KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-22-11188 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2022, Narva Kohtuasi OÜ Aktiva Finants

) § 420 lg 1 järgi võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-s Luminor Bank. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P G OÜ
2. detsembril 2019 krediidikonto lepingu nr. XX, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. 15.11.2020 suurendasid lepingupooled krediidilimiiti summani 2000 eurot. Kuna kostja oma kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P G OÜ lepingu
3. märtsil 2021 üles. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostja kasutatud limiit 1955,32 eurot. P G OÜ loovutas
4. märtsil 2021 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1955,32 eurot, intress 171,15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 919,85 eurot, viivis alates 02.08.2022 kuni põhinõude summas 1955,32 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa, menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 420 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

1. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada, kas kostja soovib olla kohtus ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte
2. augustil
3. Kostja kohtule vastanud ei ole. 2

§ 407

lg 1 ja lg 3 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 7. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlus ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 8.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 100, § 101, § 108, § 94, § 113 § 1132 lg 1 alusel. 9. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg-test 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud 10. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. 11. Kohus leiab, et hageja tasutud riigilõiv 420 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). 12.

§ 175

lg 1 alusel leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 180 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule neli tundi. Tegemist on üsna tüüpilise tekstiga hagiga. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 1,5 tundi. Kohus võtab arvesse, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungil ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot, s.h riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. 13. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 3