KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-930 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vangla po

) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.

§ 8lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid 4

§ 69lg 4 kohaselt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus.

25.

§ 4

¹ lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

§ 4

² lg 2 sätestab, et kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.

1. Tallinna Vanglas on kehtestatud vaktsineerimata ja vaktsineeritud kinnipeetavate suhtes erinevad täiendavad julgeolekuabinõud COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks. Seega tuleb kontrollida, kas kaebaja kui vaktsineerimata kinnipeetava kohtlemine oli perioodil 27.01.202205.02.2022 kooskõlas sellel ajal kehtinud vangla õigusaktidega. Tallinna Vangla viitas kohtueelses menetluses asjakohaste õigusaktidena kahele Tallinna Vangla direktori käskkirjale: 1) 13.08.2021 käskkiri nr 1-1/21/42; 2) 31.01.2022 käskkiri nr 1-1/22/
3. Tallinna Vangla direktori 13.08.2021 käskkirja nr 1-1/21/42 punkti 1 kohaselt lõpetati alates 16.08.2021 vaktsineerimata vahistatute ja kinnipeetavate saatmised, mis ei ole vangla igapäevaseks toimimiseks hädavajalikud, välja arvatud saatmised tervishoiuteenuse osutamiseks, jalutuskäigule, kokkusaamistele, taasühiskonnastavatesse tegevustesse (sotsiaalprogrammides, keeleõppes ja tööhõives osalemine, üld- ja kutsehariduse omandamine) ja kabelisse. Käskkiri kehtis kuni 31.01.
5. Tallinna Vangla direktori 31.01.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kohaldati Tallinna Vangla kinnises vanglas tagasiulatuvalt alates 28.01.2022 COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirja punktis 1 kehtestati piirangud vaksineerimata vangidele. Punkti 1.1 kohaselt loeti vaktsineerimata vangiks vangid, kes on keeldunud täielikult, teise doosiga või tõhusdoosiga COVID-19 viiruse vastu vaktsineerimisest ja vangid, kelle COVID-19 läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud. Punkt 1.10 sätestas, et vang, kes on vanglasse vastu võetud või kelle COVID-19 haigust põhjustava viiruse test on olnud positiivne või kes on positiivse testi andnud isiku lähikontaktne või kelle osas on kahtlus nakatumisele, jäetakse eneseisolatsiooni isolatsioonikambrisse või -osakonda. Isoleeritud vangi suhtes kohaldatakse käskkirja punktis 3 sätestatud meetmeid (käskkirja tekstis on ekslikult viidatud punktile 4). Käskkirja punktis 3 sätestati isolatsioonikambrisse või -osakonda paigutatud vangidele kohalduvad piirangud: 3.
6. lukustada kambrid; 3.
7. lõpetada kinnipeetavate saatmised sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; 3.
8. peatada Kodukorras kinnitatud päevakavade järgsed tegevused; 3.
9. jätta ära jalutuskäigud, kuna sinna saatmisel pole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht; 3.
10. jätta ära kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas paikneva trenažööri kasutamises; 3.
11. kambris vanglateenistujaga kokkupuutel ja väljaspool kambrit liikumisel tuleb kanda vangla poolt väljastatud kaitsemaski. Kaitsemaski tuleb kanda korrektselt, kaetud peab olema nina ja suu. Kaitsemaski kandmisest keeldumisel ja mittenõuetekohasel kandmisel on vanglaametnikul õigus saatmine lõpetada, välja arvatud juhul, kui vangi elu või tervis on ohus; 3.
12. Võimaldada helistamine vastavalt taotlustele ning vangla poolt teada antavale töökorraldusele; 3.
13. isolatsioonimeetmeid rakendatakse vangi suhtes COVID-19 viiruse peiteperioodi lõpuni või nakkusohu lõppemiseni. 5

§ 55lg 2 ja § 93 lg 5 annab vangile õiguse tunniseks jalutuskäiguks värskes õhus.

