← Eesti

2-21-12626/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-12626 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2021, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasi Aktiva Finants OÜ, Julianus Inkasso OÜ hagi D K vastu tahteavalduse asendamiseks Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja I : Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) Hageja II: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) Hagejate esindajad: vandeadvokaat Carri Ginter (e-post: carri.ginter@sorainen.com), advokaat Mari Agarmaa (e-post: mari.argarmaa@sorainen.com) Kostja: D K (isikukood: XXX, elukoht: XXX) RESOLUTSIOON
  2. Aktiva Finants OÜ, Julianus Inkasso OÜ hagi D jätta rahuldamata. K vastu tahteavalduse asendamiseks
  3. Tühistada 18.08.2021 hagi tagamise määrus, millega kohus peatas AS P D K (isikukood XXX) avalduse alusel kogumispensioni II samba osakute tagasivõtmise eest saadava raha väljamaksmise välisriigi krediidiasutuses olevale arveldusarvele.
  4. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud hageja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude 1

(4)suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Hageja nõue
  1. Osaühing Aktiva Finants ja Osaühing Julianus Inkasso esitasid Viru Maakohtule hagiavalduse D K vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks koos hagi tagamise taotlusega. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja õiguskaitsevajaduse põhjendamiseks. Esitatud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse kohaselt on avaldajatel kohtutäituri juures puudutatud isiku suhtes täitmisel nõudeid kokku summas 25 817,91 eurot. Täitemenetluste raames ei ole õnnestunud võlgnikult võlga sisse nõuda. Kostjal puudub realiseeritav vara ning tema ainsaks varaks on pensionifondi II samba osakud. Kohtutäiturile teadaolevalt on puudutatud isik esitanud avalduse pensionifondi II samba osakute tagasivõtmiseks ja sellest saadava raha kandmiseks välisriigi kontole (Leedu pank Paysera LT UAB).
  2. Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 655/2014,
  3. maist 2014, loodud pangakontode Euroopa arestimismääruse (pangakontode Euroopa arestimismäärus) menetlus ei ole antud juhul konto arestimiseks mõistlik ega tulemuslik, sest puudutatud isik võib oma avalduse andmeid, sh pangakonto numbrit, kuni väljamakse tegemiseni muuta; AS Pensionikeskus saab kontrollida avalduses märgitud välisriigi arvelduskonto vastavust avalduse tingimustele ainult avalikult kättesaadavatest andmetest, mis ei garanteeri võimalust 100% kindlusega teada, kas avalduses märgitud välisriigi konto taga on krediidiasutus või makseasutus ning selle usaldusväärsust; AS P puudub õigus kontrollida, kas välisriigi arvelduskonto omanik on avalduse teinud isik või tegemist on kolmanda isikuga. Kolmanda isiku kontole ei ole kohtutäituril võimalik aresti seada. Seetõttu nõuavad hagejad kostjalt tahteavalduse andmist, millega kostja palub pensioniosakute tagasivõtmisest saadava raha kanda Eesti krediidiasutuse kontole.
  4. Hagejad järeldavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1, täiemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 52 lg 1 koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 114 pinnalt, et kostjal on kohustus anda nõutud tahteavaldus. Kostja seisukoht
  5. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning teavitust, kas ta soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja keeldus hagimaterjalide vastuvõtmisest, mistõttu toimetati hagimaterjalid kostjale kätte TsMS § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga 23.08.
  6. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Vastavalt TsMS § 407 lg 6 juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
  8. Hagiavalduses esitasid hagejate esindajad kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg
  9. 2
(4)
  1. Kohus, tutvunud hagiavalduses toodud põhjendustega ning hagiavaldusele lisatud materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata õigusliku põhjendamatuse tõttu. Kohus selgitab, et kui kohus leiab, et hagi rahuldamiseks puudub õiguslik põhjendatus, siis jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata.
  2. Hageja nõue on asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. TsÜS § 68 lg 5 sätestab: „Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.“
  3. Riigikohus on 07.11.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-9986 (p 13) selgitanud: „Kolleegium selgitab, et selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut tahteavaldust tegema.“
  4. Hageja ei ole suutnud veenvalt välja tuua, millisest õiguslikust alusest tuleneb kostja kohustus anda tahteavaldus pensionisamba osakute müügist laekunud raha kostja Eesti arveldusarvele kandmiseks. Hageja on selleks viidanud reale õigusnormidele ja tuginenud lisaks TMS §-le 184, mille lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Hageja ei ole hagis siiski arusaadavalt põhjendanud, kuidas tema viidatud sätetest tuleneb kostja kohustus tahteavalduse tegemiseks.
  5. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 431 lg 1 esimese lause kohaselt on isikul, kellel ei ole seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist nimetatud paragrahvis sätestatud tingimustel. Lõike 4 kohaselt esitatakse avaldus raha väljavõtmiseks ja väljamakse tehakse sama seaduse §-des 524–526 sätestatud korras. KoPS § 524 reguleerib avalduse esitamisega seonduvat ning lõike 2 p 4 kohaselt märgitakse avalduses mh „isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud“. Nimetatud normist ega teistest normidest ei tulene avalduse esitajale kohustust märkida avaldusse Eesti krediidiasutuses avatud konto numbrit.
  6. Hageja on viidanud nõude põhjendustes TsMSRS §-le 114 ja seaduse seletuskirjale. TsMSRS § 114 sätestab: „Kuni
  7. aasta
  8. jaanuarini ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kogumispensionide seaduse §-s 31 ning § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks.“ Hageja hinnangul tuleneb seletuskirjast „otsesõnu, et seni kuni ei ole võimalik arestida II pensionisamba osakute väljamakse nõuet, on õigus AS P väljamakset teha ainult sellisele arveldusarvele, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest.“ Nimetatud seletuskirjas on kirjas: „Seni kehtib tänane praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses, kuhu kohtutäituri poolt on võimalik seada arest.“ Kohtu hinnangul võib seda osa tõlgendada ka selliselt, et „summa kantakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses ja sel juhul saab kohtutäitur summa arestida“. Olenemata võimalikest erinevatest tõlgendusviisidest tuleb märkida, et seletuskiri ei ole õigusakt või muu selline dokument, mis tekitab isikutele kohustusi. 3
(4)
  1. Kohus ei nõustu hageja väitega, et seadusandja tahe on selline, et kogumispensioni II samba osakute väljamaksmisel oleks võimalik pensionivara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid nende võlgnike vastu, kes on taotlenud oma kogumispensioni väljamaksmist. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 art 24 lg 1 p b alusel arestib pank arestimismääruse täitmiseks artikli 31 sätete kohaselt arestimismääruses märgitud summa, kandes selle summa üle arestimiseks mõeldud kontole, kui see on ette nähtud siseriikliku õigusega. TsMSRS § 114 järgi ei ole kuni
  2. aasta
  3. jaanuarini täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kogumispensionide seaduse §s 31 ning § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks. Kui seadusandja oleks tahtnud võlausaldajate huvidega hageja väljatoodud ulatuses arvestada, siis oleks ta vastava regulatsiooni ka seadusesse sisse kirjutanud, et kuni tehnilise võimekuse tekkimiseni saab väljamaksete tegemist taotleda üksnes Eestis asuvale kontole.
  4. Kohus möönab, et sarnaselt Riigikohtu otsuse 2-17-9986 punktides 12 ja 16 leituga võib ka muudel juhtudel tahteavalduse andmise kohustus tuleneda mitme normi koosmõjust ja hea usu põhimõttest. Rahaliste nõuete sissenõudmisel võiks sellisteks normideks lisaks hagejate viidatud normidele või nende asemel olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 115 ja TMS §
  5. Lisaks võiks olla oluline, et seadusandja on andnud sissenõudjale õiguse sundtäitmise käigus sekkuda võlgniku privaatautonoomiasse ja lepinguvabadusse (TMS § 14 lg 2, § 118, § 187). Samas on kohus seisukohal, et analoogia alusel põhiõiguse riivamine ei ole sunni kohaldamisel õige. Võimalus täitemenetluse raames võlgniku omandiõiguse või lepinguvabaduse riiveks peab seadusest otsesõnu tulenema.
  6. Karistusseadustiku § 385 ette nähtud karistus vara varjamise eest oleks pensionivara väljamaksmisel asjakohane mitte seoses väljamakse taotlemisega teise EL liikmesriiki, vaid väljamakse puhul kolmanda isiku kontole.
  7. Samas on seaduseandja näinud ette mehhanismid, mille kaudu tagada rahaliste kohustuste täitmist, kuid hagiavaldusest ei nähtu, et hagejad oleks neid võimalusi kasutanud.
  8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate viidatud normidest ei tulene subjektiivset kohustust anda konkreetse sisuga tahteavaldust, mistõttu hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
  9. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hagejate kanda. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.