lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine Alo Kuldhaamer, isikukood: 50210212747; elukoht: XXX; XXX kodakondsus; emakeel: XXX; XXX; töökoht: XXX, XXX; tõkendit ei ole kohaldatud; kriminaalkorras karistamata; kontaktandmed: e-post: XXX, tel XXX vandeadvokaadi abi Rando Usin riigi õigusabi korras (süüdistatav ei taotlenud kaitsja osalemist kohtuistungil) Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus Otsustas: Süüdi tunnistada Alo Kuldhaamer
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Alo Kuldhaamri kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.09. – 11.09.2022, s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Alo Kuldhaamer 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel on Alo Kuldhaamer kohustatud läbima käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi.
p 1 alusel hakata Alo Kuldhaamri katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli kontrollnõuded ja lisakohustused kohalduvad kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Alo Kuldhaamrilt menetluskuluna riigituludesse: • • sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; määratud kaitsja tasu 146,40 eurot (ükssada nelikümmend kuus eurot ja 40 senti). KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Alo Kuldhaamril on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1127,40 eurot (üks tuhat ükssada kakskümmend seitse eurot ja nelikümmend senti) ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank, märkides viitenumbriks 99922700033013 ning selgituse “Alo Kuldhaamer, otsus nr 1-22-5651, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Alo Kuldhaamerit süüdistatakse selles, et tema XXX kella 15.25 ajal XXX juures juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,10 mg/l kohta (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,20 mg/l kohta laiendmääramatusega +/-0,10 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Alo Kuldhaamer kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Alo Kuldhaamer toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Alo Kuldhaamerile karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Alo Kuldhaameri eelvangistuses viibitud aeg 10.11.09.2022, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Alo Kuldhaamer 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, kohustada Alo Kuldhaamerit
lg 2 p 8 alusel läbima käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 146,40 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, s.o et tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks netosissetulekuks on ~ XXX eurot, kuid tal on XXX, mida tuleb tasuda igakuiselt XXX eurot ning tema XXX ja novembris XXX, on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör Evelin Merilaine tegi ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning A. Kuldhaamri süüdistusest. Prokurör selgitas ka kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Prokurör taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav A. Kuldhaamer kinnitas, et kriminaalmenetlus on olnud arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsja R. Usin ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohta selgitada. Kokkulepe on temale arusaadav, kokkulepe sisaldab ka tema vaba tahet ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav A. Kuldhaamer nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude tasumiseks pikemat tähtaega. Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava A. Kuldhaamri poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A. Kuldhaamri süüdi tunnistamiseks
Kohtu seisukoht menetluskulu osas A. Kuldhaamri kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 146,40 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. A. Kuldhaamer on taotlenud menetluses väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Võttes arvesse A. Kuldhaamri varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Selliselt on menetluspooled ka kokku leppinud ning see on fikseeritud kokkuleppes. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb välja mõista A. Kuldhaamrilt sundraha 981 eurot ja määratud kaitsjatasu 146,40 eurot ning anda A.Kuldhaamerile võimalus tasuda menetluskulud kokku 1127,40 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.