Tuleb aga arvestada, et jalutuskäigule saatmise puhul ei ole võimalik järelevalvetoimingute tegemiseks vältida vahetut füüsilist kontakti vanglaametnikega. Jalutuskäigule saatmine eeldab erinevate ruumide läbimist, kus viibivad tööülesannete täitmiseks vanglateenistujad, samuti läbiksid samu ruume sel juhul teised vangid. Võimalik nakkusekandja võib sel juhul nakatada nii ametnikke kui veel terveid kaasvange, vaatamata asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamisele. Täiendav nakatumine on ühest küljest ohuks konkreetsete isikute elule ning tervisele, mille kaitsekohustus riigil on, kuid on koormaks kogu riigi tervishoiusüsteemile ja riigi rahalistele võimalustele ja ka vanglale. Vanglateenistujate võimalik nakatumine ja haigestumine raskendab oluliselt kinnipeetavate üle järelevalve teostamist ning vangla julgeoleku tagamist, sest vanglateenistujaid võib jääda hädapäraste toimingute jaoks liiga väheks. Teenistujate massiline haigestumine tooks seetõttu paratamatult kaasa veel täiendavaid piiranguid kogu vanglas ning see mõjutaks negatiivselt oluliselt rohkemaid vange.“ Kohus leiab, et jalutuskäikude ärajätmine eneseisolatsiooni ajaks oli asjakohane piirang, sest viiruse laialdane levik vanglas ohustaks vangla julgeolekut. Pandeemia tingimustes tuleb eeldada, et ka vanglas kehtivad piirangud viiruse leviku takistamiseks. Paljud kinnipeetavad kuuluvad riskigruppi oma tervislike näitajate poolest ja võivad COVID-19 haigust raskelt põdeda. Nakatunud ja haiglaravi vajav kinnipeetav tuleks toimetada vanglast välja haiglaravile, mis tähendaks lisakoormust tervishoiusüsteemile. Praeguse seisuga on teada, et viirus on sedavõrd nakkusohtlik, et kriitiliste juhtumite arv võib osutuda lühikese aja jooksul ohuks riiklikule tervishoiusüsteemile. Riikliku tervishoiusüsteemi toimevõime säilimine on oluline avalik huvi, sest selle kaudu tagatakse inimeste elu ja tervise kaitse. Seega kaitses kaebaja eneseisolatsiooni suunamine olulist avalikku huvi. Kaebaja eneseisolatsioon kestis kokku 10 päeva. COVID-19 haigust põhjustava viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.2 Kohus leiab, et tegemist ei ole nii pika ajaga, et eneseisolatsiooni saaks pidada ebaproportsionaalselt pikaks. 10-päevane eemalolek värskest õhust on ebameeldiv, kuid ei saa eraldiseisvalt tekitada tõsist kahju inimese füüsilisele ja vaimsele heaolule. Kinnipeetavate isoleerimist ja liikumisvabaduse piiramist saab pidada sobivaks, vajalikuks ja mõõdukaks meetmeks nakkusohu vältimiseks. Üksnes kaitsevahendite kasutamise korral ei pruugi nakkusoht täielikult välistatud olla, sest ükski kaitsevahend ei takista täielikult viiruse levikut. Täiendavalt leevendab jalutuskäikude ärajäämist asjaolu, et olemasolevate tõendite kohaselt ei viibinud kaebaja perioodil 27.01.2022-05.02.2022 ainult kambris. 35. Kaebaja väidab, et Tallinna Vangla on esitanud valeinfot selle kohta, et ta perioodil 27.01.202205.02.2022 tööl käis. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad aga seda, et kaebajal oli võimalik eneseisolatsiooni ajal tööl käia. Tallinna Vangla poolt 17.08.2022 esitatud 2022. aasta jaanuari ja veebruari tööajatabelitest nähtub, et kaebaja käis tööl järgnevalt: 27.01.2022 (4,75 t), 28.01.2022 (4,75 t), 01.02.2022 (2,5 t), 04.02.2022 (2,5 t), 05.02.2022 (2,5 t), 06.02.2022 (2,5 t). Kohtul puudub alus arvata, et tööajatabelid oleksid võltsitud, sest Tallinna Vanglal puudub põhjus esitada fiktiivseid andmeid kinnipeetava töötamise kohta, eriti kui samale kinnipeetavale on jaanuaris ja veebruaris töötamise eest makstud, mida kinnitab Tallinna Vangla 17.08.2022 esitatud K-Raha väljavõte ajavahemikust 01.01.2022-31.03.2022. Seega oli kaebajal olemas liikumisvõimalus väljaspool kambrit, kuigi mitte värskes õhus. 36. Kaebaja on väitnud, et kõiki 23.01.2022 toimunud jumalateenistusel viibinud kinnipeetavaid, kes COVID-19-sse nakatunud kinnipeetavaga kokku puutusid, ei jäetud eneseisolatsiooni. Kohus ei saa uurida teiste kinnipeetavatega seotud asjaolusid, sest need väljuvad kaebuse piiridest ega saa vahetult mõjutada seda, kas kaebaja eneseisolatsiooni jätmine oli õiguspärane. Olukorras, kus teise kinnipeetava suhtes jäi eneseisolatsioon mingil põhjusel kohaldamata, ei saa kaebaja nõuda enda samasugust kohtlemist, kui tegelikult oli eneseisolatsiooni jätmiseks kehtiva korra järgi alus olemas. 2 https://koroonakriis.ee/covid-19 7