1-21-8432 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Resolutsioon) Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8432 (20233000330) Kohtunik Innoke

) §-dest 311, 313, 315, maakohus otsustas: Tunnistada Sergei Burov süüdi KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. Tunnistada Sergei Burov süüdi KarS § 319 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 5 (viis) kuud. 1 1-21-8432 KarS § 64 lg 1 alusel mõista Sergei Burovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud 1 (üks) aasta 5 (viis) kuu pikkune vangistus jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, kui Sergei Burov ei pane 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14. jaanuar 2022. Mõista Sergei Burovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; - osa riigi õigusabi korras kaitsjatasust, s.o summas 883,20 (kaheksasada kaheksakümmend kolm eurot ja 20 senti) eurot. Ülejäänud osa riigi õigusabi korras tekkinud kaitsjatasu summas 801,84 eurot jätta riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel peab Sergei Burov temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 1864,20 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul ositi. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700001692 ning selgitus „Sergei Burov, 1-21-8432, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu

1. Sergei Burovˇit süüdistatakse selles, et tema esitas 07.08.2019 Narva politseijaoskonnale teadvalt valekaebuse. Sergei Burov esitas kaebuse selle kohta, et 29.07.2019 Narvas Kosmonaudi tn 7 kõrval politseiametnik A B , vormistades kiirmenetluse nr 233019003441 otsust, küsis Sergei Burov’ilt 50 eurot altkäemaksu selle eest, kui ta ei kirjuta Sergei Burov’ile suurt trahvi ning ei lase teisaldada isiku sõiduautot. Kui Sergei Burov raha nõus andma ei olnud, võttis A B enda valdusesse isiku ID-kaardi, mille lubas tagastada raha hilisemal maksmisel. Samuti esitas Sergei Burov, olles hoiatatud kriminaalvastutusest valekaebuse esitamise eest, 04.09.2019 samasisulise kaebuse Jõhvi politseijaoskonnale. 2 1-21-8432 Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et A B ei ole Sergei Burov’ilt raha küsinud ega isiku IDkaarti raha saamise tagamiseks enda valdusesse võtnud. Sel moel pani Sergei Burov toime teadvalt valekaebuse esitamise kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt ehk KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sergei Burov’it selles, et tema, olles hoiatatud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest, andis 18.09.2019 Narva politseijaoskonnas toimunud ülekuulamise käigus kannatanuna kriminaalasjas nr 19210000057 teadvalt valeütlusi. Sergei Burov andis valeütlusi selle kohta, et 29.07.2019 Narvas Kosmonaudi tn 7 kõrval asuvas politseiautos kirjutas politseiametnik A B, kiirmenetluse nr 233019003441 otsust vormistades, otsusele alla Sergei Burov’i nimel. Samuti andis Sergei Burov valeütlusi selle kohta, et A B küsis 29.07.2019 Sergei Burov’ilt 50 eurot altkäemaksu selle eest, kui ta ei kirjuta Sergei Burov’ile suurt trahvi ning ei lase teisaldada isiku sõiduautot. Kui Sergei Burov raha nõus andma ei olnud, võttis A B tagatiseks enda valdusesse isiku ID-kaardi. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et kiirmenetluse otsust ei ole Sergei Burov´i nimelt allkirjastanud A B. Otsusel olev allkiri on tõenäoliselt kirjutatud Sergei Burov’i poolt ning A B ei ole Sergei Burov’ilt raha küsinud ega isiku ID-kaarti raha saamise tagamiseks enda valdusesse võtnud. Sel moel pani Sergei Burov toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt valeütluse andmise ehk KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung
2. Süüdistatav Sergei ei tunnistanud end süüdi ning selgitas, et tema avalduste ning ütluste sisu vastab tõele. Kohtuistungil olid ülekuulatud tunnistajad ja uuritud ka kirjalikud tõendid. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas ning süüdistatav Sergei Burovi tegevuse õiguslik hinnang
3. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

1. Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. Kohus on seisukohal, et Sergei Burov on süüdistuses märgitud sisuga avaldused esitanud ja avaldustes esitatud väiteid kinnitanud nii ülekuulamisel kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil antud ütlustes ning tegi seda tahtlikult.
2. Süüdistatav Sergei Burovi kohtuistungil antud ütluste kohaselt, konflikt politseiga tekkis tal selle pärast, et ta parkis oma autot oma akende vastas, muru peale, selleks, et seda kontrollida kuna varem oli tema auto kahjustatud tuvastamata isikute poolt. Keegi kutsus välja politseid. Ta tuli välja saabunud politseipatrulli juurde, et esitada avaldus nimetatud juhtumi kohta. Politseinik ütles 3 1-21-8432 talle, et ta ei ole pädev avalduse võtmiseks, hakkas nõudma tema ID-kaardi. ID-kaardi tema juures ei olnud, politseinik kutsus paarilist. Nad ühe momendiga haarasid teda kätest kinni ja tassisid politseiauto juurde. Teine politseinik istus autosse, aga esimene politseinik, B, istus koos temaga auto juures. ID-kaart oli siiski üles leitud, B pani seda enda taskusse. A.B hakkas nõudma temalt 50 eurot, vastasel juhul lubas teda istuma panna vastupanu osutamise eest, teisaldada tema autot ja karmilt trahvida. Siis nad istusid autosse, kus B vormistas protokolli temale arusaamatus eesti keeles, ID-kaardi ta ei tagastanud. Ta parkis enda auto ümber ja politseinikud sõitsid ära. Protokoll tema asemel oli allkirjastatud A.Bi poolt. Mitte ühe politseiniku peale ta mitte kunagi ei kirjutanud mingeid valeütlusi. Ta pidi taotlema PPA-s uue ID-kaardi.
3. Kohus on seisukohal, et Sergei Burovi süüdistuses nimetatud tegevus on tõendatud nii tunnistajate ütlustega, kui ka kirjalikke tõenditega ning süüdistatava versioon on ümberlükatud. On tuvastatud, et 07.08.2019.a. esitas süüdistatav avalduse politseisse, kus väitis, et politseiametnik A B nõudis temalt 29.07.2019.a. altkäemaksu ning võttis pandiks tema ID-kaart (t.lk. 1-4) 04.09.2019 esitas süüdistatav avalduse taas. Selle avalduse sisuks on täpselt sama väide, et politseinik A B nõudis temalt altkäemaksu ning võttis pandiks tema ID-kaardi. S.Burov oli eelnevalt hoiatatud vastutusest valekaebuse esitamise eest (t.lk. 5-9) Peale selle, 18.09.2019.a. ülekuulamisel politseiasutuses, olles eelnevalt hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest, andis Sergei Burov kannatanu staatuses samasisulisi ütlusi, sh sellest, et A.B kirjutas tema nimel väärteoprotokollile allkirja ja kuupäeva (t.lk. 10-14). Sergei Burovi väide selle kohta, et tema allkiri oli võltsitud oli kontrollitud käekirjaekspertiisi läbiviimise käigus. Ekspertiisile oli esitatud ülalnimetatud otsus väärteoasjas 23301900343, süüdistatava avaldused võrdlusmaterjalina (t.lk.71-80) ning Sergei Burovi käekirja näidised (t.lk.15-64) Ekspertiisiaktist nr 20E-DK0010 (t.lk. 83-87) tuleneb, et S.Burovi suhtes koostatud lühimenetluse otsuse lahtris „allkiri/kuupäev“ on allkirja ja kuupäeva „29.07.19“ tõenäoliselt kirjutas Sergei Burov. Selle tõendi alusel ning koostoimes tunnistajate A Bi ja D R ütlustega (mõlemad kinnitavad, et just Sergei Burov kirjutas otsusele alla), loeb kohus tõendatuks asjaolu, et kuupäeva ja allkirja otsuses on kirjutanud süüdistatav. Märkimisväärne on ka see, et 06.02.2022.a. kohtuistungil selgitas S.Burov, et võib-olla nimetatud kuupäev ja allkiri oli siiski kirjutatud tema poolt, aga tema võis mitte tunda ära oma allkirja.
4. Kohus asub seisukohale, et vale on ka väide, et politseinik A.B nõudis süüdistatavalt altkäemaksu ja võttis enda valdusse S.Burovi ID-kaardi. Nimetatud väide pole eluliselt usutav juba seetõttu, et, vaatamata sellele, et S.Burov keeldus altkäemaksu andmisest, valis politseinik rikkujale kõige soodsamat väärteomenetluse liiki, ehk kiirmenetlust, määrates selle menetluse raames mõjutustrahvina vaid 20 eurot, mis on äärmiselt ebaloogiline S.Burovi versiooni raames. Peale selle, nii A B, kui ka tema paariline D R kategooriliselt eitavad seda, et A.B nõudis süüdistatavalt raha ja võttis pandiks S.Burovi ID-kaardi. Seejuures tunnistaja D R andis ütlusi selle kohta, et ta oli terve sündmuse käigus koos A.Biga, ainult mitte sellel hetkel kui tema jäi koos S.Burovi elukaaslasega sõidukis juba pärast otsuse vormistamist. Samal ajal süüdistatav väidab, et A.B nõudis temalt altkäemaksu enne otsuse vormistamist. