Obsah (11)

§ 168§ 657§ 376§ 423§ 428§ 429§ 163§ 150§ 173§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2022, Tallinn Kohtuasj

) § 163 lg-t 2, kui jättis menetluskulud hageja kanda põhjusel, et hageja ei nõustunud kostja kompromissiga. Maakohus ei ole arvestanud hageja poolt esitatud seisukohtadega ega tõenditega. Hageja pöördus kohtusse kostja käitumise tõttu, kostja tasus põhivõlgnevuse alles kohtumenetluse käigus.

§ 168

lg 5 kohaselt kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning välja mõistetud viivise ja menetluskulude tasaarvestuse osas. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega jätab maakohtus kantud menetluskuludest 96% hageja kanda ja 4% kostja 3 kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis 179,50 eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Hageja on
2. septembri
3. a menetlusdokumendis nõuet vähendanud põhinõude 4000 euro võrra. Maakohus ei ole korrektselt lahendanud hageja taotlust nõuet põhinõude võrra vähendada. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise kõrvaldada. 8.
4. Haginõude vähendamist ei peeta

§ 376lg 4 p 2 järgi hagi muutmiseks.

Tegemist on haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (

§ 423

lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus osaliselt lõpetada (

§ 428lg 1 p 3, §-d 429 ja 431, § 645 lg 1) (vt Riigikohtu 20.

juuni

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-1601/21, p 11 ja
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61508/73, p 17). 8.
4. Hageja avaldas
5. augusti
6. a menetlusdokumendis, et ta on hagist osaliselt loobunud (

§ 429) (dtl-d 218–219).

Kuna hageja loobub 4000 euro suurusest põhinõudest, tuleb menetlus selles osas lõpetada (

§ 428lg 1 p 3 ja § 431).

1. Maakohus tuvastas, et kostjalt tuleb viivis välja mõista alates
2. veebruarist 2021 ning arvestades põhinõude tasumisi
3. mail 2021 ja
4. mail 2021, on kostja olnud viivituses 85 päeva. Eeltoodud asjaolud ei ole apellatsiooniastmes vaidluse all. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas pooltel oli kokkulepe viivisemäära 0,05% kohta. Maakohus leidis, et pooled ei ole sellises määras kokku leppinud ning kohaldas viivise määrana VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning hageja väited ei anna alust asuda erinevale seisukohale. Pooled ei ole viivise määras kokku leppinud. Arve vastuvõtmine ja tasumine vastuväidet esitamata ei ole hinnatav arvele märgitud viivise määraga sisulise nõustumuse andmisena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 2 või 3 alusel ei saa seda lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise määraga. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel (vt Riigikohtu
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11). Asja materjalidest ei nähtu ja ka hageja ei tugine sellele, et kostja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti hagi viivise väljamõistmiseks osaliselt rahuldanud 179,50 euro ulatuses.
7. Hageja vaidlustab maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis

§ 163

lg 2 järgi menetluskulud hageja kanda kostja kompromissi pakkumisega mittenõustumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus menetluskulude jaotamisel normi kohaldamisega eksinud. Eksimus tuleneb ka sellest, et maakohus ei ole korrektselt lahendanud hageja taotlust nõuet põhinõude võrra vähendada. 10.1.

§ 163

lg 2 järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus hagejale kompromissina, et tasub hagejale viivist 83,58 eurot (dtl 157), maakohus mõistis kostjalt välja viivise 179,50 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist

§ 163lg 2 olukorraga, kus menetluskulud saaks jätta täies ulatuses hageja kanda.

Seega tuleb menetluskulud jaotada

§ 163lg 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Lisaks sellele tuleb arvestada, et hageja on põhinõudest loobunud, kuid kostja oli enne hagi esitamist põhinõude rahuldanud (4000 eurot tasuti

1. mail 2021 ja hagi esitati
2. juunil 2021). Hageja seisukoht, et kostja tasus 4 põhinõude pärast hagiavalduse esitamist, ei ole õige. Sellises olukorras jäävad põhinõudega seotud menetluskulud

§ 168lg 2 järgi hageja kanda.

10.2. Maakohtus kantud menetluskuludest tuleb

§ 163lg 1 järgi jätta 4% kostja kanda ja 96% hageja kanda.

10.3. Hageja taotleb

§ 150lg 1 p 1 järgi enam tasutud osas riigilõivu tagastamist.

Kolleegiumi hinnangul on hageja taotlus põhjendatud osaliselt

§ 150lg 2 p 2 järgi.

Nagu eelnevalt kolleegium selgitas, siis jättis maakohus korrektselt lahendamata hageja taotluse nõuet põhinõude võrra vähendada. See põhjustas menetlusliku segaduse hagihinna suuruse määramisel ja menetluskulude jaotamisel. Hagejale tuleb tagastada pool põhinõude eest tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. Ringkonnakohtu 13. septembri 2022. a istungil palus hageja esindaja tagastada riigilõiv pangakontole, millelt makse tehti (ajamärk 00:10:27). Menetluskulude jaotus 11. Kolleegium määrab

§ 173lg 1 järgi kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.

12. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, s.o menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust, moodustab see hinnanguliselt 30% vaidlusest. Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad 70% ulatuses hageja kanda ja 30% ulatuses kostja kanda. 13. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

14. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 5