2-22-6778/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6778 Tsiviilasi G A hagi A A vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Hageja G A, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve, e-post paul@jolab.ee Kostja A A, isikukood XXX; elukoht XXX
3. september
4. a RESOLUTSIOON
5. Rahuldada G A hagi A A vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
6. Lahutada G A (isikukood XXX) ja A A (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud xxxxxx Pärnu linna Perekonnaseisuosakonnas.
7. Abielu lahutamisel jääb G A perekonnanimeks „A“.
8. Jõustunud kohtuotsus saata kande tegemiseks perekonnaseisukandeid tegevale asutusele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
10. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord 2-22-6778 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD
11. 06.05.
12. a esitas hageja G A Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse A A vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxx.a Pärnus. Hageja ja kostja abielust on sündinud üks ühine laps, kes on hagi esitamise seisuga täisealine ja täielikult teovõimeline. Hageja ja kostja elavad lahus alates 11.02.2022.a. Hageja soovib abielu lahutada kohtus, kuna hagejale teadaolevalt A A ei soovi lahutada perekonnaseisuametis. Hageja taotleb abielu lahutamist. 14.09.2022.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde, kinnitades, et kooselu on lõppenud ja ta soovib abielu lahutada. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.
13. Kostja esitas 20.06.
14. a kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles tal ei olnud vastuväited asja menetlusse võtmise kohta. Kostja võttis hagi õigeks ja on nõus abielu lahutamisega (dtl 24-27). 10.09.2022.a esitas kostja teatise, milles teatas, et on abielu lahutamisega nõus ja liikumispuude tõttu ei ole tal võimalik Haapsalusse istungile sõita (dtl 43-44). Seonduvalt kostja taotlusega kuulas kohus kostja seisukohad täiendavalt ära telefoni teel 13.09.2022.a. Kostja teatas, et ta võtab omaks väited, et pooled sõlmisid 23.02.1983 Pärnu linna perekonnaseisuosakonnas abielu, poolte abielust on sündinud üks ühine laps, kes on täisealine, abieluvaralepingut sõlmitud ei ole ning pooled elavad lahus ja abielulisi suhteid taastada ei soovi. Kostja on nõus abielu hagejaga lahutama ega vaidle sellele vastu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15. Kohus, olles tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1 ).
17. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on võtnud hagi esitatud nõude osas õigeks ja palub sarnaselt hagejaga abielu lahutada, siis kohus lahendab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt käesoleva tsiviilasja õigeksvõtul põhineva otsusega.
18. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.
19. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lõikest 3 peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Pooled on nõus abielu lahutamisega, pooled on selgitanud, et nad ei soovi enam abieluliste suhete taastamist. Kostja on hagi õigeks võtnud. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi õigeksvõtul 2 2-22-6778 põhineva otsusega. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
20. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagiavalduses palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 164 lg 2 alusel, istungil märkis, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja leiab, et kostja ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ning palub menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 3