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et tunnistaja andis kohtuistungil valeütlusi kuna pole tuvastatud, et tunnistaja oleks mingil määral huvitatud selle asja läbivaatamise tulemuses. Tunnistaja L V andis ütlusi, et tol päeval helistas talle V.Z , kes oli nende korteriühistu juhatuse liigi ning ütles talle, et kutsus politseipatrulli välja, kuna neil kanalisatsiooni kaevude peal seisid 4 1-21-8432 metallist piirded selleks, et kaitsta kanalisatsiooni kaevu. Aga süüdistatav ilma igasuguse loata võttis ühe ära ja sõitis oma autoga haljasalale. Politsei saabumise ajal ta oli kohal, ja nimetas politseiametnikule Burovi elukoha aadressi. Kui kohale saabus Burov, siis hakkas ta karjuma, ei kuulnud politseinikke küsimusi. Teda istutati politseiautoauto tagaistmele ja politseinikud vestlesid seal temaga. Siis vanem politseinik tuli autost välja, et kutsuda kohale Burovi elukaaslast, et ta rahuneks Burovi maha. Umbes 5 minuti pärast ta tuli tagasi koos elukaaslasega ja nad istusid autosse. Kogu selle sündmuse käigus jäi S.Burov mõne politseinikuga kahekesi nii, et neid ei olnud kuulda ainult autos, rohkem nad ei olnud kahekesi. Nimetatud tunnistaja ütlused ka kinnitavad seda asjaolu, et A.B ei viibinud süüdistatavaga kahekesi kuna tunnistaja nimetatud „vanem politseinik“, kes väljus autost, et kutsuda kohale S.Burovi elukaaslast (ehk R.H), oligi A.B, kes on vanem, kui D.R. Kohus paneb tähelepanu ka sellele, et süüdistatava elukaaslane R H kohtuistungil selgitas, et ta ei näinud, et kogu sündmuse vältel oleks S.Burov jäänud kummagi politseinikuga kahekesi, st olulisel määral kinnitas R.H just D.Ri ütlusi. Sellest, et politseinik nõudis S.Burovilt altkäemaksu ja võttis tema ID-kaardi, sai tunnistaja R.H teada alles siis, kui S.Burov esitas avalduse politseisse, sündmuse päeval S.Burov sellest ei rääkinud. On tuvastatud, et pärast sündmust tellis S.Burov endale uue ID-kaardi, samal ajal nimetatud fakt ei saa selgitada ID-kaardi kadumise asjaolusid. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et 1 päev pärast sündmust ehk 30.07.2019.a. ilmus S.Burov politseisse, kus oli ülekuulatud tema auto vigastamise ja aku varastamise asjaoludel (t.lk. 65-70). Samal ajal ta ei rääkinud menetlejale sõnagi kohale saabunud politseiniku väidetavalt ebaseaduslikust käitumisest. Tuleb nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et on uskumatu, et olukorras, kus Burov käis vaid 1 päev pärast sündmusi politseis väärteomenetleja juures ütlusi andmas ning rääkis eelmisel päeval avastatud auto rikkumisest, ei öelnud ta mitte sõnagi selle kohta, et sündmuskohale tulnud politseinikud oleks tema suhtes kuidagi õigust rikkunud. See asjaolu viitab sellele, et versioon, et A.B käitus sündmuskohal õigusevastaselt, oli väljamõeldud hiljem. Hinnates tõendeid nende kogumis, eelistab kohus otsuse tegemisel just tunnistajate A.Bi ja D.Ri ütlusi. Tunnistaja V Z selgitas, et 29.07.2019.a. ta nägi, et saalis viibiv süüdistatav parkis oma autot haljasalale. Nende maja juures haljasalal parkida ei tohi. Seal on olemas ka erilised piirded, mis on värvitud kollase värviga. Ta tegi auto omanikule märkuse, millele omanik vastas, et ta pargib kuhu tahab. Ta hoiatas meest, et kutsub kohale politseid. Umbes 40 minuti pärast saabus politseipatrull. Millest politseinikud rääkisid süüdistatavaga, ta ei kuulnud. Aga politseiautosse istus süüdistatav koos politseinikega.
5. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et nii avaldustes, kui ka tema eeluurimisel antud ütlustes sisalduvad väited politseinik A.Bi süüdistuses nimetatud tegevuse kohta on sisult valed, seega on täidetud nii KarS §319, kui ka § 320 kuriteokoosseisu objektiivne külg.
