4-22-2295 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-2295 (2315,22,004050) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungis

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 12 (kaksteist) tundi üldkasulikku tööd. 3.

§ 69

lg 3 alusel määrata 12 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Valeri Burovi 12 tunni üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase elukohajärgse Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakond (Tartu mnt 85, Tallinn, tel.: 612 7758, Loksa esindus: Posti 19, Loksa, tel: 607 5163, e-post: harjukrho.info@just.ee). 5.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 27.09.

1. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.06.2022 koostatud väärteoprotokollist nr xxx nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 09.06.2022 kell 16.50 peeti Loksa linnas Tallinna tn 36 juures suunaga Papli tn poole kinni sõiduk, mida juhtis Valeri Burov, kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Väärteo toimepanemist põhjendas sellega, et ema tahtis poodi minna ja viis ema poodi, kuivõrd ema ei suuda palju käia pärast insulti. Nüüd ei käi ema enam üldse. Rahatrahvid on tasumata, sest Loksal tööd ei ole, ta peab ema eest hooltsema. Tervis võimaldab üldkasulikku tööd teha ja on nõus seda tegema. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku toime pandud tegu on asjas kogutud materjalidega tõendatud, kuid isiku olukorda tuleks kergendada ja kvalifitseerida tegu LS § 201 lg 1 järgi. Isikut on varasemalt kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 1 p 2 alusel, kuid pärast seda kohtuotsust, millega juhtimisõigus 12 kuuks ära võeti, teda juhtimiselt kõrvaldatud ei ole. Mis puudutab isiku süüd, siis tahtlikult rooli asumine suurendab süüd, näitab isiku suhtumist õiguskorda. Tuleks arvestada kahetsust ja seda, et tegu oli toime pandud soovist abistada ema. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist LS § 201 lg 1 järgi arestiga 15 päeva, mille kohus saab asendada üldkasuliku tööga. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud osaliselt. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
2. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on Viktor Burovilt juhtimisõigus ära võetud 12 kuuks Harju Maakohtu 25.07.2019 otsusega nr 1-19-
3. Kohtuotsus jõustus 02.08.
4. Seega selleks, et juhtimisõigust taastada, pidanuks menetlusalune isik edukalt sooritama liiklusteooria ja sõidueksami. Kohtule esitatud andmetest eksami sooritamise kohta andmeid ei nähtu ning temal endiselt juhtimisõigust ei ole, mistõttu on Viktor Burovil keelatud mootorsõidukit juhtida. Seega oli ta LS § 90 lg 1 p 1 märgitud isikuks. Menetlusalust isikut on süüdistatud ka LS § 90 lg 1 p 3 sätestatud keelu rikkumises, kuid väärteotoimikus ei leidu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust varasemast ajast kui 09.06.
5. Seejuures oli menetlusalune isik varasemalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt seetõttu, et ta juhtis sõidukit joobeseisundis, s.t LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuid selle eest on menetlusalusele isikule mõistetud karistus ja lisakaristus ning pärast karistuse kandmist ei ole teda enam sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega ei ole menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks, mistõttu tuleb tema tegevus kvalifitseerida LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteona. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning 2 õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, kolmel korral ka liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning antud hetkel on kõik karistuseks määratud rahatrahvid tasumata, mistõttu on kõik väärteokaristused ka kehtivad, kuigi kaks varasemat karistust on niivõrd vanad, et nende täitmine on aegunud. Seega varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Arvestades määratud rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks. Menetlusalune isik on ka ise kinnitanud, et Loksal tööd ei ole ning lisaks peab ta hoolitsema oma ema eest. Töötamise registri kohaselt on Valeri Burovi viimane töösuhe lõppenud 30.09.2021, mistõttu saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad ka ametlikud sissetulekud. Seega on rahatrahv kui tagajärjetuks jäänud ja tasumata jäetav karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, mida kohus peab võimalikuks karistuse mõistmisel arvestada. Kuivõrd menetlusaluselt isikult oli juhtimisõigus karistusena ära võetud ja pärast karistuse tähtaja lõppemist ta juhtimisõigust ei taastanud, oli ta teadlik sellest, et ta sõidukit juhtida ei tohi, mistõttu oli ta teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ja menetlusaluse isiku tervislik seisund võimaldab üldkasulikku tööd teha, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib asendada üldkasuliku tööga, mis võimaldab menetlusalusel isikul samaaegselt hoolitseda ka oma ema eest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3