← Eesti

2-22-10390/23

Obsah (8)§ 534§ 663§ 657§ 543§ 654§ 536§ 172§ 541

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-10390 Kohtuasi Siht

) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-tele 1 ja 4, § 13 lg-le. 2.2. Maakohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse

§ 534

lg 3 alusel puudutatud isikut ära kuulamata, kuivõrd maakohtu hinnangul olid ravidokumendid piisavad, et otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkuse üle. 2 2-22-10390 2.

  1. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia (F20.02). Puudutatud isiku käitumine lähtub psühhootilistest elamustest, mille tõttu ei ole ta suuteline aru saama ega juhtima oma käitumist. Psühhootilistest elamustest tingitud käitumise tõttu (vaenulik suhtumine poega, ühistu esimehe satanistiks pidamine, küünalde põletamisest tulekahju tekitamine) võib ta olla ohtlik teistele või panna ohtu enda. Puudutatud isikul puudub ravikriitika. Seetõttu ei ole usutav, et puudutatud isiku suhtes võiks toimida vabal tahtel põhinev ravi ning muu psühhiaatriline ravi ei ole piisav. 2.
  2. Kuna taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist, andis maakohus esialgse õiguskaitse korras loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eeskätt rahustava, psühhoosivastase ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei nõustu. Menetluse edasine käik
  3. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära
  4. juulil
  5. Ärakuulamisel oli puudutatud isiku jutt loogiliselt jälgitav. Puudutatud isik rääkis, et poeg soovib tema korterit endale saada, peab ema dementseks ning kohustab kõiki asju enne läbi rääkima. Enda arvates on tal tervis korras ja ta võtab vajalikke ravimeid ja toidulisandeid.
  6. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.
  7. Puudutatud isiku raviarst KT teatas kohtule
  8. juulil 2022, et puudutatud isiku terviseseisund ei ole psühhiaatriakliinikus viibimise ajal paranenud, jätkuvalt puudub koostöövalmidus raviks ja ravita jätmisel on puudutatud isik ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu esialgse õiguskaitse pikendamise määrus ja põhjendused
  9. Harju Maakohus pikendas
  10. juuli 2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates
  11. juulist 2022 kl 17.00 kuni
  12. augustini 2022 kl 17.00 või kuni raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks, eelkõige psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. 6.
  13. Maakohus tugines
  14. juuli 2022 määruse põhjendustele, märkides täiendavalt järgmist. Maakohus veendus puudutatud isiku ärakuulamisel, et ta on poja suhtes jätkuvalt vaenulik. Ärakuulamisel oli puudutatud isik adekvaatne, kuid selleks hetkeks oli ta juba saanud ravi. Arstide arvamuse kohaselt enne ravi alustamist oli käitumine juhitud psüühikahäirest – nägi olematuid inimesi, rääkis ristiga ja allmaavõrgustiku uurimisest. Arstide hinnangul vajab puudutatud isik ravi vähemalt 40 päeva ning lühema ravi korral ei ole haiglavälises keskkonnas tagatud puudutatud isiku toimetulek. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika, mistõttu pole usutav ravi jätkamine väljaspool haiglat. Ravi katkemisel võib puudutatud isiku seisund kiiresti tagasi langeda, millisel juhul võib ta ebaadekvaatse käitumisega provotseerida enesevastast vägivalda või panna ennast muul viisil ohtu. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud määruse tegemise ajaks muutunud ega ära langenud. 3 2-22-10390 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  15. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu
  16. juuli 2022 määrus ja
  17. juuli 2022 määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt avaldas puudutatud isik esindajale, et ta ei peaks jääma ravile, kuna on terve ja saab üksi elades hästi hakkama. Haiglasse tahab puudutatud isikut panna tema poeg, et puudutatud isiku korterit endale saada. Puudutatud isik rääkis pikalt esindajale, kuidas ta juhtis oma korterist võitlust Interrinde vastu. Puudutatud isiku hinnangul ei ole maakohtu määrused seaduslikud ja tahtevastase ravi kohaldamine ei ole põhjendatud. Haiglas ei saa puudutatud isik magada, kuna öösel ründasid akna taga Interrinde omad. Puudutatud isiku veendumuse kohaselt ei ole tema ohtlikkus tõendatud ja talle määratud ravi ei ole vajalik.
  18. Avaldaja hinnangul on vaidlustatud määrused vajalikud ja põhjendatud ning
  19. juulil 2022 esitatud arstide arvamuses on täidetud kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused vastavalt PsAS § 11 lg-le
  20. Avaldaja teatas
  21. augustil 2022, et seoses puudutatud isiku seisundi paranemisega on lõpetatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus
  22. augustil
  23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta lõppjäreldustes

§ 657

lg 1 p 21 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi. 12. Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi lõpetatud, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele.

§ 543

lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13 p 19). Seega ei takista puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse lahendamist. 13.

§ 534

lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest (

§ 534lg 5 esimene lause).

Pärast isiku enda ärakuulamist võib esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (

§ 534lg 5 teine lause).

  1. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st
  2. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult 4 2-22-10390 järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
  3. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et puudutatud isiku puhul ei esinenud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja selle pikendamisel täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Kolleegium nõustub

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid täies ulatuses.