6. Vaidlus on ka selles, kas süüdistatav Sergei Burovi tegevuses ilmneb nimetatud kuritegude koosseisude subjektiivne külg ehk tahtlus. Kaitsja väidab, et 27.09.2019.a. viibis S.Burov niivõrd tugevas stressis, et ei saanud tajuma kõiki asjaolusid täpselt sellistena, nagu need on faktiliselt aset leidnud sündmuskohal. St süüdistataval puudus igasugune tahtlus teadvalt vale kaebuse esitamiseks ja teadvalt vale ütluste andmiseks.
7. Kohus sellise arvamusega ei soostu. Olgu, et stressi pärast võis S.Burov unustada ära otsuse allkirjastamise asjaolusid. Samal ajal esimene valekaebus oli esitatud alles 07.08.2019,a, ehk rohkem, kui nädal pärast sündmust, mis on täiesti piisav aeg, et rahuneda maha. Vaatamata sellele, 5 1-21-8432 S.Burov kindlalt ning järjepidavalt väitis, et politseinik nõudis temalt altkäemaksu, võttis ära tema ID-kaardi ning võltsis tema allkirja väärteomenetluse otsuses ehk pani toime tegusid, mis vastavad KarS § 298, 299 ja 346 ettenähtud kuriteokoosseisudele. Seda väitis süüdistatav ka kohtuistungil, välja arvatud see, et kohtuistungil ta siiski möönas, et otsus oli allkirjastatud tema poolt. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et S.Burov tegutses kavatsetult.
8. Ka vale on kaitsja arvamus, et tunnistaja A.Bi ja D.Ri ütlused ei ole üks teisega kooskõlas IDkaardi üleandmise osas. Kaitsja oma kõnes viitab sellele, et A.Bi ütluste kohaselt, S.Burov siiski andis temale üle oma ID-kaardi, samal ajal D.R väidab, et ta ei näinud S.Burovi ID-kaardi ning pidi tuvastama rikkuja isiksust andmebaasi alusel. Samal ajal „ei näinud ID-kaardi“ ei tähenda veel seda, et seda pole kohal olnud. Kaitsja väide, et A.B tahtlikult ei teavitanud oma paarilist sellest, et rikkuja esitas ID-kaardi (kuna võttis selle pandiks pärast altkäemaksu nõudmist), pole eluliselt usutav ega loogiline. D.R selgitas, et isikuid kontrollitakse andmebaasi kaudu ka selleks, et tuvastada, kas isik on tagaotsitav või mitte, st seda tehakse igal juhul. Kohtu seisukoht karistuse osas
9. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
10. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et Sergei Burovi süü aste on keskmine. Tema tegevuses puuduvad nii karistust raskendavad, kui ka karistust kergendavad asjaolud. Vaatamata sellele, et S.Burovi süü leidis kohtus tõendamist, ei tunnistanud S.Burov oma süüd ega kahetsenud tehtut, seetõttu ei näe kohus võimalust karistada teda rahalise karistusega.
11. Ülaltoodu alusel, arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet ning karistust raskendava ja kergendavate asjaolude olemasolu, asub kohus seisukohale, et Sergei Burovi suhtes on põhjendatud ja otstarbekohane KarS §§ 319 lg 1 ja 320 lg 1 ettenähtud sanktsioonide alla keskmäära karistuse mõistmine ning tuleb jätta mõistetud karistus tingimisi kohaldamata kuna isik on varem kohtu poolt karistamata.
12. KarS § 64 lg 1 alusel on võimalik samaliigiliste põhikaristuste korral mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna Sergei Burov pani toime vahetult üksteisele järgnevad süüteoepisoodid, siis kohus peab põhjendatuks liitkaristuse mõistmine üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Menetluskulud 17.

§ 180

lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud (

§ 175

lg 1 p 3) ja kohtueelses ning kohtumenetluses tekkinud riigi õigusabi tasu ja kulud (

§ 175lg 1 p 4).

18. Määrates kindlaks sundraha ja menetluskulude suurust, tuleb kohtul järgnevalt otsustada sundraha ja kaitsjatasu väljamõistmise üle.

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. 6 1-21-8432 19.

§-de 175, 179 lg 1 p 1 ja 180 kohaselt tuleb mõista Sergei Burovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: sundraha 981 eurot teise astme kuriteo toimepanemise eest ning osa riigi õigusabi korras kaitsjatasust, s.o summas 883,20 eurot. Ülejäänud osa riigi õigusabi korras tekkinud kaitsjatasu summas 801,84 eurot tuleb jätta riigi kanda kuna nad tekkisid seoses esimese astme kohtu otsuse tühistamisega. 20. Kohus peab kohaseks rakendada S.Burovi suhtes

§ 180lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks.

S.Burovil on endal võimalus kujundada kohustuse täitmise osamaksete suurus ja tähtaeg tasumistähtaja raames, kuid kohustus kuulub täitmisele ühe aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 7