KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.01.2017 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-16-2896 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 18.01.2017 Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON M.O sünd. XXX , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx , töökoht xxx Karistuse kandmise algus 03.02.2016 ja lõpp 28.10.2017 Jätta M.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav M.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.O on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.04.2016 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §423-1 ja §199 lg.2 p.4 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 8 kuud 25 päeva alates 03.02.
- Viru Vangla iseloomustuses t nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on varieeruvad, soodusteguriks on 1 majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav töötab vanglas majandustööl koristajana, temaga on toimunud vestlused suhete, väärtushinnangute ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ning sellest tulenevad muutused, samuti on ta osalenud vestlusel psühholoogiga. Enne vangistust elas kinnipeetav xxx, peale vabanemist soovib elama asuda xxx. Kinnipeetaval on algharidus, eriala puudub, õppimisest huvitatud ei ole. Vabanemise korral on töökoht garanteeritud. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja vend, suhted on head. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavaid, kelle poolt võib kinnipeetav olla mõjutatud. Kinnipeetav võtab riske, arvestamata oma tegude tagajärgedega. Kinnipeetava elustiil on riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetav on tarvitanud narkootikume, meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav sõltlane. Kinnipeetav on korduvalt toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid. Kinnipeetav väldib oma probleemidega tegelemist, ei mõtle oma tegude tagajärgedele, võib käituda emotsioonide ajel. Kinnipeetava korduvkaristatus viitab kriminaalsetele hoiakutele ja negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Kinnipeetav sooritas uue kuriteo kriminaalhoolduse ajal. Kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a asta jooksul on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 23%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on sisse kirjutatud xxx , on vallaline ja lapsi tal ei ole. Lähedastest on kinnipeetav ise kajastanud endise elukaaslase. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Kodukülastuse ajal sellel aadressil keegi ust ei avanud, telefonile elukaaslane ei vastanud ja tagasi ei helistanud. Sama kordus teisel kodukülastusel. Kolmandal kodukülastusel tuvastas kriminaalhooldusametnik, et tegemist on 2-toalise kinnipeetava elukaaslasele kuuluva korteriga. Kuna elukaaslane saatis korterit näitama oma abikaasa, siis ei olnud kirjalikku nõusolekut temalt elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks saada. Seega on täitmata elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks vajalikud tingimused. Telefonivestluses xxx juhatuse liikme xx xxx selgus, et viimane tunneb kinnipeetavat ja on valmis talle võimaldama tööd ehitustöölisena. Firma objektid on käesoleval ajal põhiliselt Harjumaal ja Tallinnas, tööandja on valmis võimaldama kinnipeetavale elamispinna tööle ligemal. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku võimaliku vabastamise korral määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud. Kriminaalhooldusametniku 10.10.2016 teatest nähtub, et korteri omanik xxx ei ole mitte kinnipeetava elukaaslane, vaid xx xx , kes andis kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud korterisse. Maakohtu istung Kinnipeetav M.O taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et tahtis vanglas õppida, kuid seda ta ei saanud seoses lühikese karistusasjaga. Prokuröri abi Margit Luga maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, reaalset vangistust kannab juba teist korda. Kinnipeetava selline käitumine näitab ilmekalt, et oma varasematest karistustest ei ole ta teinud mingeid järeldusi ja jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Kinnipeetavale mõisteti Harju Maakohtu 05.06.2015 otsusega karistuseks vangistus tingimisi (otsus jõustus 23.06.2015) ja juba 09.07.2015 pani kinnipeetav toime uue kuriteo. Kokku pani ta kehtival katseajal toime 8 kuriteoepisoodi. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustustega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt ning ei pane katseajal toime uusi kuritegusid ja täidab kõiki ettenähtud nõudeid. Kinnipeetav on oma varasema käitumisega näidanu, et kriminaalhooldus ei ole enam piisav meede tema seaduskuuleka käitumise tagamiseks. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxx elukaaslasele kuuluvasse korterisse. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kodukülastuse käigus selgus, et korter ei kuulu kinnipeetava elukaaslasele ja seda käis näitamas elukaaslase uus abikaasa. Vabanemise korral on kinnipeetavale taganud töökoha xxx, kuid juhatuse liikme sõnade kohaselt asuvad ettevõtte objektid enamuses Harjumaal ja Tallinnas. Maakohus leiab, et elamine xxx ja töötamine Harjumaal takistab kriminaalhoolduse teostamist ja võib selle teha võimatuks. Samuti ei soodusta selline elukorraldus resotsialiseerumist. Töökohale lähemat elamispinda ei ole kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav varasemalt korduvalt pannud toime vägivallaga seotud kuritegusid, samuti Liiklusseaduse rikkumisi. Kinnipeetav on diagnoositud narkosõltlasena. Sama iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele kõrgohtlik. Korduvkaristatus nii kriminaal- kui väärteokorras näitab seda, et kinnipeetav ei suuda oma tegude tagajärgedest aru saada, neist õppust võtta ja neid analüüsida. Selle asemel paneb ta toime uusi süütegusid. Maakohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava puhul on jätkuvalt kõrge. Distsiplinaarkaristuste puudumise loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. 3 Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4