtu 27.10.2020. a otsusega karistuseks 1125 päeva ehk 3 aastat ja 1 kuud vangistust. Arvestades, et Eesti Vabariigis oleks kirjeldatud kuritegu karistatav KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest on karistusena ettenähtud ühe- kuni kümneaastane vangistus, siis ei ületa Soome kohtuotsusega Egert Lehtmaale mõistetud karistus sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu Egert Lehtmaale Soome Vabariigis mõistetud karistus muutmisele. 3.5.
lg 2 kohaselt karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. Egert Lehtmaa on olnud käesoleva asja tõttu kinnipeetuna 10.04.2019-14.06.
lõike 3 kohaselt teavitab menetleja kahtlustatavat või süüdistatavat viivitamata kaitsja määramisest ning edastab talle Eesti Advokatuuri nimetatud riigi õigusabi osutava advokaadi kontaktandmed. Antud juhul kohus seda ei teinud. Selle tulemusena ei olnud Egert Lehtmaa teadlik ka sellest, et talle määrati riigi õigusabi korras advokaat. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja Kristina Isokoski ei võtnud temaga enne kohtuistungit samuti ühendust ega teavitanud teda sellest, et on määratud talle kaitsjaks. On lubamatu, et kohtuistungil osales riigi õigusabi korras kaitsja, kes ei olnud Egert Lehtmaad tema suhtes toimuvast menetlusest isegi teavitanud. 4.3. Põhiseaduse § 24 lõike 2 kohaselt on igaühel õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures. Egert Lehtmaa on seisukohal, et otsuse tunnustamine ei ole antud juhul lubatav ning ta soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta. Seadus ei anna kohtule võimalust vaadata kohtuasja läbi ilma isiku osavõtuta, ilma et talle poleks istungi toimumisest isegi teatatud. Põhiõigus olla oma kohtuasja arutamise juures on seadusereservatsioonita põhiõigus. Sellist õigust on võimalik piirata vaid seaduses ettenähtud juhtudel ja alustel, eeskätt juhul, kui isik on ise põhjustanud olukorra, kus ta ei saa või ei soovi osaleda asja arutamisel. Nendel põhjustel on määruskaebuse esitaja seisukohal, et kohtuasja läbivaatamisel rikuti oluliselt Egert Lehtmaa õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
Antud juhul puudusid seaduslikud alused asja läbivaatamiseks ilma Egert Lehtmaa osavõtuta. Kaitsja taotleb
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel
ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt
lg-st 1 kehtib
6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning 3
lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
lg 1 p 2 mõttes selles (mis tingib väidetavalt maakohtu määruse tühistamise ja teises koosseisus uueks arutamiseks maakohtule saatmise), et kohtul puudus väidetavalt seaduslik alus asja läbi vaatamiseks isiku osavõtuta. Lisaks ei saanud menetluses osaleda isiku lepinguline kaitsja. Nimelt ei teavitatud kaebaja väitel Egert Lehtmaad kohtuistungist ja samuti ei teavitatud teda ka riigi õigusabi korras kaitsja määramisest. Selliste kaebuse väidetega seoses tuleb märkida järgmist. Egert Lehtmaa oli tegelikult teadlik riigi õigusabi korras kaitsja määramisest talle, sest kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 08.08.
lg 3 nõuet, sest tegelikult oli isikule määrus kätte toimetatud ja isik oli seega teadlik nii toimuvast menetlusest kui ka sellest, et talle on kaitsja määratud. Siiski ei teavitanud Egert Lehtmaa maakohut sellest, et tal on antud asja menetluseks juba kaitsja olemas ja alles 16.09.2022.a pöördus lepingule kaitsja selle väitega maakohtu poole. Seega ei ole maakohus kuidagi takistanud isiku lepingulise kaitsja osavõttu menetlusest, maakohtule ei olnud lepingulise kaitsja olemasolu lihtsalt teada, kuivõrd Egert Lehtmaa maakohut sellest ka pärast 08.08.
lg 1 p 2 rikkumisele seisneb tegelikult olukorras, kus kriminaalasja arutatakse süüdistatava puudumisel, kuigi süüdistatava osavõtt asja arutamisest on kohustuslik.
ja 48910 kohaselt on välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest kohustuslik küll prokuröri ja kaitsja (isiku üleandmisel karistuse kandmiseks) osavõtt, kuid viidatud sätetest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu osavõtt antud asja arutamisest kohustuslik. Seetõttu puudus maakohtul seadusest tulenevalt kohustus isiku vältimatuks kaasamiseks menetlusse ja isiku teavitamata jätmist istungist maakohtule ette heita ei saa. Kaebuse etteheited on seega selles osas õiguslikult asjakohatud. Märkida tuleb sedagi, et tegelikult sai Egert Lehtmaa oma seisukoha antud küsimuses esitada eelnevalt, mil küsiti tema nõusolekut karistuse ületoomise kohta (millega 4
lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.