  1. Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda mõista. Avaldaja taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul esineb paranoidne skisofreenia (F20.2). Puudutatud isiku käitumine on juhitud psühhootilistest elamustest, mille tõttu on ta ohtlik endale ja ümbritsevale. Puudutatud isiku raviarsti
  2. juuli 2022 esialgse õiguskaitse pikendamise kohta esitatud arvamuse järgi ei olnud puudutatud isiku seisund psühhiaatriakliinikus viibimise ajal paranenud, jätkuvalt puudus koostöövalmidus raviks ja ravita jätmisel on puudutatud isik ohtlik endale ja ümbritsevatele. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Maakohus tuvastas seega õigesti, et puudutatud isikul oli esialgse õiguskaitse rakendamise ja ka pikendamise seisuga raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses.
  3. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt puudutatud isiku ohtlikkuse (PsAS § 11 lg 1 p 2). Kolleegiumi hinnangul nähtub psühhiaatrite arvamusest, puudutatud isiku ärakuulamisest, määruskaebuse väidetest ning seisukohast määruskaebusele, et puudutatud isik on ohtlik nii endale kui ka teistele. Puudutatud isik toimetati psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt haiglasse politsei kaasabil. Arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik olnud vaenulik nii enda poja kui ka naabrite ja ühistu esimehe suhtes ja on neid ka ähvardanud. Lisaks on puudutatud isik süütanud kardina ja enda agressiivset käitumist tunnistanud, kuid pidanud seda sobivaks. Ravil viibides ei olnud puudutatud isiku seisund muutunud ja arstid märkisid temal täielikult haiguskriitika puudumist ning et puudutatud isiku käitumine oli juhitud psühhootilistest elamustest, mistõttu kujutab ta ohtu nii teistele kui ka endale. Määruskaebuses on puudutatud isik korduvalt leidnud, et ta ei vaja ravi ja tema poeg on selle taga, et puudutatud isik on haiglasse sattunud. Avaldaja märkis vastuseks määruskaebusele, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused. Isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada (vt ka Riigikohtu
  4. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662 p 14 teine lõik). Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt nt Riigikohtu
  5. märtsi 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-16-10435 p 18 teine lõik). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et kuivõrd puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ei ole usutav ravi jätkamine väljaspool haiglat ja ravi katkemisel võib puudutatud isiku seisund halveneda, mille tulemusel võib ta ebaadekvaatse käitumisega provotseerida enesevastast vägivalda või panna ennast muul viisil ohtu. Kuna puudutatud isikul puudub arusaamine oma haiguse tõsidusest ning tema reaalsustaju on oluliselt häirunud, võib ta kujutada ohtu teda ümbritsevatele ja iseendale.
  6. Samuti ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Asja materjalidest nähtuvalt puudus puudutatud isikul täielikult haiguskriitika. Avaldaja teatas
  7. juulil 2022, et puudutatud isiku puhul esines 5 2-22-10390 tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajadus, kuna puudutatud isikul puudus ka peale esialgset ravi saamist endiselt koostöövalmidus raviks. Puudutatud isiku võimetust enda haigusest ja ravivajadusest aru saada ilmestab ka asjaolu, et kuigi puudutatud isik kinnitas ärakuulamisel, et ta võtab vajalikke ravimeid, on tal enda hinnangul tervis korras ja määruskaebuses väidab üheselt, et talle määratud ravi ei ole vajalik. Maakohus asus seega põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule ei ole võimalik osutada vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenemata ravi osutades.
  8. Kolleegium märgib, et maakohus jättis ära kuulamata puudutatud isiku lähedased.

§ 536

lg 2 p 1 sätestab, et enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus ära kuulama ka isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea kohus esialgse õiguskaitse rakendamisel alati puudutatud isiku lähedasi ära kuulama, kuid selline kohustus tekib esialgse õiguskaitse pikendamisel (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-6730 p 17). Siiski sätestab eelnevast erandid

§ 536lg 21.

Lähedaste ära kuulamata jätmist tuleb määruses põhjendada (

§ 536lg 22).

Maakohus ei ole puudutatud isiku lähedaste ära kuulamata jätmist esialgse õiguskaitse pikendamise määruses põhjendanud, kuid kolleegium saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, täiendades selles osas maakohtu

  1. juuli 2022 määruse põhjendusi.
  2. Praegusel juhul oleks võinud põhjendatud olla puudutatud isiku poja ärakuulamine. Kuigi puudutatud isik elab üksi, nähtub arstide arvamusest, et puudutatud isik on pojaga tihedas kontaktis ning puudutatud isik toimetati haiglasse koos pojaga. Kolleegium leiab, et kuna avaldaja esitatud taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamus kajastab puudutatud isiku poja selgitusi puudutatud isiku käitumise kohta ning koostöövalmidus raviks ei ole poja poolt objektiivselt kontrollitav, ei oleks puudutatud isiku poja ärakuulamine aidanud asja lahendamisele ilmselt kaasa. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et puudutatud isiku lähedaste ära kuulamata jätmine võis mõjutada asja lahendust.
  3. Eeltoodule tuginedes asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi, mistõttu tuleb maakohtu määrused jätta lõppjärelduses muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  4. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

Ringkonnakohus lahendab riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebusega seotud tasu taotluse eraldi määrusega. 23. Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus põhjendatuks saata puudutatud isikule ainult määruse väljavõte. Määrus ei sisalda teksti, mille kohta võiks eeldada, et isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või mis võiks tekitada olulist kahju tema tervisele (

§ 541lg 1).

24.

§ 543lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.