KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2022, Tallinn Haldusasja number Menetlusosalised 3-22-2290 X esialgse õiguskaitse taotlus Eest
) § 2 lg 1 p-i 1 kohaselt on töövõimetoetusele õigus Eestis elaval Eesti kodanikul.
§ 2
lg 2 sätestab, et Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus töövõimetoetusele, kui ta on resident tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses. TuMS § 6 lg 1 tähenduses on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval; 2) Eesti Töötukassale esitatud andmete kohaselt asus töövõimetoetuse saaja elama Usbekistani Vabariiki
- aprillil
- Isik esitas Töötukassale
- oktoobril 2022 teabe, et ta viibib Valgevenes. Töötukassale esitatud informatsiooni kohaselt ei ole isik alates välisriiki 3-22-2290 asumise kuupäevast Eestis viibinud. Töövõimetoetuse saajal täitus 183 päeva välisriigis
- oktoobril
- X esitas
- oktoobril 2022 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Töötukassa kohustamiseks jätkata taotlejale töövõimetoetuse maksmist alates
- oktoobrist
- Taotleja märgib, et ta viibib Valgevenes ilma sissetulekuta ja tal on puue. Kõikides riikides, kus ta on elanud alates Prantsusmaalt lahkumisest
- a märtsis, on ta olnud turist ega ole end kuskil kohalikuks elanikuks registreerinud. Taotleja on nüüd Prantsusmaa Vabariigi elanik ja tal on õigus saada Eesti pensioni (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
- aprilli
- a määrus nr 883/2004 (määrus nr 883/2004) art 11 lg 1 p „V“ ja § 11 lg 2; Eesti rahvastikuregistri seadus § 6 lg-d 1 ja 2).
- Tallinna Halduskohus jättis
- oktoobri.
- a määruse resolutsiooni p-ga 2 X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) taotleja soovib esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajaks; 2) Töötukassa lõpetas
- oktoobri
- a otsusega taotlejale töövõimetoetuse maksmise alates
- oktoobrist
- Kohtule esitatud Eesti Töötukassa
- juuni
- a otsuse nr TVH/20/063368 kohaselt tuvastati taotlejal puuduv töövõime perioodil
- mai 2020 –
- mai
- Seega maksti taotlejale puuduvale töövõimele vastavat töövõimetoetust. Eesti Töötukassa kodulehe andmetel on alates
- aprillist 2022 töövõimetoetuse päevamäär 16,33 eurot, millest ühe kalendripäeva toetus on puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (16,33 eurot päevas, keskmiselt 489,90 eurot kuus). Kuna taotleja on oma põhilisest sissetulekust ilma jäänud, on tal vajadus esialgse õiguskaitse järele; 3) esialgse õiguskaitse kohaldamine taotleja soovitud viisil oleks vastuolus avaliku huviga. Kui Töötukassa jätkaks taotlejale töövõimetoetuse maksmist vaidemenetluse ja võimaliku kaebuse menetlemise ajal, võib tekkida olukord, kus kaebuse rahuldamata jätmise olukorras on taotlejalt väga keeruline alates
- oktoobrist 2022 põhjendamatult makstud töövõimetoetust tagasi saada. Taotleja viibib välismaal, tema menetlusabi taotluses esitatud andmete kohaselt ei ole tal pangakontot ning ta omab rahalisi kohustusi 8000 euro ulatuses erinevate krediidiasutuste ees. Avaliku huvi võiks üle kaaluda väga perspektiivikas kaebus. Töötukassa
- oktoobri
- a otsuse peale esitatav kaebus oleks vähese edulootusega. Töötukassa
- oktoobri
- a otsusega lõpetati taotlejale töövõimetoetuse maksmine, sest ta ei viibi 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul alates välisriiki elama asumise kuupäevast vähemalt 183 kalendripäeva Eestis.
§ 2
lg 1 p-i 1 kohaselt on töövõimetoetusele õigus Eestis elaval Eesti kodanikul.
§ 2
lg 2 kohaselt on Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, õigus töövõimetoetusele, kui ta on resident tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses. TuMS § 6 lg 1 tähenduses on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Taotleja ei vaidle vastu Töötukassa väidetele Usbekistanis ja Valgevenes viibimise aja osas. Kuna taotleja ei vasta
§ 2
lg 1 p 1 ja § 2 lg 2 tingimustele, on väike tõenäosus, et Töötukassa otsuse peale esitatav kaebus võiks olla edukas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. X taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse p-i 2 tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) taotleja lahkus Prantsusmaalt põhjusel, et elas narkomaanide hostelis. Taotleja ainsaks sissetulekuks on Eesti pension ja ei saanud seda korteri üürimiseks kasutada. Taotleja viibib 2
(3)3-22-2290 nüüd Valgevenes, tal on elukoht ja tunneb ennast mugavamalt kui Prantsusmaal. Taotleja ei ole Prantsusmaalt lõplikult lahkunud määruse nr 883/2004 art 11 lg 2 mõttes; 2) taotleja on riikides, kus ta elas pärast Prantsusmaalt lahkumist, viibinud lühikest aega. Taotleja pole muutnud oma Eesti rahvastikuregistri järgset elukohta. Taotleja pole ennast teistes riikides alaliseks elanikuks registreerinud; 3) taotleja ei lahku Valgevenest enne, kui Prantsusmaal elukoha probleem laheneb; 4) Välisministeeriumi
- septembri
- a kiri tõendab, et taotleja ei ole pärast Prantsusmaalt lahkumist teistes riikides pikemalt viibinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus võib muu hulgas kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 esimene lause). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). 5.
§ 2
lg 1 p 1 sätestab, et töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus 16aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane.
§ 2
lg 2 sätestab, et
§ 2
lg 1 p-s 1 nimetatud Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele, kui ta on resident TuMS § 6 lg 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses. TuMS § 6 lg 1 kohaselt on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval ning isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. 6. Vaidlust pole selle üle, et taotleja ei ela Eestis. Seega ei kohaldu tema suhtes
§ 2lg 1 p 1.
- Töötukassa andmetel asus taotleja elama Usbekistani Vabariiki
- aprillil
- Kuni tänaseni pole isik alates
- aprillist 2022 Eestis viibinud. Kuigi taotleja viidatud Välisministeeriumi kirjast nähtub, et taotlejale väljastati
- a-l Pariisis ID-kaart, kus isikul oli ka püsiv elukoht registreeritud, ei vaidle taotleja vastu sellele, et ta pole aastas vähemalt 183 päeva Eestis viibinud. Taotleja viibib hetkel Valgevenes. Kuna kaebaja elab hetkel väljaspool liidu territooriumi, pole põhjendatud analüüsida ka seda, kas tal peaks olema õigus taotletud hüvele määruse nr 883/2004 alusel.
- Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus halduskohtu esialgset hinnangut selle kohta, et kaebus ei oma sellist perspektiivi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Seetõttu jääb taotleja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)