1-16-1245/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1245 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kriminaalasi V.U süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1,4 (kuni
3. detsember 2014 kehtinud redaktsioonis, alates
4. jaanuarist
5. a KarS § 209 lg 2 p-de 1,5) järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
6. mai
7. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava V.U kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, apellatsioon RESOLUTSIOON
8. Jätta süüdistatava V.U kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski apellatsioon Tartu Maakohtu
9. mai
10. a otsuse peale läbi vaatamata.
11. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 144 eurot (s.h käibemaks 24 eurot) vandeadvokaadi abile Andres Veskile apellatsioonimenetluses V.U-le riigi õigusabi osutamise eest.
12. Mõista V.U-lt välja p-s 2 nimetatud menetluskulud riigituludesse.
13. V.U tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE
14. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700037083 ja selgitus „V.U 116-1245 kohtukulud“.
15. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
16. V.U anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 1,4 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem 14.05.2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt süüdi mõistetud KarS § 209 lg 2 p-de 1,4 järgi, ajavahemikul detsember 2013 - september 2014 XXX internetikeskkonna vahendusel avalikkuse poole pöördudes ning tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel (lubades pärast raha saamist saata ostjatele tellitud kaup) varalise kasu saamise eesmärgil pani toime ühtsest tahtlusest kantuna sarnasel viisil jätkuva kelmuse. V.U pakkus internetiportaalides erinevate kasutajanimede all müüa erinevat kaupa 41 isikule, teades ise seejuures, et tal reaalselt puudub nii kavatsus kui ka võimalus peale raha kättesaamist kaup ostjale üle anda, mistõttu keegi ostjatest ühtegi ostetud eset kätte saanud ei ole ja V.U omastas ostjate poolt ülekantud rahasummad, tekitades kokku kannatanutele 1910,64 eurot varalist kahju ja sai varalist kasu summas 1910,64 eurot.
17. Tartu Maakohtu
18. mai
19. a otsusega tunnistati V.U süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 4 järgi (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) ja teda karistati vangistusega 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti V.U-le karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 1 aasta 4 kuud vangistust Tartu Maakohtu 14.05.2014 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse s.o 1 aasta 6 kuud vangistust võrra ning mõisteti V.U-le kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. Samuti lahendati tsiviilhagide ja menetluskuludega seotud küsimused.
20. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist V.U-le mõistetud karistuse osas. Maakohtu seisukoht karistuse osas oli järgmine. V.U süü on küllaltki suur. Süü suurust suurendab kannatanute arvukus ja kahju suurus. V.U jätkas kuritegelikku käitumist ajal, mil juba menetleti tema eelmist kelmuse asja. Ka karistamine Tartu Maakohtu 14.05.2014 otsusega tingimisi vangistusega käitumiskontrollile allutamisega ei täitnud karistuse peamist eesmärki – ei mõjutanud V.U edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ega kaitsnud õiguskorda. Kuigi Tartu Vangla KrHO 13.10.2015 iseloomustuse kohaselt (IV kd tl 161) täitis V.U käitumiskontrolli nõudeid hästi, jätkas ta käitumiskontrollile allutatuna arvukate kannatanute suhtes kelmuse toimepanemist. Seega ei teinud V.U Tartu Maakohtu 14.05.2014 otsusega mõistetud karistusest mingeid järeldusi. Kohus ei tuvastanud V.U karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendab süü puhtsüdamlik kahetsus ja kahju hüvitamine ühele kannatanule. Kergendavate asjaolude olemasolu arvestades võib V.U karistada sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Arvestades kannatanute arvukust ja kahju suurust ning varasemat karistatust, ei saa V.U-le mõistetav vangistus olla siiski väga lühiajaline. Kohus märkis, et V.U on kuriteod toime pannud ajavahemikul detsember 2013 kuni september
21. Tegemist on jätkuva süüteoga, mis lõppes viimase osateo toimepanemisega septembris
22. Seega on V.U kuriteo toime pannud katseajal. Seoses kuriteo toimepanemisega katseajal tuleb liitkaristus moodustada KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva otsusega mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.05.2014 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra.
23. V.U kaitsja esitas Tartu Maakohtu otsusele apellatsiooni, taotledes uue otsuse tegemist, millega tühistada otsus V.U-le mõistetud karistuse osas. Mõista V.U-le väiksem karistus. Juba kohtueelses menetluses tunnistas V.U oma süüd ja avaldas tehtu osas puhtsüdamlikku kahetsust. Ta on avaldanud valmisolekut tekitatud kahju hüvitamiseks. Ehkki kannatanute arv ja kahju on suur, on võimalik mõista karistus, mis on väiksem kui 2 aastat ja seda lühimenetluse sätteid kohaldades vähendada. V.U ei ole varem reaalset vangistust kandnud. Tal ei olnud probleeme ka kriminaalhoolduse nõuete täitmisega, ehkki uue kuriteo pani ta toime katseajal. 2 Seega mõjutaks V.U õiguskuulekalt käituma ka märksa väiksem karistus, kui 2-aastane vangistus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 5.
25. KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 5.
26. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et V.U on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise kuriteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. 5.3 Süüdistatava kaitsja vaidlustab edasikaebuses maakohtu otsust karistuse mõistmise osas. 5.4 Ringkonnakohtul maakohtu otsusele etteheited puuduvad. Ka esitatud apellatsioonis ühtegi uut asjaolu ei esitata, soovitakse vaid kohtu otsustuse ümberhindamist. Kohtukoosseis on seisukohal, et kohtuotsuses on maakohus V.U-le mõistetavat karistust piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohtul sellele apellatsioonimenetluses midagi täiendavalt lisada ei ole.
27. Eeltoodut kokku võttes puudub apellatsioonil ilmselt edulootus ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
28. Ringkonnakohtule esitas tasutaotluse süüdistatava kaitsja advokaat A. Veski, kes taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 3 tundi. Kolleegium peab taotletud kaitsjatasu põhjendatuks. Seega tuleb taotlus selles suuruses RÕS § 21 lg 3, § 22 lg 6 ja § 23 lg 1 alusel rahuldada. Kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Tulenevalt eelnevast jäävad V.U tekkinud menetluskulud summas 144 eurot tema kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus