Obsah (8)

§ 29§ 32§ 5§ 30§ 31§ 1§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Helen Tammela Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-9344 Tsiviilasi Millcorp OÜ (likvi

§ 29lg 8).

1. Vabastada ajutine pankrotihaldur Martin Krupp alates Millcorp OÜ äriregistrist kustutamisest.
2. Määrata Millcorp OÜ dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige Dmitri Gurjev (isikukood xxx).
3. Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasuks 1425 eurot, millele lisandub käibemaks 285 eurot, kokku 1710 eurot.
4. Ajutise halduri tasust 784,80 eurot (sh käibemaks 130,80 eurot) hüvitada riigi vahenditest ning tasuda Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole xxx.
5. Ajutise halduri tasu ülejäänud osas summas 925,20 eurot (sh käibemaks 154,20 eurot) mõista välja võlgnikult ajutise halduri kasuks Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a xxx Swedbank AS).
6. Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1
7. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
8. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile.
9. Saata määrus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud

1. Millcorp OÜ (likvideerimisel) nimel esitas likvideerija Ly Müürsoo 24.06.2022 Harju Maakohtusse võlgniku pankrotiavalduse. Kohus nimetas 29.06.2022 võlgniku suhtes ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi.
2. Ajutine haldur esitas 22.07.2022 kohtule aruande, mille kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku kohustuseks on võlg A OÜ ees summas 8 298,75 eurot ning teadaolevaks varaks nõue M K vastu summas 16 828,10 eurot. Nõue on antud täitmisele kohtutäitur Kristiina Feinmanile 10.06.
3. Ajutise pankrotihalduri hinnangul antud nõue väärtust ei oma, kuna nõuet ei ole õnnestunud 7 aasta jooksul sisse nõuda ning sellised nõuded aeguvad 10 aastaga. Võlgniku juhatuse liige on teada andnud, et on valmis tasuma kohustuse summas 8 298,75 eurot A OÜ ees hiljemalt 15.08.
4. a. Juhul kui võlgnik tasub kohustuse A OÜ-le, siis tegemist ei ole püsiva maksejõuetusega. Juhul kui võlgnik ei tasu kohustust A OÜ ees, siis puudub reaalne ja likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks ning tuleks määrata deposiit pankrotimenetluse kulude katteks

§ 30kohaselt.

Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2000 eurot.

1. Võlgniku seaduslik esindaja likvideerija Ly Müürsoo esitas 25.07.2022 kohtule seisukoha, milles leiab, et kui võlgniku endine juhatuse liige tasub võlgniku eest võla A OÜ-le, siis asendub üks võlausaldaja teisega ja see ei muuda võlgnikku maksejõuliseks. Seega leiab likvideerija jätkuvalt, et Millcorp OÜ (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu äriühing, millel ei ole likviidset vara, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid.
2. Ajutine haldur esitas 12.08.2022 täiendavalt seisukoha võlgniku seisukohale. Ajutise halduri täiendava seisukoha kohaselt jääb ta oma 22.07.2022 esitatud aruande juurde.
3. 23.08.2022 määrusega määras kohus Millcorp OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tähtajaks 05.09.
4. Määratud tähtajaks ei ole kohtu deposiiti raha laekunud. 2 Kohtumääruse põhjendused
5. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
2. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kuna võlgnikul on märkimisväärsed kohustused, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 9.

§ 29

lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohtu määratud summat ei ole tähtajaks deposiiti tasutud. 10. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. 11. Vastavalt

§ 29

lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. 12. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme Dmitri Gurjevi. 13.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule 3 töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 11 sätestatust.

14. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tunnitasu (100 eurot + käibemaks) ei ületa

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).

Kohus leiab, et arvestades töö mahtu ja keerukust on põhjendatud määrata ajutise halduri Martin Kruppi tasuks 1425 eurot, millele lisandub käibemaks 285 eurot, kokku 1710 eurot. Tasu kuulub maksmisele Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a xxx Swedbank AS). 15.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär, mis kehtib tasu määramise ajal, on 654 eurot. 16. Ajutise halduri aruandest tulenevalt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määrab ajutise halduri taotluse alusel, et tasust 784,80 eurot (sh käibemaks 130,80 eurot) tuleb hüvitada riigi vahenditest Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele nr xxx (Swedbank AS). Ülejäänud osas (925,20 eurot, sh käibemaks 154,20 eurot) mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult

§ 23lg 4 alusel.

17.

§ 29

lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. 18. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik 4